ajalugu kooli - moisakyla.vil.ee
ajalugu kooli - moisakyla.vil.ee
ajalugu kooli - moisakyla.vil.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
MÕISAKÜLA<br />
KOOLI<br />
AJALUGU<br />
175 aastat hariduselu algusest<br />
Mõisaküla ümbruses<br />
100 aastat esimese <strong>kooli</strong><br />
rajamisest Mõisakülla<br />
55 aastat kesk<strong>kooli</strong><br />
rajamisest Mõisakülla
SISUKORD<br />
1. Hariduselu Laatre ja Ipiku vallas 1830-1905 ............................................................ 4<br />
2. Kooliolud Mõisakülas aastatel 1905-1918 ................................................................ 4<br />
Koolijuhataja Elmar Glücki m<strong>ee</strong>nutused ...................................................... 5<br />
3. Kooliolud Mõisakülas aastatel 1918-1940 ................................................................ 6<br />
Ülevaade Elmar Glück-Raidali tegevusest ................................................... 7<br />
4. Kooliolud Mõisakülas 1940-ndatel aastatel .............................................................. 7<br />
Koolijuhataja Albert Kuke m<strong>ee</strong>nutused ........................................................ 8<br />
Õppealajuhataja Liisa Vihmandi mälestused ............................................... 8<br />
Õpetaja Alma Ilisoni m<strong>ee</strong>nutused 1944-1950 <strong>kooli</strong>st ................................. 8<br />
5. Mõisaküla ja selle ümbruse lastele on 1908-1973 tegutsenud mitmeid koole .... 8<br />
6. Koolielust Mõisakülas 1950-ndatest aastatest alates .............................................. 9<br />
Enn Mälgandi m<strong>ee</strong>nutused 40. ja 50. aastate <strong>kooli</strong>st ................................ 11<br />
Alma Ilisonilt kesk<strong>kooli</strong> loomise lugu ........................................................ 12<br />
Tiiu Mahlapuu m<strong>ee</strong>nutused oma <strong>kooli</strong>ajast ............................................... 12<br />
Laila Hakkaja m<strong>ee</strong>nutused <strong>kooli</strong> muusikaelust 1957-1964 .................... 13<br />
Helle Männiku m<strong>ee</strong>nutused oma <strong>kooli</strong>ajast .............................................. 14<br />
Leida Taltsi m<strong>ee</strong>nutused oma <strong>kooli</strong>ajast ..................................................... 15<br />
7. Koolielust Mõisakülas 1960-ndatest aastatest........................................................ 16<br />
Kooli asutaja Jaan Sihveri büsti lugu ........................................................... 16<br />
Alli Lunteri mälestused oma <strong>kooli</strong>ajast ...................................................... 16<br />
8. Koolielust Mõisakülas 1970-ndatest aastatest ........................................................ 18<br />
Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong> lipu saamise lugu ...................................................... 19<br />
Valdiku Pildilt uue <strong>kooli</strong>maja saamise lugu ............................................... 20<br />
Helga Sams looduskaitsetööst ja <strong>kooli</strong>metskonnast 1960.-80. aastail .... 20<br />
Aavo Kikase m<strong>ee</strong>nutused 1976-1985 .......................................................... 24<br />
9. Koolielust Mõisakülas 1980-ndatel aastatel ........................................................... 26<br />
Sihveri <strong>kooli</strong> mälestuskivi saamislugu ........................................................ 26<br />
Kooli logo loomise lugu ................................................................................ 28<br />
Kelly Rebase ema <strong>kooli</strong>mälestused .............................................................. 29<br />
Kristiina Lensmendi ema <strong>kooli</strong>mälestused ................................................ 29<br />
Pirje Usina ja Külli Kama <strong>kooli</strong>mälestused ................................................ 30<br />
10. Koolielust Mõisakülas 1990-ndatel aastatel......................................................... 31<br />
Dmitri Navotnõi m<strong>ee</strong>nutused ELOst .......................................................... 33<br />
Helle Pidimi ja Maile Kr<strong>ee</strong>vsi mõtteid oma <strong>kooli</strong>ajast ............................. 33<br />
11. Koolielust Mõisakülas 2000-2005 .......................................................................... 35<br />
Pirje Usin looduse- ja matkategevusest 1996-2005 .................................. 36<br />
Direktor Piret Koorep Mõisaküla <strong>kooli</strong>st täna .......................................... 39<br />
2
12. Kooli traditsioonilised spordialad läbi kesk<strong>kooli</strong>aja ........................................... 40<br />
Roman Elblausi tuletõrjespordist 70.-80. aastail ....................................... 40<br />
Rein Läll lauatennisest 1975-1995 ............................................................... 41<br />
Arvo Kama m<strong>ee</strong>nutused tõstespordist 50.-60. aastail ............................... 42<br />
Kalle Jõudna m<strong>ee</strong>nutused tõstespordist 60. aastail ................................... 43<br />
Enn Raieste tõstespordist 1982-2005 .......................................................... 45<br />
Endel Lõks värav(käsi)pallist 1960.-80. aastail .......................................... 46<br />
Lembit Nelke käsipallist 2002-2005 ............................................................. 47<br />
13. Koolikroonika............................................................................................................. 48<br />
Kooli nimed, alluvused ja <strong>kooli</strong>juhatajad/direktorid 1905-2005 ............ 48<br />
õppealajuhatajad 1950-2005 ......................................................................... 49<br />
klassivälise töö organisaatorid / huvijuhid 1950-2005 ............................. 49<br />
pion<strong>ee</strong>rijuhid 1950-1990 ............................................................................... 49<br />
majandusjuhatajad 1950-2005 ...................................................................... 49<br />
Õpetajad, kes on Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong>s töötanud üle 20 aasta ............... 50<br />
Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong> parimad lõpetajad 1954-2004 ................................. 50<br />
14. Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong> <strong>vil</strong>istlased 1954-2004 .......................................................... 52<br />
Kasutatud kirjandus ...................................................................................................... 63<br />
Info ...� 64<br />
TÄNUAVALDUS<br />
Tänan kõiki, kes toetasid igati käesoleva Mõisaküla <strong>kooli</strong> ajaloo trükise koostamist. Tänan<br />
<strong>vil</strong>istlasi, tr<strong>ee</strong>nereid ja õpetajaid, kes jagasid lahkelt oma m<strong>ee</strong>nutusi, kogusid materjale ja<br />
kirjutasid oma loo. Eriti tänan endist õpetajat Lehte Palu varasema <strong>kooli</strong> ajaloo nõustamisel<br />
ning <strong>vil</strong>istlasi Sessy S<strong>ee</strong>pterit ja muuseumi varahoidjat Anu Laarmanni faktide täpsustamisel,<br />
arvutiõpetaja Aimar Kikast fotode trükikorda seadmise <strong>ee</strong>st. Tänan lahke sõna ja<br />
toetuse <strong>ee</strong>st <strong>kooli</strong> direktorit Piret Koorepit.<br />
Tänan Kultuurkapitali, Mõisaküla Linnavalitsust ja <strong>vil</strong>istlasi, tänu kelle toetusele oli võimalik<br />
Mõisaküla <strong>kooli</strong> 100. aastapäeva trükise sellises mahus ilmumine!<br />
Koostaja<br />
3
1. HARIDUSELU LAATRE ja IPIKU VALLAS 1830-1905<br />
Enne Mõisaküla raudt<strong>ee</strong>, tehaste ja asula<br />
rajamist 1895. aastal käisid nn. Härjasoo<br />
ümbruse talude lapsed kohaliku<br />
valla <strong>kooli</strong>des. Arhiiviallikate andmeil<br />
on praeguse Mõisaküla lähikonna lastele<br />
antud 1830. aastal <strong>kooli</strong>haridust Laatre<br />
valla Saado-V<strong>ee</strong>likse <strong>kooli</strong>s. Maja ehitati<br />
1849 ja seda laiendati 1864. aastal. Kool<br />
tegutses 19. sajandi 70-ndail aastail 3-<br />
4- ja 80-ndail aastail 4-jaolise valla<strong>kooli</strong>na.<br />
Koolis käisid 10-13-aastased lapsed<br />
10. novembrist 10. märtsini. 1862-1900<br />
oli Saado-V<strong>ee</strong>likse <strong>kooli</strong> juhatajaks Jaan<br />
Laatre vallakool<br />
Meo. Ipiku valla lapsi õpetati Laatre valla<br />
Kirbla <strong>kooli</strong>s. Hoone valmis 1864. aastal. 1864-1882 oli <strong>kooli</strong> juhataja Jaan Torokoff ning<br />
1892-1900 Jaan Kutti. N<strong>ee</strong>d kaks <strong>kooli</strong> suleti 1900. aastal. Laatre valla Saado-V<strong>ee</strong>likse <strong>kooli</strong><br />
hoones avati samal aastal Laatre vallakool (nimetati ka Mõisaküla vallakool), mis oli Halliste<br />
kihelkonna ainuke minist<strong>ee</strong>riumikool. Seal käisid ümbruskonna lapsed kuni era<strong>kooli</strong>de<br />
avamiseni Mõisakülas 1905 ja 1906. Minist<strong>ee</strong>riumikool jäi Laatresse edasi.<br />
2. KOOLIOLUD MÕISAKÜLAS aastatel 1905-1918<br />
13. oktoobril, vana kalendri järgi mihklipäeval, 29. septembril<br />
1905 asutas Jaan Sihver, omaaegne aktiivne ühiskonna-,<br />
kultuuri- ja haridustegelane, Mõisakülas oma äia (abikaasa<br />
Helene Kollisti isa) majas 2-klassilise era<strong>kooli</strong>. Kooli avamisel<br />
viibis ka Abja parun von Stackelberg, kes lubas <strong>kooli</strong>le tasuta<br />
küttepuud ning raudt<strong>ee</strong> esindajad Jalovetski ja Solonski,<br />
kes lubasid iga raudt<strong>ee</strong>laselapse pealt <strong>kooli</strong>le maksta 10 krooni.<br />
Koolijuht Sihverit abistas 60-70 õpilasega <strong>kooli</strong>s tütarlaste<br />
gümnaasiumi lõpetanud naisõpetaja Karu. Lisaks tehasetööliste<br />
perede ja ümbruskonna talude lastele <strong>kooli</strong> rajamisele<br />
oli Sihver aktiivne seltsielu edendaja: ta lõi aktiivselt kaasa<br />
kohaliku puhkpilliorkestri tegevuses, asutas tehasetöölistele<br />
sauna (mis tegutseb praegugi samades ruumides). Jaan Sihver<br />
arret<strong>ee</strong>riti 24. detsembril 1905 revolutsioonilise tegevuse pä-<br />
Jaan Sihver 1905. a.<br />
rast ning<br />
1906. aasta<br />
jaanuaris kool suleti. Mõisaküla lapsed<br />
hakkasid taas käima lähedal asuvas<br />
Laatre minist<strong>ee</strong>riumi<strong>kooli</strong>s.<br />
Maja Kesk tn. 7, kus asus J. Sihveri<br />
rajatud kool 1905, hävis 6. juulil 1941<br />
4
Koolihoone 1909-1944 Pärnu tänaval<br />
Vaga majas<br />
Juba 1905. aastal olid Mõisaküla aktiivsemad<br />
inimesed taotlenud luba <strong>kooli</strong> avamiseks asutada<br />
haridusseltsi. Pärast Jaan Sihveri <strong>kooli</strong> sulgemist<br />
1906. aastal kavatseti asutada hariduse selts,<br />
kes avaks <strong>kooli</strong>. Seltsi põhikirja registr<strong>ee</strong>rimine<br />
viibis ja sellepärast otsustati liituda Pärnu Eesti<br />
Kooli Seltsiga (PEKS) ning 1906. aastal esitatigi<br />
taotlus. PEKS peaseltsi <strong>ee</strong>stseisus otsustaski 29.<br />
augustil 1906 asutada Mõisakülas haruselts ning<br />
avada ka kolme jaoskonnaga emak<strong>ee</strong>lne algkool<br />
mõlemast soost õpilastele. Luba saabus 5. oktoobril,<br />
uue kalendri järgi 18. oktoobril 1906 ja juba<br />
järgmisel päeval, 6./19. oktoobril avas PEKS<br />
Mõisaküla osakond siin <strong>ee</strong>stik<strong>ee</strong>lse 1-klassilise<br />
eraalg<strong>kooli</strong>, kus oli 48 õpilast ja üks õpetaja, peagi suurenes õpilaste arv 120-140ni. Osakonna<br />
asutajaks ja esimeseks esimeheks oli J. Reimann, <strong>kooli</strong>juhatajaks oli 1906-1910 Andres<br />
Luts. 1908 muudeti 90 õpilasega kool viieõppeaastaliseks 2-klassiliseks alg<strong>kooli</strong>ks, kus<br />
õpetus toimus emak<strong>ee</strong>les. 1908 sügisest tuli juurde teine, naisõpetaja ning 1909 kolmas, sest<br />
õpilaste arv kasvas kiiresti. 1910-1911 olid <strong>kooli</strong>juhatajateks Jaan Rinaldi ja Jaak Maaten.<br />
Koolitatud õpetajad olid P<strong>ee</strong>ter Rängel, P<strong>ee</strong>ter Tobi, Ludmilla Sova ja Helene Rosenberg,<br />
1909-1910 ka neiu E. Ester. Kool ja selts tegutsesid esimesel aastal Posti ja Lille tänava nurgal<br />
hr. Kõva majas, siis Läti majas ja 1909. aastast kuni 1944.aasta septembripõlenguni Pärnu<br />
tänaval Vaga majas (praegu <strong>kooli</strong> spordiplats).<br />
1911 algusest sai <strong>kooli</strong>juhatajaks Elmar Glück (1935 <strong>ee</strong>stistatud Elmar Raidal). 1910 loodi<br />
ka Vanemate Nõukogu, kes tegeles õpilaste käitumis- ja õppimisküsimustega ning selgitas<br />
emak<strong>ee</strong>lse õpetuse vajalikkust. “Viljandi Teataja” kirjutas 1910. aastal: “17. oktoobril PEKS<br />
Mõisaküla osakond pidas koosolekut. Sisurikka kõne pidas Nuudi “Haridus ja emak<strong>ee</strong>l”.<br />
Kõneleja seletas, et mitte iga <strong>kooli</strong>tatud inimene ei ole haritud inimene ja rõhutas emak<strong>ee</strong>lse<br />
õppimise vajadust. Edasi ütles ta, et Jeruusalemma linnas Mõisakülas, mitte ainult k<strong>ee</strong>lte,<br />
vaid ka rahvaste segadus valitseb, on raske leida igale rahvale emak<strong>ee</strong>lset <strong>kooli</strong>, kuid selleks<br />
võiks olla <strong>ee</strong>sti k<strong>ee</strong>l. Imelikul kombel ei leidnudki s<strong>ee</strong> ettepanek vastupanu.”<br />
Nõudmine <strong>ee</strong>stik<strong>ee</strong>lse <strong>kooli</strong>hariduse, s<strong>ee</strong>ga ka suurema <strong>kooli</strong>hoone järele kasvas. Elmar<br />
Glücki <strong>ee</strong>stvedamisel muudeti PEKS Mõisaküla osakond 1914. a. iseseisvaks Mõisaküla<br />
Hariduse Seltsiks, kes plaanis ehitada oma maja. Toetust lubasid Mõisaküla Laenu-Hoiu<br />
Ühistu, Kaubatarvitajate Ühisus ja Vana-Kariste vallavalitsus ning tehti korjandus, majaomanikud<br />
ja ümbruse talupojad annetasid raha ja ehitusmaterjale.<br />
E. Glück m<strong>ee</strong>nutas oma Mõisaküla 6-klassilise alg<strong>kooli</strong> ja Mõisaküla Hariduse Seltsi 25.<br />
aastapäeva pidustuste kõnes 25. oktoobril 1931: “Aastad, mil selts oli <strong>kooli</strong> ülalpidaja, olid<br />
seltsi tegevuses eriti intensiivne tööaeg. Sellel ajajärgul tõmbasid kaasa seltsi tegevuses kõik<br />
<strong>ee</strong>sti rahvakihid Mõisakülas ja tagasivaade sellele ühem<strong>ee</strong>lsele tegevusele täidab v<strong>ee</strong>l praegugi<br />
südame soojusega. 1914 oli seltsil kavatsus ehitada seltsi ja <strong>kooli</strong> tarvis oma maja. Materjalid<br />
olid juba muretsetud ja plaan valmis. Puhkev ilmasõda tõmbas kavatsustele kriipsu<br />
peale. Seltsil oli oma segapillide orkester, laulukoor ja näitetrupp. Kooli ülalpidamise kulud<br />
hangiti pidudest, korjandustest ja <strong>kooli</strong>rahadest. Kooli toetasid järjekindlalt iga aasta rahaliselt<br />
Pärnu-Tallinna kitsarööpalise raudt<strong>ee</strong> valitsus ja puudega Abja mõisaomanik.”<br />
1917 muudeti Mõisaküla 2-klassiline algkool progümnaasiumiks.<br />
5
3. KOOLIOLUD MÕISAKÜLAS aastatel 1918-1940<br />
Eesti Vabariigi sünd tõi kaasa <strong>kooli</strong>võrgu muutuse. 1919 sai Mõisaküla kool 7-klassiliseks<br />
kõrgemaks alg<strong>kooli</strong>ks (progümnaasium), kus oli 156 õpilast. 1917 andis Mõisaküla<br />
Hariduse Selts <strong>kooli</strong> üle Pärnu Maavalitsusele. 1920. aasta suvel võttis Asutav Kogu vastu<br />
avalike alg<strong>kooli</strong>de seaduse. Selle järgi oli algkool ühtlus<strong>kooli</strong> esimene järk, emak<strong>ee</strong>lne ja<br />
maksuta. Õppetöö pidi kestma 6 aastat ja <strong>kooli</strong>kohustus kestis 16-17 eluaastani. 1920 muudeti<br />
Mõisaküla kool ümber 6-klassiliseks alg<strong>kooli</strong>ks. 1920 anti Mõisaküla asulale alevi<br />
õigused, 1922 hakkas 332 õpilasega <strong>kooli</strong> majanduslikult juhtima Mõisaküla alevivalitsus.<br />
Kui 1938 sai Mõisaküla linna õigused, haldas <strong>kooli</strong> Mõisaküla linnavalitsus.<br />
1931. aastaks oli Mõisaküla <strong>kooli</strong>s õppinud 2003 õpilast ja töötanud 52 õpetajat. Igal aastal<br />
oli <strong>kooli</strong>s 7-8 õpetajat, kuid nad vahetusid tihti, sest klassid olid suured ja raskesti kasvatatavaid<br />
lapsi oli palju. 30-ndate aastate lõpu õppeaastakokkuvõtteid lugedes paistab silma <strong>kooli</strong><br />
õppenõukogu pidev tähelepanu <strong>kooli</strong>probl<strong>ee</strong>mide lahendamisele. Koolijuhataja Elmar Raidali<br />
kirjutatud <strong>kooli</strong> õppenõukogu protokollidest (<strong>kooli</strong> kroonikas) võib lugeda, et õppetöös<br />
saavutati küll väga häid tulemusi, kuid probl<strong>ee</strong>me oli halva käitumisega.<br />
Juba 1917. aastal, kui <strong>kooli</strong> majandusküsimustega tegelesid Pärnu Maa<strong>kooli</strong>valitsus ja hiljem<br />
Mõisaküla alevivalitsus, avanes õpetajatel võimalus end täielikult õppetööle pühendada.<br />
Õpetaja töö piirdus aineõpetusega <strong>kooli</strong>s, klassivälise tegevuse pearõhk oli isamaalisuse<br />
kasvatamisel. Eriti paistis silma noorkotkaste ja kodutütarde tegevus. Koolis ei olnud aine-<br />
ja isetegevusringe. Koolis töötasid õpetajatena Jaan Allik, Linda Nõmm, P<strong>ee</strong>ter Sõrmus, Liisa<br />
Vihmand, P<strong>ee</strong>ter Nõmm, Linda Kapten, Elss Masing ja Elmar Kanter. Jaan Allik oli haridusseltsi<br />
raamatukogu juhataja ning pikka aega Pärnumaa Õpetajate Liidu sekretär. Elmar<br />
Kanter juhatas segakoori, Elss Masing juhatas rahvatantsu, näitegruppi ja muid ringe. Koolis<br />
korraldati ilusaid jõulupidusid, emak<strong>ee</strong>lepäevi ja kevadkontserte, tähistati <strong>kooli</strong> sünnipäeva<br />
ja <strong>kooli</strong>juhataja Elmar Raidali 30. ametijuubelit jms. Õppeaasta lõpetamise puhul on <strong>kooli</strong> ja<br />
lõpetajaid m<strong>ee</strong>les pidanud Mõisaküla linnavalitsus, Raudt<strong>ee</strong> Tarvitajate Ühisuse Mõisaküla<br />
osakond, Mõisaküla Naisselts, Mõisaküla evang<strong>ee</strong>lne luterlik kogudus, Kaitseliidu Mõisaküla<br />
kompanii, Mõisaküla ühiskauplus, Mõisaküla Ühispank, Mõisaküla Vabatahtlik Tuletõrje<br />
Ühing, Mõisaküla Hariduse Selts ja <strong>kooli</strong> hoolekogu - nende esindajad on koos lõpetajate,<br />
nende vanemate ja õpetajatega ning <strong>kooli</strong> inspektoritega ühises t<strong>ee</strong>lauaski istunud.<br />
Mõisaküla 6-klasssiline kõrgem algkool (ka Mõisaküla linna algkool) oli Eesti Vabariigi<br />
ajal suurim Halliste kihelkonnas ja ka kogu Pärnu maakonnas.<br />
Mõisaküla alg<strong>kooli</strong><br />
õpilased ja õpetajad,<br />
Elmar Glück-Raidal<br />
tagareas<br />
6
Elmar Raidali poeg Arvo Raidal<br />
oma isa mälestusvitriini avamisel<br />
Mõisaküla muuseumis<br />
3. augustil 1995<br />
Elmar Glück-Raidal (sünd. 18.10.1889 Jäärjas)<br />
Mõisaküla <strong>kooli</strong> juhataja 1911-1941, oli väga aktiivne<br />
ja lugup<strong>ee</strong>tud linnakodanik. Teda iseloomustatakse<br />
1932. aastal välja antud raamatus “Halliste kihelkond<br />
aegluubis” järgmiselt: “Mõisaküla linnabürger. Ilma<br />
temata olnuks viis siin halba ilma pääl: Nutaks poeg<br />
- algkool isata, Ühispanga tütar - emata ning volikogu:<br />
lesk, kes meheta.” ” 1911. aastast alates oli ta Mõisaküla<br />
Hariduse Seltsi esim<strong>ee</strong>s, näitleja ja lavastaja 1914-1941,<br />
seltsi sega- ja m<strong>ee</strong>skoorilaulja, Mõisaküla Vabatahtliku<br />
Tuletõrje Ühingu esim<strong>ee</strong>s, ilmalik kombetalitaja<br />
varrudel ja matustel 1920-1933, Halliste koguduse<br />
nõukogu liige, Mõisaküla evang<strong>ee</strong>lse luterliku kiriku<br />
asutajaliige, selle nõukogu ja juhatuse liige, Mõisaküla<br />
Ühispanga ja ühiskaupluse juhatuse liige, Mõisaküla<br />
linnavolikogu liige, Tööerakonna liige, Kinnitusseltsi<br />
”Eesti” esindaja, Kaitseliidu Halliste malevkonna<br />
staabi liige, Noorte Kotkaste malevkonna vanem,<br />
oli pikka aega Pärnumaa Õpetajate Liidu esim<strong>ee</strong>s,<br />
Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige ja Õpetajate Koja<br />
nõukogu liige. Talle anti Punase Risti 5. järgu t<strong>ee</strong>nete<br />
märk. Tema 50. juubeli puhul kirjutas Õpetajate Leht<br />
20.10.1939: “...on Elmar Raidal juhtivalt osa võtnud<br />
kõikidest rahvuslikest ja kultuurilisist üritusist ja seltsidest kohapeal ja ümbruskonnas. Pole<br />
palju tähendada, et juubilarita pole peaaegu ühtki algatust kohapeal tehtud ega läbi viidud.”<br />
Elmar Raidali elut<strong>ee</strong> lõppes traagiliselt: 14. juunil 1941 küüditati ta ning ta suri 09.08.1943<br />
Nõukogude Liidus Sverdlovski oblastis Likino vangilaagris.<br />
4. KOOLIOLUD MÕISAKÜLAS 1940-ndatel aastatel<br />
1940. aastal, kui võimule tuli nõukogude<br />
valitsus, pandi <strong>kooli</strong> nimeks Mõisaküla<br />
Linna Üldhariduslik Täienduskool<br />
(1940-1944). 1941. aasta juunis küüditati<br />
<strong>kooli</strong> juhataja Elmar Raidal ja õpetaja<br />
Jaan Allik. Kooli juhatajaks määrati P<strong>ee</strong>ter<br />
Sõrmus.<br />
II maailmasõja ajal septembris 1944, kui<br />
Saksa arm<strong>ee</strong> riismed Eestist taganesid,<br />
hävis tulekahjus ka suur osa Mõisaküla<br />
linnast, sealhulgas oli põlenud ka Pärnu<br />
tänava <strong>kooli</strong>maja. Uueks õppehooneks<br />
valiti kunagine ühekorruseline ARSi <strong>kooli</strong>maja<br />
Posti tänaval (nn. vana <strong>kooli</strong>ma-<br />
ja), kus Eesti Vabariigi lõpuaastail oli olnud palvemaja ja Saksa okupatsiooni aastail elanud<br />
sõdurid. Majal polnud uksi ega aknaid. Kooli juhatajaks määrati Albert Kukk. 6.novembril<br />
1944 alustati korrastustöid. Mõisaküla linna 7-klassilises Mittetäielikus Kesk<strong>kooli</strong>s (tegutses<br />
1944-1950) algas õppetöö detsembris. 1944 oli <strong>kooli</strong>s 346 õpilast.<br />
7<br />
1944 alustati <strong>kooli</strong>tööd endises<br />
ARSi <strong>kooli</strong>majas Posti tänaval
Koolijuhataja A. Kuke m<strong>ee</strong>nutus: “ 4.detsembriks 1944. a. oli valmis remonditud arvult<br />
kolmas klassiruum ja samal kuupäeval kujunes õppetöö järgmiseks: I ja Ia klass käisid <strong>kooli</strong>s<br />
kahes vahetuses iga päev, aga ülejäänud klassid (II, III, IIIa, IV, V, Va, VI ja VII) käisid<br />
<strong>kooli</strong>s kahes vahetuses ülepäeviti. Juba novembrikuu viimasel kolmandikul oli <strong>kooli</strong>maja<br />
remontimise peajõud Raudt<strong>ee</strong> Veojaoskond Mõisakülas alustanud senisest märgatavalt<br />
edukamalt remontimist ja 22. detsembriks 1944. a. olid valminud kõik 5 klassiruumi ning<br />
õppetöö algas samal kuupäeval regulaarselt klassidele igal tööpäeval.”<br />
Tookordse õpetaja Liisa Vihmandi mälestustest võib lugeda: “ Lastevanemate abiga tegime<br />
suurematele ruumidele seinapapist vaheseinad ja uksed. Nii saime ruume juurde. Koolipinkideks<br />
olid hööveldamata lauad, pakud otsa all. Laudadeks oli kiriku peolaud. Koolis valgustust<br />
ei olnud - koridoris oli ainult 1 petrooleumilamp. Lapsed tõid, kellel oli, küünlajuppe<br />
klasside valgustamiseks. Kui seletada tuli ka tahvli juures, siis kogunesid kõik tahvli juurde,<br />
üks tõmbas tikust tuld ja õpetaja rabas seletada. Juhtus aga olema vihmane ilm, siis sadas ka<br />
klassis. Õpilased pidid kas vihmavarju all töötama või rändama paigast paika.”<br />
Jaanuariks 1945 oli olukord normalis<strong>ee</strong>runud. Hakati organis<strong>ee</strong>rima aine- ja isetegevusringe,<br />
anti välja <strong>kooli</strong> seinalehte, loodi pion<strong>ee</strong>riorganisatsioon. Töötati välja sisekorrar<strong>ee</strong>glid<br />
ning hakati panema suurt rõhku õpilaste käitumise parandamisele. Suurenes klasside arv.<br />
Tekkis vajadus suurema <strong>kooli</strong>hoone järele ning 1949 hakati tegema ettevalmistusi II korruse<br />
ehitamiseks. Osa ehitusest valmis 1950, osa jäigi ehitamata.<br />
Muudatused toimusid ka õpetajate kaadris. Tõrjuti kõrvale kõik Eesti Vabariigi aegsed<br />
õpetajad. Tööle võetud uued õpetajad olid tihti pedagoogilise hariduseta, s<strong>ee</strong>tõttu osutati<br />
suurt tähelepanu õpetajate enesetäiendamisele. Vahetusid ka <strong>kooli</strong> direktorid: 1946 sunniti<br />
lahkuma Albert Kukk, <strong>kooli</strong> juhatajaks määrati Ülo Tiisma, 1947 P<strong>ee</strong>ter Kippus ja<br />
1949 Herta Halling. Viimane suurem pedagoogilise kaadri väljatõrjumine oli 1950. aastal.<br />
40-ndatest aastatest töötasid <strong>kooli</strong>s edasi Aino Ojat, Alma Kukk-Ilison, Ottilie Tani, Linda<br />
Pusep jt. Tolleaegsest <strong>kooli</strong>tööst m<strong>ee</strong>nutas Alma Ilison: “ Koolitöös oli raskusi palju, kuid<br />
k<strong>ee</strong>gi ei virisenud. Kus vaja, löödi käed külge. Mitmel õpetajal puudus pedagoogikutse. Nad<br />
ei teadnud, mis on metoodika, aga tahe tööd teha küll. Suureks abiks noortele õpetajatele<br />
oli Liisa Vihmand, kes rõhutas korduvalt, et “ hea õpetaja pole s<strong>ee</strong>, kes on kõigile m<strong>ee</strong>lepärane.<br />
Õpetaja peab olema nõudlik kõigepealt enda, siis alles õpilaste suhtes. Õppetund peab<br />
olema tervenisti õpetamiseks ja kasvatamiseks. Tunnis ei tohi olla tühja kohta-tegevust, sest<br />
terviklik tund tagab distsipliini.” Õpilastele saadi aabitsad ja s<strong>ee</strong>tõttu loeti tunnis väga palju.<br />
Vanemad tegid lastega rohkem tööd <strong>kooli</strong>ks ettevalmistamisel kui praegu. Õpetamisel oli<br />
<strong>ee</strong>smärk: palju lugeda, kirjutada ja jutustada. S<strong>ee</strong> periood oli omamoodi huvitav, sest kõik<br />
tuli endal välja mõelda, katsetada ja saavutada.”<br />
5. MÕISAKÜLA ja SELLE ÜMBRUSE LASTELE on 1908-1973<br />
TEGUTSENUD MITMEID KOOLE<br />
Mõisakülas on olnud koole, kus õppetöö oli vene või läti k<strong>ee</strong>les.<br />
Kui 1908 Kullas kihelkonnakool suleti, viidi osa sellest tütarlaste<strong>kooli</strong>st Hallistesse, osa<br />
Mõisakülla ja tegutses siin 1908-1909 Rosalle-Karotamme III järgu era<strong>kooli</strong>na.<br />
1909. aastal loodi Läti Hariduse Selts ARS, kes avas siin 1910 Jegorõškin-Jaruškini venek<strong>ee</strong>lse<br />
era<strong>kooli</strong>. 1910 käis <strong>kooli</strong>s 70 õpilast, 1916-1917 oli siin juba 150 õpilast. 1919<br />
likvid<strong>ee</strong>riti progümnaasium ja selle asemele loodi 1919. aastal 4-klassiline, hiljem 6-klassiline<br />
lätik<strong>ee</strong>lne algkool, mis tegutses 1938.aastani Posti tänaval. Oli üks õpetaja ja 30-40<br />
õpilast.<br />
8
1925. aastal vastu võetud tööstuslike ja majandus<strong>kooli</strong>de seadused võimaldasid vastava <strong>kooli</strong><br />
loomise ning 1. v<strong>ee</strong>bruaril 1925 avati Mõisaküla tööstusõpilaste kool tehasetööliste ettevalmistamiseks,<br />
<strong>ee</strong>lnõudeks oli 6-klassiline algharidus. Õppeaeg kestis 3 aastat. Õpiti õhtuti<br />
kolm korda nädalas nii praktilisi kui ka teor<strong>ee</strong>tilisi aineid (matemaatika, k<strong>ee</strong>mia, füüsika,<br />
joonestamine). 1929 kolis tööstuskool alg<strong>kooli</strong> ruumidesse. Õpetajad vahetusid tihti. S<strong>ee</strong><br />
Mõisaküla tööstusõpilaste kool oli ainuke kutsekool Pärnumaal, kus õpetati puu- ja<br />
rauatööd. S<strong>ee</strong>pärast abistasid <strong>kooli</strong> tema majandusraskuste tõttu ka ka alevi- ja maavalitsus.<br />
Tööstuskool püsis Mõisakülas kuni 1941. aastani.<br />
Laatre kool oli aastatel 1922-1928 4-klassiline, muudel aegadel töötas 6-klassilisena. Seal oli<br />
2 klassi ja 2 õpetajat, õpilasi oli 35-50. 1934. aastani juhatas <strong>kooli</strong> Anna Palm ning 1934-1940<br />
Karl Sirvet (Sulberg).<br />
1937 ehitati Laatresse uus <strong>kooli</strong>maja. 1940/41 õppeaastal jätkas tegutsemist ka Laatre 6-klassiline<br />
vallakool, 1944 sügisel muudeti s<strong>ee</strong> 7-klassiliseks. Laatres anti lastele <strong>kooli</strong>haridust<br />
kuni 1973.aastani, mil väikesed maa<strong>kooli</strong>d suleti.<br />
Mõisakülas elavatele teistest rahvustest perekondade lastele avati Mõisaküla Mittetäieliku<br />
Kesk<strong>kooli</strong> juures 1949. aastal venek<strong>ee</strong>lsed klassid, mis tegutsesid kuni 1962. aastani, mil<br />
n<strong>ee</strong>d õpilaste vähesuse tõttu viidi üle Abja Kesk<strong>kooli</strong> juurde.<br />
6. KOOLIELUST MÕISAKÜLAS 1950-ndatest aastatest alates<br />
1. septembril 1950 avati linnas keskkool, mis allus raudt<strong>ee</strong>valitsusele ja kandis erinevaid<br />
nimesid:<br />
september 1950 - juuni 1953 Eesti Raudt<strong>ee</strong>valitsuse Keskkool nr. 4,<br />
juuni 1953 - juuni 1956 Balti Raudt<strong>ee</strong> 19. Keskkool,<br />
juuni 1956 - september 1960 Eesti Raudt<strong>ee</strong> 3. Keskkool.<br />
1950 juhtis <strong>kooli</strong> Abja rajooni haridusosakond, majanduslikult raudt<strong>ee</strong>valitsus.<br />
• õpetajate ja õpilaste ühistöö tulemusena rajati spordiväljak ja<br />
<strong>kooli</strong>aed Posti tn.6 <strong>kooli</strong>maja juurde;<br />
Kooliaed vana <strong>kooli</strong>maja juures<br />
9
Mõisaküla Mittetäieliku Kesk<strong>kooli</strong> 7. klassi lõpupilt 1950.<br />
Tagumine rida:<br />
paremalt esimene - Olav Liverson (kehalise kasvatuse õpetaja), teine rida vasakult esimene<br />
- Alice Jõum<strong>ee</strong>s (algkool, balett), vasakult teine - Aino Ojat (algkool).<br />
Teine rida:<br />
vasakult teine - M<strong>ee</strong>ta Kukk (Albert Kuke abikaasa, matemaatika), järgnevad - Liisa<br />
Vihmand (matemaatika), Linda Puusep (algkool, <strong>ee</strong>sti k<strong>ee</strong>l), Alma Ilison (<strong>ee</strong>sti k<strong>ee</strong>l), Viktor<br />
Ljamzin (füüsika), Herta Halling, Albert Kukk, Laine Orgv<strong>ee</strong> (linna TK esindaja),<br />
paremalt esimene - Heino Lääts (<strong>ajalugu</strong>), paremalt teine - Marie Harjakas (algkool)<br />
Ümberehitatud endine ARSi <strong>kooli</strong>maja,<br />
nn. vana <strong>kooli</strong>maja Posti tänaval<br />
• 1957 kuni 1964 tegutsesid kesk<strong>kooli</strong> juures ka muusikaklassid (direktor Vaike Pobul,<br />
muusikaõpetaja Laila Kulp-Hakkaja);<br />
• aktiivne oli näiteringi ja kontserditegevus. Kontserte käidi isegi Ruhjas andmas. Saadud<br />
raha <strong>ee</strong>st lasti õmmelda rahvariided. Isetegevust korraldasid õpetajad Laila Kulp (ansamblid,<br />
koorid tantsuorkester), Alice Jõum<strong>ee</strong>s (oli lõpetanud Riia balleti<strong>kooli</strong>), Helga Sams (rahvatants),<br />
Olav Liverson ja Mary Liverson (näiteringid);<br />
10<br />
Spordiväljaku rajamine vana<br />
<strong>kooli</strong>maja juures
Vana maja õpetajad 1950.<br />
Ülemine rida, vasakult teine - Olav Liverson (kehaline kasvatus); keskmine rida, vasakult<br />
teine - Helga Sams; alumine rida, vasakult paremale - Alice Jõum<strong>ee</strong>s (algklassid, balett),<br />
Marie Harjakas, Liisa Vihmand (matemaatika, õppealajuhataja), Alma Ilison (<strong>ee</strong>sti k<strong>ee</strong>l), Vaike Pobul<br />
(inglise k<strong>ee</strong>l, direktor), Lehte Palu (geograafia), Laila Hakkaja (muusika)<br />
• väga aktiivne oli sporditegevus. Populaarsed alad olid male, kabe, suusatamine. Sporditöö<br />
<strong>ee</strong>stvedaja oli õpetaja Olav Liverson;<br />
• aktiivne oli pion<strong>ee</strong>ritöö, uuriti oma koduümbrust, korraldati matku, laagreid jms. Pion<strong>ee</strong>rijuhiks<br />
oli Tiiu Rebane.<br />
Ikka oma <strong>kooli</strong>le mõeldes<br />
Astusin üle Mõisaküla <strong>kooli</strong> läve 1944. a. hilissügisel. Sõja tõttu oli <strong>kooli</strong>maja sattunud<br />
armetusse olukorda: aknaklaasid katkised, kasimatus vaatas vastu nii siseruumidest kui ka<br />
õuest. Õpilased istusid kütmata klassides, kasukad ja mantlid seljas. Hommikuhämaruses<br />
käisid agaramad poisid kütet siit-sealt “varumas”, et veidigi sooja saada. Kirjuilmelises õpetajate<br />
peres oli ka õpetajaid, kes tänase mõõdupuu järgi <strong>kooli</strong> vast poleks kõlvanudki. Nii<br />
lasi matemaatikaõpetaja üle lugeda, mitu tikku on tikutoosis. Lugesid õigesti, said viie. Kuid<br />
arvestades tolleaegset kaadripuudust, vähest nõukoguliku elulaadi kogemust, vaesust ja segast<br />
poliitilist olukorda, võin tagantjärele kinnitada, et oli ikka üks vahva, eluline kool, kus<br />
ei tuntud p<strong>ee</strong>nutsemist ega aetud taga eluvõõrast teooriat. Kõik oli imelihtne, r<strong>ee</strong>glitega<br />
paika pandud. Aga r<strong>ee</strong>glid kehtestas iga õpetaja enamasti ise, oma arusaamise järgi. Nõndanimetatud<br />
ahistamist olid täis kõik päevad, kuid meile oli s<strong>ee</strong> samasugune elu ja võitlus<br />
nagu kõikjal mujalgi. Tagasivaates võin öelda, et hilisemas elus pole minus kordagi tärganud<br />
mingit solvumis- – või v<strong>ee</strong>l enam – kättemaksutunnet, sest n<strong>ee</strong>d keretäied, mis me õpetajate<br />
käest saime, olid ju kõik nö asja ette, olime n<strong>ee</strong>d ise ära t<strong>ee</strong>ninud.<br />
Omapäraste isiksustena on õpetajatest m<strong>ee</strong>lde jäänud Albert Kukk talle omaste tööm<strong>ee</strong>todite<br />
ja karistuspoliitikaga, Georg Rosenberg, kes minule kui humanitaarile oskas geom<strong>ee</strong>tria<br />
nii mesimagusaks muuta, et ma isegi eksamil kahe otsa ei komistanud, Hillar Hanssoo<br />
11
tulek Mõisaküla <strong>kooli</strong> oli pöördetähiseks meie kõigi elus. Kiiresti sai ta hüüdnimeks Nagi<br />
kaabukandmise erilise viisi tõttu. Kuid kool hakkas elama nüüd uut elu. Isiklikult olen talle<br />
väga tänulik maletr<strong>ee</strong>ningute <strong>ee</strong>st, mis pani poisid peaga tööle ja vähendas õhtust ringikolamist.<br />
Ja loomulikult kuulub tänu ja lugupidamine Alma Kukk-Ilisonile, kes noore<br />
õpetajana tuli meie I klassi - vist esimest korda elus - <strong>kooli</strong>tundi. Tema jagatud teadmised<br />
emak<strong>ee</strong>lest ja kirjandusest aitasid mul elus tublisti edasi, tekitada huvi kirjanduse vastu ning<br />
on andnud ka edaspidiseks suurt loomisrõõmu.<br />
Mõisaküla kool on minu mälestustes alati olnud ääretult eriilmeline, koduselt soe ja samas<br />
kauge ja tagasihoidlik maanurk, millele on tuntust lisanud tema vähem või rohkem usinad<br />
kasvandikud, kunagised oma <strong>kooli</strong> tüdrukud ja poisid.<br />
Enn Mälgand, II lend 1955<br />
Kesk<strong>kooli</strong> loomise lugu<br />
1950. aastal muudeti Mõisaküla 7-klassiline kool kesk<strong>kooli</strong>ks. Miks? 1944. aasta septembris<br />
põles suur osa Mõisakülast. Elanike soov oli linn taas elujõuliseks muuta. Hoogsalt arenesid<br />
raudt<strong>ee</strong>tehas, vagunidepoo ja linavabrik. Tööd jätkus kõigile. Tulevikuvisioon oli olemas,<br />
lapsevanemad ja kohalikud ettevõtete juhid hakkasid kesk<strong>kooli</strong> asutamist nõudma. Põhitoetajaks<br />
oli raudt<strong>ee</strong>valitsus. Võitlus kesk<strong>kooli</strong> loomise <strong>ee</strong>st oli tõsine. 1950. a. mais saabuski<br />
raudt<strong>ee</strong>valitsusest rõõmusõnum: 1. septembrist on Mõisakülas keskkool. Sel päeval toimus<br />
Umbsoost <strong>kooli</strong>le küttepuude vedu. Mööda raudt<strong>ee</strong>d läksime mina ja õpetaja Marga Stoor<br />
(Roger), meie <strong>ee</strong>s tantsis ja hõiskas ajalooõpetaja Heino Lääts: ”Nüüd algab Mõisakülas elu!”<br />
Teade vaimustas lapsevanemaid, õpilasi ja õpetajaid. Meie keskkool allus NSVL T<strong>ee</strong>deminist<strong>ee</strong>riumile.<br />
Esimeseks nimeks sai Eesti Raudt<strong>ee</strong>valitsuse Keskkool nr. 4. Esimeseks direktoriks<br />
sai Hillar Hansoo – suurepärane koll<strong>ee</strong>g, direktor, ajalooõpetaja ja maletaja. Algaski<br />
huvitav ja tulemusrikas töö lastele keskhariduse andmisel.<br />
Alma Ilison, õpetaja 1940-1983<br />
Lõpetasin Mõisaküla <strong>kooli</strong> 1957.a.<br />
Algklassi päe<strong>vil</strong>t on m<strong>ee</strong>lde jäänud<br />
lõbusad vahetunnid, kus laulmisõpetaja<br />
Marga Stoor mängis akordioni.<br />
Saalitäis lapsi vihtus tantsu nii, et<br />
tolm käis üle pea. Võtsin osa ka õpetaja<br />
Alice Jõumehe poolt juhendatud<br />
karaktertantsuringist. 3. klassi õpilasena<br />
tantsisin “Uisutajate“ tantsu,<br />
millega kogu grupp pääses esinema<br />
“Estonia” lavale. Mäletan, et andsin<br />
toimunust intervjuu raadiole. Kesk<strong>kooli</strong>s<br />
tegelesin aktiivselt muusikaga.<br />
Olin <strong>kooli</strong>s muusikaringi juht.<br />
Juhendasin naisansamblit, mängisin<br />
rahvatantsuringile saatemuusikat,<br />
Kooli orkester 1956. a.<br />
Tiina Koidu - viiul, Ülo Jaaksoo - viiul ja trompet,<br />
Ülo Kess - akordion, Villem Tamm - kitarr,<br />
Tiiu Mahlapuu - klaver; Ülo Mängel - löökriistad,<br />
Bronislav Staškevitš - klarnet, Ivo Kivik - trompet,<br />
Ivar Sahko - trompet, Iivo Hakkaja - klarnet,<br />
Vello Hanson - saksofon, dirigent - õpetaja Paul Mitt<br />
12
orkestris mängisin klaverit. Koolist jäid m<strong>ee</strong>lde toredad karnevaliõhtud. Eriti selgelt on<br />
m<strong>ee</strong>les, kuidas orkester mängis nn. laevas mereröövleid. Väga palju oli esinemisi oma <strong>kooli</strong>s<br />
ja väljaspool <strong>kooli</strong>: Ruhjas, Pärnus, Kilingi-Nõmmes. Väga huvitavad olid kõnevõistlused,<br />
mis lõppesid alati tantsuga. Seal k<strong>ee</strong>rutasid koos õpilastega ka õpetajad jalga. Eriti oodati<br />
noorte neidude seas m<strong>ee</strong>sõpetajate tähelepanu. Kuna läksime edukalt piirkonna vooru, siis<br />
pääsesime esinema Tallinna. Meie esinemist tunnustati kiituskirjaga ja kõikidele osavõtjatele<br />
kingiti nahkmärkmikud.<br />
Kõige m<strong>ee</strong>ldejäävamaks sündmuseks <strong>kooli</strong>elus oli minu jaoks osavõtt I ülemaailmsest noorsoofestivalist<br />
Moskvas 1957.<br />
Tiiu Mahlapuu, IV. lend 1957<br />
Muusikaelu Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong>s 1957-1964<br />
Tulin Mõisakülla 1957. aasta kevadel<br />
Tallinnast <strong>kooli</strong> suunamisega (siinse direktori<br />
Vaike Pobuli <strong>kooli</strong>le saadetud<br />
kirja abil). Muusikaõpetajana andsin laulutunde<br />
4.-11. klassidele. Lapsed armastasid<br />
väga laulda. Tihti pidin neile järele<br />
andma selles, et v<strong>ee</strong>tsime rohkem aega<br />
saalis klaveri ümber lauldes kui klassis<br />
noodikirja harjutades. Tookordses <strong>kooli</strong>s<br />
ei olnud ringijuhte ega mingeid lisatasusid,<br />
kuid s<strong>ee</strong> oli is<strong>ee</strong>nesestmõistetav,<br />
et muusikaõpetaja valmistas õpilastega<br />
ette <strong>kooli</strong>pidudeks muusikanumbrid.<br />
Laulmine oli pop, tublimatel olid tundides<br />
õpitud laulude sõnad peas ja lau-<br />
likutes oli ilusaid laule. Valisin välja tublid viisipidajad ja pärast tunde harjutasime ansamblilaulu<br />
ja duosid. Koolis oli ka kolm koori: laste-, poiste- ja neidude koor. 1960 pidasime<br />
Mõisaküla laulupäeva, käisime Karksis laulupeol ja 22-liikmeline poistekoor pääses Tallinna<br />
suurele laulupeole. Kooli kehalise kasvatuse õpetaja Olav Liverson lavastas õpilastega mitu<br />
näidendit ja laulu-mängu, mille laulud ja klaverisaade tulid minult. Olav Liverson nagu ka<br />
Vaike Pobul olid ka vokaalsolistideks raudt<strong>ee</strong>laste klubis. Just direktor Vaike Pobul oli s<strong>ee</strong>,<br />
kes innustas õpetajaid moodustama naisansamblit.<br />
Olen südamest tänulik talle, targale ja lugup<strong>ee</strong>tud pedagoogile, kes teadis seda, et vaimses<br />
pinnases kasvavad head “taimed”. Olen talle tänulik selle <strong>ee</strong>st, et ta mind, 22aastast noort<br />
oskas märkamatult ja targalt mu esimesel töökohal suunata. Oskas öelda, et t<strong>ee</strong>ksin ikka<br />
ansambleid, koore ja isegi tantsuorkestri - s<strong>ee</strong> kõik peab ikka <strong>kooli</strong>s olema - ja nääripidu oli<br />
peagi tulemas.<br />
Oma <strong>kooli</strong> tantsuorkester oligi: akordion - Villem Tamm, klarnet - õpetaja Viktor Ljamzin,<br />
kitarr, klarnet, trummid - Elmar Sakkov ja mina klaveril. Tahtsin, et kõikidele saaks<br />
noodid ette panna. Tekkis mõte teha <strong>kooli</strong>s muusikaklass - suuremates <strong>kooli</strong>des olid n<strong>ee</strong>d<br />
olemas. Avaldasin oma mõtte direktorile ja tema võttiski enda peale kogu organis<strong>ee</strong>rimistöö<br />
ja muusikaklassi juhtimise. (Selle <strong>ee</strong>st oli direktorile - kui ma õigesti mäletan - ainult 5 rubla<br />
lisaraha kuus.) Kui luba oli saadud, võeti tööle õpetajad. Õnneks olid Mõisakülas Endel Lüüs<br />
13<br />
Kooli poistekoor Mõisaküla 1. laulupäeval<br />
1960 Mõisaküla suveaias
1958. a. moodustatud <strong>kooli</strong> tantsuorkester.<br />
Villem Tamm - akordion, Elmar Sakkov - trummid,<br />
õpetaja Viktor Ljamzin - klarnet, Mati Niidu - kitarr,<br />
Alo Sõstar - trompet, Laila Kulp (Hakkaja) - klaver<br />
Õpetaja Olav Liverson Iivo Hakkaja<br />
big-bändiga laulmas<br />
Käisin Mõisaküla <strong>kooli</strong>s 1949-60<br />
M<strong>ee</strong>lde on jäänud aktiivne klassiväline töö. Koolil oli oma orkester, laulukoor, näitetrupp,<br />
tantsurühmad, ansamblid. Peaaegu igal nädalavahetusel toimusid <strong>kooli</strong>peod. N<strong>ee</strong>d ei olnud<br />
lihtsalt tantsupeod, vaid alati mingile kindlale t<strong>ee</strong>male allutatud üritused (küsimuste-vastuste<br />
õhtud, kontserdid, karnevalid, kõnevõistlused jne.) Meie <strong>kooli</strong>majaks oli praegune vana<br />
<strong>kooli</strong>maja. Õpilasi oli 300 ümber. Õppetöö käis kahes vahetuses. Samas töötasid huviringid,<br />
korraldati laulu- ja näitemänguharjutusi. All saalis mängiti palli. Saalis toimusid kõik suuremad<br />
üritused. Ruumikitsikuse üle ei kurdetud. Imetlen õpetajaid, kellel oli aega ja tahtmist<br />
igal õhtul kella 21-ni lastega tegelda.<br />
Mina pühendasin end laulmisele, näitlemisele ja ilulugemisele. Olen osa võtnud ka kirjandus-<br />
ja kunstiringide tööst, mänginud mandolistide ansamblis. Võtsime edukalt osa isetegevusülevaatusest.<br />
Oleme esinemas käinud Tallinna Ohvitseride Maja laval ja pealinna lähistes<br />
pion<strong>ee</strong>rilaagrites. Meie laulukoor käis 1955. a. Tallinnas laulupeol. Menukalt läksid ümbruskonnas<br />
Mary ja Olav Liversonide lavastatud “Nukitsam<strong>ee</strong>s”, “Meistrite linn”, “Kullaketrajad”<br />
jt. lavatükid. Kostüümid ja dekoratsioonid valmistasime ise. Võtsime osa ka A. Tšehhovi<br />
näidendite ülevaatusest “Abieluettepanekuga”. Mõned auhinnalised kohad õnnestus mul<br />
14<br />
(viiuliõpetaja), Kristjan Laaneots (vaskpillid),<br />
Iivo Hakkaja (klarnet, saksofon),<br />
mina andsin solfedžotunde, õpetasin klaveri-<br />
ja akordionimängu. Juba teisel aastal<br />
hakati harjutama ansamblimängu ja<br />
oli estraadiorkester, kus mängis 16 last!<br />
Kooli direktor Vaike Pobul asus elama<br />
Tallinna ja kahjuks kõik s<strong>ee</strong> ilu lõppes:<br />
muusikaklass suleti. 1964. aastal lahkusin<br />
<strong>kooli</strong>st, asudes elama Raplasse, kus vajati<br />
koori- ja ansamblijuhti, muusikaklassi<br />
klaveriõpetajat. Töötasin seal 27 aastat,<br />
jäädes pensionile sealse lastemuusika<strong>kooli</strong><br />
direktori ametikohalt. Et aga kodumaja<br />
Mõisakülas oli jäänud tühjaks,<br />
tulime koos Iivo Hakkajaga siia. Ja et siin<br />
<strong>kooli</strong>s vajati muusikaõpetajat, siis tegin<br />
taas ka seda tööd asendajana.<br />
Tänan südamest kõiki tolleaegseid õpilasi,<br />
pedagooge ja neid lapsevanemaid,<br />
kes pidasid tähtsaks laste est<strong>ee</strong>tilist kasvatust.<br />
Tänan teid, õpilased ja õpetajad,<br />
kes te pidevalt esinesite linnarahvale ja<br />
ka raudt<strong>ee</strong>laste klubis (praegu kultuurimaja).<br />
Tänan võimaluse <strong>ee</strong>st olla seitsme<br />
aasta jooksul teie keskel!<br />
Laila Hakkaja,<br />
<strong>kooli</strong> muusikaõpetaja 1957-1964
saavutada ilulugemisega, seda tänu õpetaja Alma Ilisonile.<br />
Poisid pühendasid ennast jäägitult spordile. Väikeses saalis käis pidevalt pallimäng. Juhendajaks<br />
Olav Liverson ja Toivo Sikk. Staadion, mänguväljakud, pargi jooksurajad hoiti korras<br />
õpilaste poolt. Suvel töötasime <strong>kooli</strong>aias ja sovhoosis. Nii õppisime tööd tegema.<br />
Koolis valitses range kord. Õpetajat austati ja kardeti. Meid õpetati reveranssi tegema, trepist<br />
hanereas alla tulema, saalis ringiratast jalutama, vahetusjalatseid ja <strong>kooli</strong> vormimütsi kandma.<br />
Kandsime tumedaid kleite valgete kätiste ja kraega. Nende puhtust kontrolliti. Meie<br />
jaoks olid k<strong>ee</strong>latud kultuurimaja peod, siidsukad, lokikesed ja tukakesed laubal ning armastus.<br />
Koolivennale silmategemine ja poisiga käest kinni jalutamine oli patt. Olen täna selle<br />
range kasvatuse <strong>ee</strong>st tänulik. Nii kasvasid korrektse käitumisega ja kohusetundlikud inimesed.<br />
Ka vaim jäi virgeks. Koolil olid tugevad aineõpetajad: Alma Ilison - <strong>ee</strong>sti k<strong>ee</strong>l, Vaike Pobul<br />
- inglise k<strong>ee</strong>l, Georg Rosenberg - matemaatika jt. Meie noored said sisse kõrg<strong>kooli</strong>desse<br />
ja olid heas kirjas. Mõisaküla kool andis tolleaegsetele õpilastele hea ettevalmistuse eluks.<br />
Helle Männik, VII lend 1960<br />
Esindan lendu, kelle lõpetamisdaatumiks oli aasta 1961<br />
Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong> ajaloos olime 8. lend kokku 8 lõpetajaga. Õppisime Posti tänava vanas<br />
<strong>kooli</strong>majas, mis tundus meile hubase ja kodusena ning tolle aja kohta küllaltki palju võimalusi<br />
pakkuvana.<br />
Kesk<strong>kooli</strong> esimesel aastal moodustus meie klass nö vanadest olijatest ja uustulnukatest, kes<br />
tulid kesk<strong>kooli</strong> Mõisaküla ümbruse väiksematest <strong>kooli</strong>dest. Klassijuhatajaks sai matemaatikaõpetaja<br />
Georg Rosenberg, kes jagas hirmu ja armu, kuid kelle õpilastest mitmed said<br />
tugeva aluse jätkamaks kõrg<strong>kooli</strong>s. Inimesena avastasime me teda järk-järgult, kuni lõpuks<br />
vaimustusime oma klassijuhataja mitmekülgsetest huvidest ja inimlikkusest. Kontaktid on<br />
püsinud pikki aastaid.<br />
Inimeste huvid erinevad maast-madalast, kesk<strong>kooli</strong>põlves on n<strong>ee</strong>d paljudel muutunud küllalt<br />
selgepiiriliseks. Enamik õpetajaid suutis oma aine- ja isiksusega vähemalt mõnd õpilast<br />
sütitada. Siiamaani mäletame peast mitmeid Vaike Pobuli õpetatud inglisek<strong>ee</strong>lseid laule,<br />
mida inglise k<strong>ee</strong>le tunnis laulsime; kirjandusteoseid, mida Alma Ilisoni tundides analüüsisime<br />
ja palju muudki, mis alati seostuvad meid õpetanud õpetaja isiksusega.<br />
Elatud aastad muudavad inimese mineviku suhtes tundelisemaks, elukogemused võimaldavad<br />
vaadata suhetele ja sündmustele mitte ainult õpilase pilgu läbi, vaid ka lapsevanema,<br />
õpetaja või lihtsalt kodaniku pilgu läbi. Meie ajal oli kool elu keskpunkt ehk tänapäevases<br />
tähenduses tõeline kultuurikeskus. Koolimajas tehti sporti, p<strong>ee</strong>ti pidusid, tegeldi taidlusega,<br />
korraldati kohtumisi. Tagantjärele tundub, et õpilaste oma huvi ja initsiatiiv oli küllaltki<br />
suur, võib olla tänu sellele, et ka õpetajad olid meie tegevustest alati huvitatud. Mäletame,<br />
millise austusega vaatasime endast vanemate <strong>kooli</strong>kaaslaste peale, kellest mitmed tundusid<br />
erud<strong>ee</strong>ritud ja heade käitumisman<strong>ee</strong>ridega. Mõne aja möödudes said neist üliõpilased, kes<br />
<strong>kooli</strong>vaheaegadel tõid meilegi osakese ihaldatavast üli<strong>kooli</strong>maailmast. Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong>s<br />
väärtustati edasiõppimist ja eneseteostust. Tollaseid olusid arvestades kasutati neid võimalusi<br />
üsna agaralt. Samas ei olnud seda tänapäevale omast när<strong>vil</strong>ist paanikat, kui kusagile<br />
sissesaamine kohe ei õnnestunud. Ka keskharidust p<strong>ee</strong>ti mitmete töökohtade jaoks täiesti<br />
piisavaks.<br />
Leida Talts, VIII lend 1961<br />
15
7. KOOLIELUST MÕISAKÜLAS 1960-ndatel aastatel<br />
1. septembril 1960 andis raudt<strong>ee</strong>valitsus <strong>kooli</strong> üle Eesti NSV Haridusminist<strong>ee</strong>riumi alluvusse<br />
ning sellest ajast kannab s<strong>ee</strong> ametlikku nime Mõisaküla Keskkool.<br />
• Venek<strong>ee</strong>lsed klassid tegutsesid kuni 1962. aastani.<br />
• Aktiivne oli isetegevus: igal nädalal toimusid kindlal t<strong>ee</strong>mal <strong>kooli</strong>peod. Populaarsed olid<br />
deklamaatorite võistlused, kontserdid, karnevalid ja looduskaitseõhtud. T<strong>ee</strong>nitud raha <strong>ee</strong>st<br />
käidi klassiekskursioonidel.<br />
• 1960. aastast alates toimusid Mõisakülas laulupäevad, nendest võtsid osa <strong>kooli</strong> laste-,<br />
poiste ja naiskoor ning rahvatantsurühm. Linna laulupäevade algataja oli muusikaõpetaja<br />
Laila Kulp-Hakkaja. Tegutsesid ansamblid ja <strong>kooli</strong> orkester.<br />
• Populaarsed olid spordimängud, mida juhendasid kehalise kasvatuse õpetaja Pilvi Soomets<br />
ja väravpalli Endel Lõks; tõstesporti innustasid Jaan Västrik, Koit Västrik ja Izmail Uspenski;<br />
• 1969 rajati <strong>kooli</strong>metskond. Igal klassil oli hooldada oma metsakvartal. Head koostööd<br />
pakkus Mõisaküla metskonna metsaülem Johannes Luksepp;<br />
• algas aktiivne looduskaitsetegevus. Neli aastat 1967-1970 toodi <strong>kooli</strong> vabariiklik auhind<br />
„Tamme Lauri tamm”. Looduskaitsetööd ja <strong>kooli</strong>metskonna juhendaja oli bioloogiaõpetaja<br />
Helga Sams;<br />
• Sarjas valmis <strong>kooli</strong> puhkebaas Mudila õpetaja Lehte Palu <strong>ee</strong>stvedamisel. Maja remontisid<br />
ja mööbli valmistasid õpilased tööõpetuse õpetaja Artur Sirkeli juhendamisel;<br />
Kooli asutaja Jaan Sihveri büsti lugu<br />
m<strong>ee</strong>nutas kauaaegne õppealajuhataja Lehte Palu:<br />
29. aprillil 1969 tähistati <strong>kooli</strong> asutaja Jaan Sihveri 90. sünnipäeva. Kohal viibisid ka Sihveri<br />
poeg ja kunstnik August Vomm, kes tegi <strong>kooli</strong> ette panemiseks Sihveri büsti. Siis aga leidsid<br />
tolleaegsed rajooni parteijuhid, et nii kuulsa revolutsioonimehe büsti õigem asukoht on<br />
rajoonikeskuses ja nii pandigi s<strong>ee</strong> üles hoopis Viljandisse vana Ugala teatri taha platsile,<br />
kust s<strong>ee</strong> aga valitsuse muutuse järel viidi ära arvatavasti Sihveri sünnikohta Tänassilmale.<br />
Mõisaküla jäi nii <strong>kooli</strong> asutaja büstist ilma.<br />
1950-1960-ndatel aastatel<br />
olid <strong>kooli</strong>s pikemat aega töötanud õpetajad<br />
Aino Ojat, Ottilie Tani, Linda Pusep,<br />
Tatjana Danilova, Zoja Tšitškova, Lilian<br />
Mäe, Laila Hakkaja ja Alma Ilison jt.<br />
Oh, <strong>kooli</strong>aeg...<br />
Kuidas küll elu sööb aastaid! Aga Mõi-<br />
1960.a. lõpukirjandi komisjon: Alma Ilison,<br />
Helga Sams, Vaike Pobul, Georg Rosenberg ja<br />
Viktor Ljamzin<br />
16
sakülla tulles heiastub kõik, nagu oleks s<strong>ee</strong> olnud eile. Iga koht kõneleb kellestki. Vana maja<br />
väiksed klassid, kui armsad ja igiomased. Jalutamine all saalis, korrapidajaõpetaja saali uksel,<br />
ülakorruse trepi otsal teine, läksime klassi hanereas. Ilus, meile m<strong>ee</strong>ldis s<strong>ee</strong>. Koolivorm,<br />
valged kraed ja mansetid –n<strong>ee</strong>d pidid puhtad olema. Ja temaatilised puhkeõhtud, pärast<br />
tantsisime grammofoni muusika saatel, unustamatud õhtud, ja pärast kojusaatmised... Midagi<br />
ei jäänud ka tegemata, mida <strong>kooli</strong>s ikka tehakse. Spikerdati ikka, mitte iga õpetaja tunnis<br />
muidugi. Vastu vaieldi ka. Salaja p<strong>ee</strong>ti mõni pidu, kuid <strong>kooli</strong>peol ei joodud, üldiselt ei suitsetatud.<br />
V<strong>ee</strong>sõda pärast viimast eksamit oli korralik, vähemalt meie lennul.<br />
Puuhoov, staadion, <strong>kooli</strong>aed - s<strong>ee</strong> oli meie töötander. Koolipuud toodi talvel metsast õpilaste<br />
abiga, laoti kuuri ka. S<strong>ee</strong> oli metsapäev, <strong>kooli</strong> polnud. Lõbusad päevad, kamandasid <strong>kooli</strong>tädid<br />
Maali, L<strong>ee</strong>ni ja Anni. Kõik on selgesti m<strong>ee</strong>les. Kevadine kartulipanek, metsaistutamine,<br />
sügisene kartulivõtt majandites – s<strong>ee</strong> oli elulaad, natuke sai raha ka, mille <strong>ee</strong>st käisime jälle<br />
ekskursioonil. Suvel Leningradi, Mihhailovskojesse, Lätti, L<strong>ee</strong>tu. Telgid ja toidumoon kaasa,<br />
veoautoga muidugi, hiljem 60-ndate aastate lõpul bussiga. Kõik tähtsamad teatrid sai läbi<br />
käidud. Oi heldus, ja n<strong>ee</strong>d üle<strong>kooli</strong>lised matkalaagrid! Mitte k<strong>ee</strong>gi ei tea, kuis noor hing rõkkas<br />
suveöö varjus, ümber omataolised rikkumata hingega 60-ndate poisid ja tüdrukud.<br />
Noorena on inimene tundlik, vastuvõtlik ja uudishimulik. Ja kui ta satub keskkonda, mis<br />
seda toidab, võib ta olla õnnelik. Sõjajärgse Mõisaküla hiilgeaeg oli 50. ja 60. aastad, kui<br />
kujunes keskhariduse linn, ajad ja olud on muutunud, kuid seda, mis oli, ei suuda muuta<br />
aeg. 60-ndail oli kool õpilaste päralt hommikust õhtuni. S<strong>ee</strong> oli ime. Tegevust jätkus igas<br />
valdkonnas: Alma Ilisoni kirjandusüritused, Helga Samsi looduskaitsealane tegevus, Lehte<br />
Palu kodu-uurimuslik töö, pallimängud vana maja saalis. Aga pühapäeviti, eriti talvel sõideti<br />
koos õpetajatega läbi kõik suusamäed – Ipiku, Porimäe, Sukapolli, Nõgesemäe...Küll oli<br />
hea, et meiega nii palju tegeldi.<br />
Väike linn on väga hea kujunemiskeskkond: kõik tunnevad kõiki, sotsiaalne kontroll on<br />
kõva. Kõige hullem oli s<strong>ee</strong>, kui sõbraga liiga kaua jalutasid ja jäid linavabriku naiste silma<br />
alla, kes öisest vahetusest tulid. Ega <strong>vil</strong>tukasvamise võimalust polnudki.<br />
Kool on koht, kust õpilased lahkuvad, võttes kaasa parima. Meie jaoks olid hirm ja arm<br />
üheskoos kahes koloriitses õpetajakujus, kellele Mõisaküla linn ja kool olid äraarvamata<br />
palju võlgu – n<strong>ee</strong>d on praeguseks kaks eakat daami Alma Ilison ja Helga Sams, kes oma<br />
teadmised õpilastesse raiusid kui raamatusse, ja seda järjepidevalt mitme põlvkonna vältel<br />
ning kustumatult.<br />
Aeg on söönud küll aastaid, kuid mitte väärtusi, mille pani kindlalt paika kodukool.<br />
Alli Lunter, XV lend 1968<br />
Õpetajad 1968. a.<br />
17
8. KOOLIELUST MÕISAKÜLAS 1970-ndatel aastatel<br />
Praegune <strong>kooli</strong>maja Pärnu tn. 39 valmis pärast pikki aastaid kestnud ehitustööd 1973. aastal<br />
(1952 ehitatud linavabriku internaadi juurde), kuigi osaliselt jätkati õppetööd Posti tänava<br />
vanas majas hoone sulgemiseni 1995. aasta v<strong>ee</strong>bruaris.<br />
Tänase Pärnu tänav 39 uue <strong>kooli</strong>maja ehituse algus 1966<br />
• 1972 kevadel oli õpetaja Märt Aaslaidi 12. klass esimene, kes istutas puu Pärnu tänava nn<br />
abiturientide parki.<br />
• Hoogsalt arenes looduskaitsetegevus. Igal õpilasel oli kohustus töötada oma klassi metsakvartalis<br />
teatud arv päevi, et istutada või hooldada taimi;<br />
• sporditegevus sai uut hoogu. Väga tublid olid poiste ja tüdrukute väravpallivõistkonnad -<br />
õpetajad Pilvi Soomets ja Aili Denks ning Viljandi spordi<strong>kooli</strong> tr<strong>ee</strong>ner Endel Lõks. Tegevust<br />
alustasid lauatennisistid, juhendajaks Rein Läll. Kõige enam tunnustust pälvinud alaks kujunes<br />
tuletõrjesport, mida juhendasid Ahto Kirikal ning õpetaja Artur Sirkel, poisid käisid<br />
üleliidulistelt võistlustelt medaleid toomas;<br />
• aktiivselt tegutses <strong>kooli</strong> laulukoor. Osa võeti kohalikest laulupäevadest ja vabariiklikest<br />
laulupidudest Tallinnas. Koorijuht ja muusikaõpetaja oli Inda Orissaar;<br />
1972. lõpetanud XIX lennu (klassijuhataja Märt Aaslaid) rongkäik vana <strong>kooli</strong>maja<br />
juurest Pärnu tänava abiturientide parki rajama<br />
18
geograafiaõpetaja ja kodulooringi juhendaja Lehte Palu <strong>ee</strong>stvedamisel valmis „Mõisaküla<br />
<strong>kooli</strong> kroonika 1905-1950 ”.<br />
• Aktiivne oli oktoobrilaste, pion<strong>ee</strong>ri- ja komsomolitegevus. Palju teadmisi omandasid algklassilapsed<br />
MIKSIKEse tegevuse kaudu õpetaja Lehte Oltsmeieri ja pion<strong>ee</strong>rijuht Ly Schulga<br />
initsiatii<strong>vil</strong>. Toimusid PITAMEO (pion<strong>ee</strong>ritarkusi me omandame) õhtud. Suurt rõhku pandi<br />
ideoloogilisele kasvatusele. Klassivälise töö organisaator oli Alma Ilison, komsomoliorganisatsiooni<br />
ideoloogiatööd juhtis 70-ndate lõpust alates õpetaja Mart Reitel, kes oli ka aktiivne<br />
<strong>kooli</strong> raadiosõlme juhendaja.<br />
• Mõisaküla kultuurimaja juures tegutses 70-ndate lõpul <strong>kooli</strong>poiste tantsuansambel LAY 7<br />
koosseisus Benno Vili - trummid, Aare Soe - kitarr ja Jaak Vene - basskitarr.<br />
• 1960-970-ndatel aastatel olid <strong>kooli</strong>s pikka aega õpetajateks Anne Sirkel, Alma Ilison, Helga<br />
Sams, Lehte Palu, Tiiu Mahlapuu, Marika Kuusikjõe, Laine Muttik, Viive Täks, Valdiku Pilt,<br />
Salme Kikas, Agu Kikas, Luule Sults, Luule Ilus ja Salme Luukas. 1970-ndatel olid pikka aega<br />
õpetajad Helga Solu, Maie Jürissaar, Lehte Oltsmeier, Rein Toomla, Valve Hannus, Lemmi<br />
Vaher jt.<br />
Kooli lipu lugu<br />
m<strong>ee</strong>nutasid <strong>vil</strong>istlane Helle Männik ja toonane direktor Helga Sams:<br />
Pärast <strong>kooli</strong> kokkutulekut, mis p<strong>ee</strong>ti uues <strong>kooli</strong>majas Mõisaküla esimese <strong>kooli</strong> asutaja<br />
J. Sihveri sünnipäeval 30. aprillil 1975, alustasid <strong>vil</strong>istlased raha korjamist, et kinkida Mõisaküla<br />
Kesk<strong>kooli</strong>le oma lipp. Sellega hakkas tegelema Helle Männik. Direktor Helga Samsi<br />
soov oli, et lipul oleks tarkuse sümbol öökull ja kiri: Mõisaküla Keskkool ning lipu materja-<br />
Vilistlaste kingituse, Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong> lipu <strong>kooli</strong>le üleandmine,<br />
sõnavõtuga esineb Helle Männik<br />
19
liks siid. Helle Männik organis<strong>ee</strong>ris Pille Lälliga Tallinnas elava kunstniku Viktor Vompa, kes<br />
tegi lipu kujunduse (väike öökull istumas raamatul, taga kollane tõusev päike), s<strong>ee</strong>järel pidas<br />
nõu Kunstikombinaat ARSi kunstnikega teostusest, ostis Viljandist Prantsuse siidi ja tutid,<br />
Maia Pullerits värvis siidi helesiniseks ja pärast kunstnikupoolse kujunduse pealekandmist<br />
õmbles selle kahepoolsena kokku. Millal lipp <strong>kooli</strong>le üle anti, seda ei mäleta asjaosalised<br />
praegu enam täpselt isegi. Igatahes 1. septembriks 1976 s<strong>ee</strong> valmis v<strong>ee</strong>l ei olnud. Oli s<strong>ee</strong> siis<br />
tõenäoliselt 1977. aasta 29. aprilli või siis 7. novembri aktusel või hoopis hiljem, selle kohta<br />
kirjalikud andmed ka Mõisaküla muuseumis puuduvad. Lipu andsid <strong>kooli</strong>le ühel aktusel üle<br />
<strong>vil</strong>istlased Helle Männik, Tarmo Harju ja Ivo Kivik. Fotode põhjal võib aga öelda: järgmisel<br />
<strong>vil</strong>istlaste kokkutulekul 4. detsembril 1980 oli lipp juba kõigile näha.<br />
Uue <strong>kooli</strong>maja ehitamise lugu<br />
Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong> vana <strong>kooli</strong>hoone Posti tänaval oli tolle aja kohta mitte kõige hullem<br />
oma väljanägemise ja ümbruse poolest, kuid ta oli kitsas ja raudt<strong>ee</strong>le liiga lähedal. Kõigile,<br />
kes selles majas on õppinud või töötanud, on ta m<strong>ee</strong>lde jäänud armsa ja hubasena. Vaatamata<br />
sellele igatsesime me ikkagi uue <strong>kooli</strong>maja järele. Kuna partei ja valitsus meile täiesti uue<br />
maja lootust ei andnud, siis hakkasime otsima “nööpi”, mille külge “kuub” ehitada. Selleks<br />
“nööbiks” sai linavabriku ühiselamu, mis anti <strong>kooli</strong>le. Pika ja k<strong>ee</strong>rulise asjaajamise järel läks<br />
ehitus käiku ja paistis, et ega ei lähe enam palju aega, kui saame uude majja kolima hakata.<br />
Korraga olid rahad otsas ja öeldi isegi, kas me uut <strong>kooli</strong>maja saamegi. Me ei osanud muud,<br />
kui oma lapsevanemast ülemnõukogu saadiku J. Dovnari abi paluda. Ta oli lahkesti nõus ja<br />
me võtsime ette sõidu Tallinnasse ENSV Ülemnõukogusse. Ilma ülemnõukogu saadikuta<br />
ma kellegi jutule ei oleks saanudki. Ülemnõukogus saime oma mured ära rääkida ja et sellest<br />
kasu oli, näitab 1973. aasta sügiseks valminud <strong>kooli</strong>hoone, maja, mis on jälle teatud<br />
mõttes “kitsaks” jäänud. Meie <strong>kooli</strong> õpilaste arv järjest väheneb, kuid vaatamata sellele on<br />
meil praegu vaja poeglaste tööõpetuse klassi jaoks uues <strong>kooli</strong>majas ruum leida või s<strong>ee</strong> klass<br />
ehitada. Peab jälle raha otsima hakkama...<br />
Valdiku Pilt, direktor 1965-1973, Mõisaküla linnapea 2005<br />
Oli kord <strong>kooli</strong>metskond<br />
Koolimetskonna moodustamiseks oli 60-ndatel soodne pinnas olemas, sest oli välja kujunenud<br />
aktiivne looduskaitseline tegevus. Tegutses klubi “Tahan kõike teada”. Loodussõprade<br />
sektsioon organis<strong>ee</strong>ris traditsioonilisi matku “Tere sügis”, “Jäljed lumel”, “Kohtumine kevadega”.<br />
Toimusid klubiõhtud “Kas tunned maad” Eestimaa tähelepanuväärsetest paikadest,<br />
loodusteadlastest, looduslüürikutest jne. Tähistati looduskaitsepäeva. Kogu <strong>kooli</strong> suurimaks<br />
ettevõtmiseks oli osalemine vabariiklikul konkursil “Kaitseme loodust” ja “Hoidkem rohelist<br />
kulda”. Tihe oli koostöö Mõisaküla metskonnaga (metsaülemaks Johannes Luksepp). Õpilased<br />
hooldasid metsakultuure, töötasid taimlates s<strong>ee</strong>mikute <strong>kooli</strong>tamisel ja istikute kasvatamisel,<br />
käidi metsa istutamas. Tasuks tehtud töö <strong>ee</strong>st andis Kilingi-Nõmme metsamajand<br />
(direktor Heino Teder) õpilasekskursioonideks transporti. Käidi Eesti kaunites ja tähelepanuväärsetes<br />
paikades ning kaugemalgi: Lätis, L<strong>ee</strong>dus, Leningradis, Karjalas.<br />
Kui algas <strong>kooli</strong>metskondade liikumine, tegi Mõisaküla metsaülem ettepaneku <strong>kooli</strong>metskonna<br />
moodustamiseks. Kooli juhtkonnale (direktor Valdiku Pilt, õppealajuhataja Lehte<br />
Palu), bioloogiaõpetajale Helga Samsile ja õpilastele id<strong>ee</strong> m<strong>ee</strong>ldis. 1969 eraldati <strong>kooli</strong>mets-<br />
20
konna jaoks Lätiroo vahtkonnas 260 ha suuruse metsaala. Maikuu jooksul moodustati<br />
<strong>kooli</strong>metskonna juhtorgan: metsaülem, metsnikud, metsavahid. Esimeseks metsaülemaks<br />
valiti 9. klassi õpilane Helve Tomingas. Metsnikuks valiti Gunnar Casar ja Evi Kollist. Metsavahtideks<br />
said Olev Kuusk, Artur Ruusmaa, Jaan Penjam, Aino Valdas, Helve Koor, Valli<br />
Usin, Moonika Sutt, Sirje Jõum<strong>ee</strong>s. Iga klass sai hooldada metsakvartali, mis loositi. Koostöös<br />
Mõisaküla metskonnaga valmis tegevusprogramm: 1) oma metsakvartali taimestiku<br />
tundmaõppimine, liikide arvelevõtmine, 2) kvartali piirisihtide korrashoidmine, 3) ulukitele<br />
söötmiskohtade rajamine, söötade varumine, talvine lisasöötmine, 4) metsakuklaste pesade<br />
asukohtade kindlakstegemine, arvelevõtmine, võimalusel paljundamine, 5) pesakastide<br />
valmistamine ja ülespanek igasse kvartalisse, 6) metsaistutustöödest, kultuuride hooldamisest<br />
ja istutusmaterjali kasvatamisest osavõtmine, 7) oma metsakvartali sanitaarkorrastus,<br />
8) vabariigis organis<strong>ee</strong>ritud võistlustest osavõtmine ja 9) loodusõhtute korraldamise ja traditsiooniliste<br />
matkade korraldamise jätkamine.<br />
6. juunil 1969. a. juhatas metsnik Arvo Sukk <strong>kooli</strong>metskonna aktiivi nende valdusesse. Otsiti<br />
üles vastava numbriga kvartalid. Toimusid matkad metsakvartaliga tutvumiseks. Valiti välja<br />
ulukite söötmiskohad, alustati söödasõimede ehitamist. Rajati metsalindude jaoks söötmiskohti.<br />
Kombainide juurest koguti lindude söötmiseks puhastusjäätmeid – eriti agaralt tegid<br />
seda algklasside õpilased. Klubi avaõhtul 27. septembril 1969 toimus <strong>kooli</strong>metskonna juhtkonna<br />
ametlik vastuvõtmine metsatöötajate perre. Iga ametim<strong>ee</strong>s sai Mõisaküla metskonna<br />
metsaülemalt Johannes Lukksepalt<br />
kadakapuidust ametimedali<br />
(autor oli Lehte Palu). Jätkusid<br />
TKT klubiõhtud põhirõhuga<br />
metsat<strong>ee</strong>male “Mets rahvatraditsioonis”.<br />
Klubil oli oma lipp,<br />
millel oli kujutatud pisike öökullipoeg.<br />
Koolimetskonna esimene tööaasta<br />
oli tulemuslik. “Kaitseme<br />
loodust” raportis on järgmised<br />
andmed: valmistati 588 pesakasti<br />
ja 4438 lehisvihta; hooldati 32,69<br />
Mudila<br />
ha metsakultuure; rajati 10,7 ha<br />
uusi metsakultuure; taimeaedades töötati 2764 tundi; koguti 233 kg tammetõrusid metssigadele;<br />
iga klass ehitas oma kvartalisse söödasõime; kvartalipostid varustati nimetahvlitega<br />
(Oravad, Lepatriinud, Lappae, Üraskid jne); toimus 7 klubiõhtut, kus klassid esitasid õpetaja<br />
Helga Samsi montaaže ja toimus viktoriin. Saadud punktid summ<strong>ee</strong>riti ja parimad said<br />
kevadel pr<strong>ee</strong>mia-ekskursiooni. Kokkuvõtted tehti looduskaitsepäeval, toimus pidulik aktus<br />
kultuurimajas, osalesid maakonna ja vabariigi looduskaitsetegelased, sest vabariikliku konkursi<br />
“Kaitseme loodust” esikoht tuli 1969/70 Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong>le. Kooliaasta lõpetati<br />
matkalaagriga Lüütre orus 1969. a. oktoobris valmis saanud Mudila matkamaja juures (ehitajad<br />
10. klass, klassivanem Helve Tomingas, klassijuhataja Helga Sams, juhendajaks-organis<strong>ee</strong>rijaks<br />
geograafiaõpetaja Lehte Palu, tööde toetajaks-teostajaks tööõpetuse õpetaja Artur<br />
Sirkel). Laagrist võttis osa Eesti Looduskaitseseltsi esim<strong>ee</strong>s Jaan Eilart.<br />
Tööde ja tegemiste käigus tekkis uusi ideid. Koolis oli heal järjel poiste puitehitustöö. Innustatuna<br />
matkamaja valmimisest tekkis Lehte Palul id<strong>ee</strong> matkamajale kadakapuidust mööbel<br />
ehitada. Materjal saadi kokku, vastupidavuse andmiseks seda k<strong>ee</strong>deti. Kooli töökojas valmisid<br />
ilusad taburetid ja laud – teostajateks Ants Usin, Arno Torn jt. koos õpetaja Artur<br />
Sirkeliga.<br />
21
Sisuka töö <strong>ee</strong>st <strong>kooli</strong>metskonnas esitas haridusosakonna metoodikakabineti metoodik Orest<br />
Niinemäe <strong>kooli</strong> 1970. a. Moskvasse rahvamajandussaaduste näitusele osavõtjaks t<strong>ee</strong>mal<br />
“Mets tarbekunstis”. Kooli autasustati teise astme diplomiga, õpetaja Artur Sirkelit pronksmedaliga,<br />
pr<strong>ee</strong>miaks 50 rubla. Õpilasi Arno Torni, Lauri Ruusmaad, Jüri Edurit ja Jüri Krafti<br />
autasustati medaliga “Rahvamajandussaavutusnäituse noor osavõtja”, pr<strong>ee</strong>miaks a’ 25 rubla.<br />
1971.a. esitati kool uuesti Moskvasse rahvamajandussaavutuste näitusest osavõtjaks. T<strong>ee</strong>maks<br />
“Kool ja ümbruskond ning õpilaste vaba aja v<strong>ee</strong>tmine” ja puitsuveniirid “Mets<br />
rahvadratitsioonis”. Helga Sams ja Lehte Palu said autasuks pronksmedali ja pr<strong>ee</strong>miaks<br />
tõendi alatiseks tasuta sissepääsuks näitusele.<br />
Orest Niinemäe propag<strong>ee</strong>ris meie <strong>kooli</strong> saavutusi haridusosakondade metoodikakabinettide<br />
kaudu. S<strong>ee</strong> tõi kaasa esinemisi vabariiklikel üritustel ja <strong>kooli</strong>l tuli vastu võtta külalisi.<br />
1971.a. v<strong>ee</strong>bruaris külastas <strong>kooli</strong> Paide Kesk<strong>kooli</strong> <strong>kooli</strong>metskonna esindus, kellele esitati<br />
näidendit “Kui Riina Lepatriinu ja Kai Lehetäi kohtus kokku said”, mida juhendas <strong>ee</strong>sti k<strong>ee</strong>le<br />
õpetaja Alma Ilison.<br />
1971.a. mais toimus Läti vabariigi Cesise rajooni <strong>kooli</strong>de direktorite ja Viljandi rajooni HO<br />
metoodikakabineti töötajate ühine külaskäik, et tutvuda looduskaitselise töö võimalustega<br />
<strong>kooli</strong>s ja selle praktilise läbiviimisega Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong>s. Kohtuti matkamajas. Külalistele<br />
etendati näidend “Orav Naksiku atest<strong>ee</strong>rimine ja kringlipäev”, mis oli õpetaja Salme Luukase<br />
ja tema 7. klassi koostatud. Juulis kutsuti klass esinema vabariiklikule loodussõprade<br />
kokkutulekule.<br />
1972.a. aprillis külastasid <strong>kooli</strong> Pärnu linna <strong>kooli</strong>de pion<strong>ee</strong>rimalevate esindajad ja <strong>kooli</strong>metskondade<br />
juhendajad. Viibiti klubiõhtul “Kadakas loopealsete küpress”, mille läbiviijaks<br />
oli taas 8. klass koos klassijuhataja Salme Luukasega.<br />
Klubiõhtute montaažide või näidendite kokkupanek, õhtu läbiviimine ja viktoriinide korraldamine<br />
oli klasside ülesandeks, bioloogiaõpetaja oli abistaja. Väga suur oli klassijuhataja<br />
roll. Igaüks neist püüdis, et tema klassi üritus õnnestuks ja õpilased olid maksimaalselt rakendatud.<br />
Võib küsida, mida andis kogu “sebimine” õpilastele? Kui vestelda tolleaegsete õpilastega, siis<br />
esialgne arvamus on, et oli huvitav, hea oli käia oma metsakvartalis vaba aega sisustamas,<br />
sai teada palju huvitavat, sai kasulik olla metsauuendustöödel. Erilise soojusega m<strong>ee</strong>nutatakse<br />
klubiõhtuid, nende ettevalmistusõhinat ja rahulolu õhtu õnnestumisest. M<strong>ee</strong>nutatakse<br />
matku ja pr<strong>ee</strong>miaekskursioone.<br />
Võistluspinge liitis õpilasi ja õpetajaid. Uhke ja hää oli olla Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong> õpilane kui<br />
vabariikliku võistluse “Kaitseme loodust” üldvõitjaks tunnistati Mõisaküla Keskkool, pr<strong>ee</strong>miaks<br />
kahenädalane ekskursioon Moskva – Uljanovsk – Žiguli – Togliatti - Kuibõšev.<br />
1772/1973 saavutati <strong>kooli</strong>metskondade võistluses I koht, pr<strong>ee</strong>miaks 300 rubla.<br />
1973/1974 <strong>kooli</strong>metskondade võistluses kesk<strong>kooli</strong>de osas I koht, pr<strong>ee</strong>miaks 350 rubla. Looduskaitsja<br />
väikese rinnamärgiga autasustati järgmisi õpetajaid: Valdiku Pilt, Helga Sams,<br />
Lehte Palu, Artur Sirkel, Viive Täks, Aino Ojat, Lehte Oltsmeier, Tiiu Mahlapuu. Paljusid<br />
õpilasi autasustati rinnamärgiga “Noor looduskaitsja”. Nende hulgas oli tublisid ulukite<br />
hooldajaid, pesakastide ehitajaid, ravimtaimede kogujaid, tublisid metsavahte. Kahjuks ei<br />
ole säilinud mitte kõik õpilaste autasustamist kajastavad käskkirjad. Minu andmetel said<br />
rinnamärgi omanikeks Malle Merivälja, Helger Tops, Eero Medijainen, P<strong>ee</strong>ter Karpa, Ivar<br />
Lusis, Arvo Lend, Aivar Vaglaots, Gunnar Raid, Enn Tiitus, Viivian Kr<strong>ee</strong>vs, Jüri Mälga, Ilse<br />
Linde, T<strong>ee</strong>le Vallmann, Mare Vallmann, Juta Tomson.<br />
Õpilaste praktiline tegevus Mõisaküla metkonnas andis teavet, kui palju peab vaeva nägema,<br />
et sirguks üks uus metsapuu, miks metsa peab hoidma ja kuidas seda teha. Suvine töö<br />
22
pärismetskonnas andis võimaluse raha t<strong>ee</strong>nida. Paljud õpilased käisid suvel tööl. Mitmed<br />
õpilased töötasid tulevalvuritena – Helger Tops, Arno Torn, Enn Tiitus, Lauri Ruusmann,<br />
Herta Koor, Helvi Koor. Mõned õpilased said <strong>kooli</strong>metskonna tööst osa võttes selgeks, millist<br />
elukutset valida. Evi Kollistil tekkis roose silmastades ja mände pookides huvi agronoomia<br />
vastu – agronoomiks ta ka õppis. Riita Belouštšenko oli tubli klassi metsavaht, hiljem<br />
õppis Luua metsatehnikumis metsnikuks. Klassi metsavahina alustanud Valli Usinast sai<br />
hiljem vabariigis tunnustatud abimetsaülem. Aarne Kollist leidis kutsumuse tisleri eriala<br />
omandamiseks. Monika Suttist sai keskkonnaspetsialist.<br />
Õpilaste tegevus oli kasulik ka Mõisaküla metskonnale ja Kamara sovhoosile. Tööde mahtu<br />
kokku liites aastatest 1969- 1987 võis tõdeda järgmist: hooldati metsakultuure Mõisaküla<br />
mk 179,6 ha; rajati uusi metsakultuure 58 ha; osaleti s<strong>ee</strong>mnepuistu rajamisel 1,05 ha, selleks<br />
istutati poogitud s<strong>ee</strong>dermänni ja poogitud hariliku männi istikuid; rajati arooniaistandus<br />
2 ha; hooldati metskonna aiandis külvide p<strong>ee</strong>nraid jm. 11,91 ha ja metskonna puu<strong>kooli</strong>des<br />
rohiti ja <strong>kooli</strong>tati s<strong>ee</strong>mikuid 46,27 ha. Kamara sovhoosis rajati metsakultuure istutamise ja<br />
külviga 44,22 ha, aidati rajada puu<strong>kooli</strong> 9000m2. Selleks istutati 16400 kuuses<strong>ee</strong>mikut ja<br />
17300 männis<strong>ee</strong>mikut.<br />
Koolimetskondade võistlusse lisandus ravimtaimede kogumine. 1972- 1976. a. anti Mõisaküla<br />
apt<strong>ee</strong>gile üle 223,684 kg droogi.<br />
Iga ilus asi lõpeb kord... 1973 valmis uus <strong>kooli</strong>maja, muutused õpetajaskonnas ja bioloogiaõpetaja<br />
<strong>ee</strong>malejäämine vähendasid indu. Klubiõhtuid toimus harvem, rohkem pandi rõhku<br />
viktoriinisarjadele. Koolimetskonna 15. aastapäeva tähistamine oli viimane suurem ettevõtmine.<br />
Traditsioonilised metskonnatööd jätkusid. Vahetus Mõisaküla metskonna juhtkaader.<br />
Koolimetskonnad säilisid ainult sellest tööst huvitatud metskondades. Meie sõber ja kauaaegne<br />
juhendaja Hendrik Relve metsa- ja looduskaitseminist<strong>ee</strong>riumist leidis uue töösuuna<br />
“Metsaordu” nime all. S<strong>ee</strong> ettevõtmine jäi meile kaugeks. Praegu osaleme ainult Internetiviktoriinides<br />
ja maakonna looduskaitse mälumängudes.<br />
Allakirjutanul jääb m<strong>ee</strong>nutada palju head toredatest õpilasüritustest, innukalt tegutsenud<br />
õpilastest ja headest koll<strong>ee</strong>gidest - klassijuhatajatest. Erilist tänu väärivad Salme Luukas,<br />
Tüüne Sild, Aili Varjas, Juta Mere, Alma Ilison. Suur tänu Lehte Palule, kes iga sündmuse<br />
jaoks m<strong>ee</strong>ned valmistas, olid n<strong>ee</strong>d võistlusõhtutest osavõtjate medalid, kingitused külalistele<br />
või autasud võitjatele, ikka suitses põletamiskolb ja levis kadakalõhn – ta oli alatine abim<strong>ee</strong>s<br />
suurürituste läbiviimisel, sageli ka id<strong>ee</strong>de gener<strong>ee</strong>rija.<br />
Suur tänu ka Hendrik Relvele, kes meie <strong>kooli</strong>metskonda mitmel korral külastas, kes väitis, et<br />
oleme õigel t<strong>ee</strong>l, andis nõu ja õpetas lihtsaid, kuid m<strong>ee</strong>ldejäävaid laule “Oh päkapikk”, “Tule,<br />
tule metsa kõndima, sõbrake, kui aega saad...”<br />
Helga Sams,<br />
bioloogiaõpetaja 1955-2005<br />
Metsa istutamisel 1966<br />
23
M<strong>ee</strong>nutuslugu<br />
“S<strong>ee</strong>st on s<strong>ee</strong> maja ilusam,” lausus rahuliku häälega m<strong>ee</strong>s, kelle seltsis koos abikaasaga esimest<br />
korda mööda Vabriku tänavat astusin ja pilku <strong>kooli</strong>majal hoidsin. S<strong>ee</strong>kord öeldule<br />
siiski kinnitust ei saanud, sest <strong>kooli</strong>majja ei viidudki. S<strong>ee</strong> oli 1976.a. kevadel. Mõni aeg<br />
hiljem kogesin, et majas on nii ilusamat kui ka vastupidist. Seinte värvitoonid olid enamuses<br />
tumedad, külmad ja raskevõitu. Klassiruumide lakitud põrandatel oli erinevat tooni vär<strong>vil</strong>aike<br />
ja värvipotsikute rõngasjälgi, kohati olid põrandalauad pruuniks või mustaks põlenud.<br />
Laed ja seinad andsid märku, et katus ei pea. Maja elektrikilp asetses keldriruumis, kus<br />
tsementpõrandal oli paks v<strong>ee</strong>kiht. Aknad ei pidanud tuult ega vett. Treppe asendasid trepitoorikud.<br />
Võimla oli jäänud paberile, aulat ei leidnud. Koolimaja oli pika ehitustsükli (6-7<br />
aastat) tõttu nii s<strong>ee</strong>st kui ka väljast vanaks muutunud. Armastatakse öelda, et kaua tehtud on<br />
kaunikene, kuid antud juhul s<strong>ee</strong> mõte mõjule ei pääsenud. Suuremaks murelapseks osutus<br />
küttesüst<strong>ee</strong>m, mis ei taganud tööruumides vajalikku soojust. Sain teada ka seda, milline<br />
pilt ootas sissekolijaid kolm aastat tagasi. Oli tehtud tõsist tööd. Märgatav oli tööruumide<br />
sisustamine uue mööbliga. Koolipingid olid toodud Posti tänava <strong>kooli</strong>majast. Tuli asuda<br />
tööle. Juba õppeaasta alguses v<strong>ee</strong>ndusin, et majas on teotahtelisi õpetajaid ja teisi töötajaid<br />
ning palju särasilmseid ja õpihimulisi <strong>kooli</strong>lapsi. S<strong>ee</strong> oli väärtuslikum sisemine ilu, mis andis<br />
optimismi ja rõõmu edaspidiseks tööks. Hoolt vajas ka vana <strong>kooli</strong>maja, kus asus internaat,<br />
töötasid algklassid, toimusid kehalise kasvatuse tunnid. Täiendavat valgustust ja töömasinatega<br />
sisustamist ootas õppetöökoda.<br />
1977.a. kevadel jätkasime haljastusprojekti alusel <strong>kooli</strong>maja lähema ümbruse heakorrastamist.<br />
Mullaga täitmist, kivide <strong>ee</strong>maldamist ja tasandamist vajasid haljasalad. Maja ette<br />
vasakule istutasime kaks kaske ja paremale kolm mägimändi. Kui vaevalt sõrmejämedused<br />
kased neile valmistatud istutusspessa tõstsin, ulatus pikema kase latv mu näoni, aga kasvama<br />
pandud männid ei olnud v<strong>ee</strong>l poolem<strong>ee</strong>trisedki. Tänaseks ulatuvad kased viilkatusest<br />
kõrgemale, männid aga vaatavad kolmanda korruse aknast sisse. Tuli edasi tegutseda ka<br />
kaugemate <strong>ee</strong>smärkide nimel. Rahu ei andnud aula ja võimla ehitamise vajadus. Olemasolev<br />
projekt oli vananenud, rajoonil raha ei olnud. Soovidega tuli jõuda sinna, kust saaks projekt<strong>ee</strong>rimiseks<br />
vajalikku raha. Heade lootustega astusin peagi Tallinnas Talleksi peadirektori<br />
töökabinetti, kust mõni aeg hiljem väljusin optimistina, sest projekt<strong>ee</strong>rimiskulude kate oli<br />
olemas. Rõõmu polnud aga kauaks. Pärnu Linavabrik ei nõustunud projekt<strong>ee</strong>ritavat ehitust<br />
Mõisaküla katlamajast soojusega varustama ja töö pandi seisma. Koolile oma katlamaja<br />
ehitamise taotlemine osutus võimatuks.<br />
Peagi sattusime pahuksisse loodusjõududega. Tormituul rullis minema vana <strong>kooli</strong>maja<br />
plekk-katuse. Haridusosakonna ja remondivalitsuse abiga saime hoonele enne talve tulekut<br />
uue eterniitkatuse. Rõõmu tehtust oli, aga loodetud rahu ei tulnud. Sama õppeaasta<br />
talvepoolel vajutas tuisulumi õppetöökoja katuse kogu pikkuses sisse, purunenud olid ka<br />
sarikad. Kuna hoone ei kuulunud siis <strong>kooli</strong>le, tuli ehitamisega probl<strong>ee</strong>me. Õnneks ületasime<br />
takistused ja müürid said uue eterniidiga kaetud katuse.<br />
Ehitus- ja remondivalitsuse m<strong>ee</strong>stega jätkasime nn. pintsakmajas, mille projekt oli varem<br />
valminud, kuid tööd olid alustamata. Majast lõhkusid töömehed välja pliidi ja üle kümne<br />
ahju. Vahetasid osa laudpõrandaid, lõhkusid ja uuendasid vaheseinu, plaatisid lagesid.<br />
Esimese korruse lagunenud tsementpõrand, kust <strong>kooli</strong>tädid iga päev pool ämbrit kruusa<br />
kokku pühkisid, sai kiviplaatidest katte. Tööde halb teostus paistab tänaseni silma. Uuendati<br />
v<strong>ee</strong>l vooluliinid ja valgustid, majja toodi keskküte. Arusaamatuks jäi s<strong>ee</strong>, miks majast v<strong>ee</strong>värk<br />
välja projekt<strong>ee</strong>riti.<br />
1981. aasta juunikuus sai <strong>kooli</strong>maja esimese fassaadiremondi. Seoses laiarööpmelise raudt<strong>ee</strong><br />
24
avamisega oli Mõisakülla oodata kahe riigi juhte. Fassaadide värskendamine oli üks osa<br />
ettevalmistustest. Värviti aknaid, parandati ja valgendati krohvipindu. Tehtud töö osutus<br />
meigiremondiks, mida aasta pärast polnud märgata. Kahjuks jäi uskumatult lühikeseks ka<br />
raudt<strong>ee</strong> eluiga. Tänased raudt<strong>ee</strong> lammutustööd hävitavad Mõisaküla elanike optimismi.<br />
Arvatavasti oli s<strong>ee</strong> 1984. aastal, kui ühel päeval sain rajoonist korralduse, et kahe päeva<br />
jooksul tuleb Viljandist ära tuua <strong>kooli</strong>le kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks eraldatud<br />
kilehall. Vaja oli kraanat, vähemalt nelja tööm<strong>ee</strong>st ja erilist nn. pika kastiga suurt veomasinat.<br />
Võttis tõsiseks. Mul polnud kärugi käsutada, oli ainult töötelefon ja tühi tasku. Asusin<br />
tööle. Kolmanda päeva lõunaks oli kilehalliga koormatud veok Mõisakülas. Toodule saime<br />
varjupaiga-katusealuse Talleksi territooriumil. Dokumentatsioon toojal puudus ja s<strong>ee</strong> jäi ka<br />
edaspidi nägemata-saamata. Mis edasi saab, sellele polnud k<strong>ee</strong>gi mõelnud. Polnud ju s<strong>ee</strong> võimalik,<br />
et ma kilehalli nagu telgi <strong>kooli</strong>poistega platsile üles tõmban, et sportimist võiks alata.<br />
Vajaliku olmehoone ehitamiseks puudus raha, kilehallil ei olnud dokumentatsiooni. Otsiti<br />
süüdlasi. Algas tants kilehalli ümber. Minule anti rajoonist utoopilisi ülesandeid. Järgnevalt<br />
paar näidet. Tuli uurida võimalust ööseti Kilingi-Nõmme alajaamast saada elektrienergiat,<br />
et sellega katlavesi kuumaks ajada ja siis päeval pumpadega hoones ringlema panna. Teiseks<br />
pidin kindlaks tegema, kui palju on rajoonis petrooliumkütte ülejääke, et neid Mõisakülas<br />
kasutada. No mis sa kostad? Tänapäeval võib presidendi kombel taevast appi paluda, tol<br />
ajal ei tohtinud seda ometi teha. Kirju lugu kilehallist jõudis ka vabariiklikku spordilehte,<br />
kuid oodatud tõuget sellest ei tulnud. Lahendus tuli siis, kui kilehallide kasutamine spordihoonetena<br />
laste tervise huvides k<strong>ee</strong>lati. Meil oli õnne.<br />
1985.a. kevadel hakkasime valmistuma 6-aastaste <strong>kooli</strong>võtuks. Vana <strong>kooli</strong>maja autorit<strong>ee</strong>t<br />
jälle tõusis. Remondi- ja ettevalmistustöödega tuli alustada aegsasti. Kanalisatsiooni ja v<strong>ee</strong>torustiku<br />
ning tualettruumide töid tegid vagunidepoo töömehed. Välistrepist alustasid ehitamist<br />
Talleksi remondimehed. Esimesele korrusele ehitasime nõuetekohase riietusruumi.<br />
Teisele korrusele remontisime ja sisustasime uute <strong>kooli</strong>pinkidega õppeklassi. Mänguruumi<br />
tarvis saime lelusid ka haridusosakonnalt. Magamistuppa tõime kahekorruselised nari-<br />
voodid koos vajalikuga Kamara sovhoosist. Ettevalmistused laabusid plaanipäraselt. 1. septembril<br />
võtsime 0-klassi kakskümmend üks <strong>kooli</strong><strong>ee</strong>likut ja esimesse klassi kakskümmend<br />
kaks 7-aastast. Kooli <strong>vil</strong>istlasest majandusjuhataja perest tuli 0-klassi tütar ja 1. klassi poeg,<br />
kes lõpetasid <strong>kooli</strong> erineval aastal. 6-aastased olid esimesed kes 12. klassi lõpetamiseks ka<br />
õppisid 12 aastat, vahele jäi neil 3. klass. 7-aastased olid aga viimased, kes 12. klassi lõputunnistuse<br />
said 11 aastaga, neil jäi vahele 4. klass.<br />
Lood viilhalli ehitamisest 1987 kuni 1991 ja <strong>kooli</strong>maja renov<strong>ee</strong>rimistöödest 1995 kuni 2002<br />
ja v<strong>ee</strong>l paljud teised lood jäävad järgmiseks korraks.<br />
Käesolevat kirjatükki lõpetades lähevad mõtted algusridade juurde tagasi. Nii väliste kui ka<br />
sisemiste seinte ilust ja värvitoonist olulisem on inimene. Tuntud on lausumine, et siis olime<br />
noored ja ilusad, nüüd oleme ainult ilusad. Siit võib järeldada, et aeg ilu ei hävita. Sellepärast<br />
ei olegi p<strong>ee</strong>glisse vaatajal põhjust aja ja p<strong>ee</strong>gliga pahandada, vaid tunda siirast rõõmu, et on<br />
endas suutnud säilitada sisemise ilu: inimlikkuse, aususe, abivalmiduse, kaastundevõime,<br />
südamlikkuse ning sallivuse ja lugupidamise nii endast nooremate kui ka vanemate suhtes.<br />
Rõõmustage!<br />
Soovin nende ridade lugejatele õnne ja tervist! Tänan kõiki, kellega on koos töötatud, õpitud<br />
ja õpetatud! Toredate kohtumisteni Mõisakülas!<br />
Aavo Kikas, direktor 1976-2003<br />
25
9. KOOLIELUST MÕISAKÜLAS 1980-ndatel aastatel<br />
• Jõustus kohustuslik keskharidus.<br />
• 1982 toodi <strong>kooli</strong>raamatukogu vanast <strong>kooli</strong>majast Pärnu tänava <strong>kooli</strong>majja.<br />
• 1985 läksid 6-aastased lapsed <strong>kooli</strong>, 0-klass ja I klass õppisid, mängisid ja magasid<br />
vanas <strong>kooli</strong>majas, <strong>kooli</strong> õuele rajati mängunurk.<br />
• 7. novembril 1987 avati esimese, Jaan Sihveri <strong>kooli</strong> asukohal mälestuskivi (RSN TK<br />
esim<strong>ee</strong>s Arno Torn, abi Ilmar Sillaots).<br />
Jaan Sihveri <strong>kooli</strong> mälestuskivi saamislugu<br />
Sihveri <strong>kooli</strong> asukohta tähistava mälestuskivi<br />
avamine 7. novembril 1987.<br />
Kõne peab Ilmar Sillaots<br />
Mälestuskivi praegu Sihveri tänaval<br />
m<strong>ee</strong>nutas <strong>vil</strong>istlane ja tolleaegne Mõisaküla<br />
Linna RSN TK esim<strong>ee</strong>s Arno Torn:<br />
Oli nõukogude aeg ja saabumas Suure Sotsialistliku<br />
Oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäev.<br />
Kooli asutaja Sihver oli tuntud revolutsioonitegelane.<br />
Neid võimalusi ära kasutades õnnestus<br />
Mõisakülla saada Sihveri <strong>kooli</strong> asukohta<br />
tähistav mälestuskivi. Naiskunstniku ja selle<br />
kivi ümbruse ala projekt<strong>ee</strong>rija (kelle nime ei<br />
suutnud tagantjärele tuvastada - koost. märkus)<br />
visioon oli selline: kaks kõrvuti asetsevat<br />
kivi sümbolis<strong>ee</strong>rivad avatud raamatut, nende<br />
<strong>ee</strong>s keskel olev hõbehall kera aga tarkuseiva,<br />
mis raamatus peitub. Raamatu paremal leheküljel<br />
asub tekst: “Siin asus maja, kus Jaan<br />
Sihver (1879-1918) avas 1905.a. esimese <strong>kooli</strong><br />
Mõisakülas”. 1987 oli juba niisugune aeg, et kivisse<br />
õnnestus raiuda ainult <strong>ee</strong>stik<strong>ee</strong>lne tekst,<br />
venek<strong>ee</strong>lne tekst teisele poolele jäi tegemata.<br />
Töö teostas kiviraiumistöökoda Viljandis.<br />
• Edukalt jätkasid tegevust algklasside<br />
“miksikud” (Lehte Oltsmeier);<br />
• populaarsed olid aritm<strong>ee</strong>tika konkursid<br />
(Salme Kikas);<br />
• p<strong>ee</strong>ti kirjavahetust teiste liiduvabariikide<br />
<strong>kooli</strong>noortega (Salme Luukas, Aino Lääts),<br />
korraldati kaardimatku ja ekskursioone nii<br />
kodu- kui liiduvabariikides (Aino Lääts), toimusid<br />
vastavasisuliste <strong>ee</strong>skavadega puhkeõhtud<br />
ja viktoriinid, klasside abiga loodi kangelaslinnade<br />
koridor ja Lenini tuba, mis pidid<br />
olema igas <strong>kooli</strong>s. Toimusid tsiviilkaitseõppused,<br />
“Põuavälgu” ja “Kotkapoja” võistlused<br />
26
ning maastikumängud (pion<strong>ee</strong>rijuht Lilli Kraaner, sõjalise algõpetuse ja kehalise kasvatuse<br />
õpetaja Enn Raieste), pikemad suusamatkad (kehalise kasvatuse õpetaja Lemmi<br />
Vaher). Õpiti tundma kodulinna ja <strong>kooli</strong> <strong>ajalugu</strong>, korraldati matku ja tehti korrastustöid<br />
musta ja punase mälestuskivi juures Lämbal, valmisid kogumikud “Musta kivi kroonika”<br />
ja “Mis neist sai?” (Lehte Palu) ning “Ülemaailmsed noorsoo-ja üliõpilasfestivalid I-X”.<br />
• Koolivõistkond osales iga-aastastel sanitaarsalkade võistlustel (Maire Post).<br />
Õpetajad 1. septembril 1980<br />
• 80-a alguse aktustel esines tütarlaste ansambel (Maie Jürissaar), hilisem tütarlaste ansambel<br />
(Anne Saar) osales ka üritustel väljaspool <strong>kooli</strong> ning saavutas 1986 rajooni <strong>kooli</strong>noorte<br />
poliitlaulude festivalil I koha.<br />
• 1984. aastast tegutsesid<br />
aktiivselt vanemate klasside<br />
rahvatantsurühmad: kesk<strong>kooli</strong><br />
segarühm (Merje Gavrilova,<br />
hiljem Endla Tirgo)<br />
ja neidude rühm (Maire<br />
Raieste), osalesid 1984 rajooni<br />
laulupäeval Mõisakülas,<br />
neiud said isetegevusülevaatusel<br />
Viljandis III koha,<br />
osalesid rajooni <strong>kooli</strong>noorte<br />
laulu- ja tantsupeol Karksi-<br />
Nuias, segarühm võttis osa<br />
1986 <strong>kooli</strong>noorte võistutantsimisest<br />
Viljandis. 1985 sai<br />
Segarahvatantsurühm 1984<br />
kool osta uued segarühma rahvariided. Tegevust alustasid algklasside rahvatantsurühmad<br />
(lapsevanemad Aino Pilt ja Ene Akkaja).<br />
• Kooliraadiot, klassi näiteringi ja diskotüdrukuid juhendas Mart Reitel, kes oli ka<br />
pidudel diskor;<br />
• jätkus looduskaitsetegevus, toimusid noorte loodussõprade õhtud, istutati metsa, 1984<br />
tähistasime <strong>kooli</strong>metskonna 15. aastapäeva (Helga Sams);<br />
27<br />
Vasakult paremale<br />
(tagumine rida):<br />
Tiiu Mahlapuu,<br />
Helje Jaarma, Lehte Palu,<br />
Aino Lääts,<br />
Luule-Eha Sults;<br />
(<strong>ee</strong>smine rida):<br />
Salme Luukas,<br />
Mart Reitel,<br />
Lemmi Vaher,<br />
Aavo Kikas,<br />
Lilli Kraaner, Agu Kikas ja<br />
Helga Sams.
• aktiivselt jätkati traditsiooniliste spordialadega: tuletõrjesport (Ahto Kirikal), väravpall<br />
(Endel Lõks), lauatennis (Rein Läll), tõstesport (Enn Raieste).<br />
• Tihedad sidemed olid šeffettevõtete Kamara sovhoosi, Talleksi Mõisaküla tsehhi ja<br />
Pärnu linavabriku kohaliku kudumistsehhiga. Kamara sovhoosis käisid igal sügisel õpilased<br />
koos õpetajatega kuu aega kartuleid võtmas. Suvevaheaegadel käisid põlde rohimas<br />
tööbrigaadid (Agu Kikas), tegutsesid 1984 EÕM <strong>kooli</strong>rühm (Enn Raieste, Maire<br />
Raieste; rühma auliikmed olid Kamara sovhoosi direktor Rein Männik ja peaagronoom<br />
Jaanus Kuningas) ja 1985-1986 EÕM TPL 2 rühma 2 vahetust (Enn Raieste ja Maire<br />
Raieste, Luule Sults ja Lilli Kraaner, Aino Lääts ja Luisa Järv). Põhirühm ja TPL I rühm<br />
osalesid igal suvel EÕM kokkutulekutel Ki<strong>vil</strong>õppel ja piirkondlikel spordivõistlustel. Kamara<br />
sovhoos prem<strong>ee</strong>ris õpilasi töö lõpetamise järel paaripäevaste ekskursioonidega.<br />
• 1987/88 töötasid vanemate klasside õpilased kord nädalas pärast õppetunde paar tundi<br />
šeffettevõtetes, kus proovisid nn töömeheleiba, tehtud töö ka tasustati. Töörühmad<br />
(juhendajad Tõnu Grünverk Talleksis, Martin Halgma sovhoosi kastivabrikus, Laine Õigus<br />
linavabrikus) pidasid arvestust tehtu üle ja võistlesid omavahel. Õpilaste töö tegemisel<br />
oli nii pooldajaid kui ka vastaseid. Kamara sovhoosi direktor Rein Männik tunnustas<br />
kastivabriku töörühma 1988.a. kevadel toimunud rajooni direktorite töökasvatusalasel<br />
nõupidamisel Mõisaküla Talleksis ja märkis, et rühm tegi ühe kuu jooksul ära arvestatava<br />
poole kohaga töötaja töö. Vastaste surve tõttu katkes töörühmade tegevus kohalikes<br />
ettevõtetes pärast 1988.a. suve. Igapäevased sidemed kohalike ettevõtetega jätkusid.<br />
Talviti käisid ettevõtete spetsialistid kord kuus kutsesuunitlustööd tegemas. Õpilastel<br />
valmisid õpimapid šeffettevõtetest.<br />
• Vilistlaste kokkutulekud toimusid 4. detsembril 1980 ja 30. aprillil 1986.<br />
Kooli logo loomise lugu<br />
Kooli logo – öökull rõnga s<strong>ee</strong>s - kujundas <strong>vil</strong>istlaste kokkutulekuks 30. aprillil1986 Talleksi<br />
kunstnik Maire Lambing, kes kujundas ühtse Mõisaküla <strong>kooli</strong> au-, tänu- ja kiituskirjade<br />
ning diplomite s<strong>ee</strong>ria ning organis<strong>ee</strong>ris nende trükkimise. Teine, nn. pidupäeva öökull lillekesega<br />
(öökulli kujundus kunstiõpetaja Tiia Tõnts, arvutiteostus Aimar Kikas) tuli hiljem:<br />
esmakordselt kutsetele 1994 maakonna direktorite aastalõpu-väljasõiduks, mille organis<strong>ee</strong>ris<br />
Mõisaküla kool, siis direktor Aavo Kikase 60. sünnipäeva aktuse kutsetele 1995. 1995<br />
suvel tähistatud <strong>kooli</strong> 90. ja kesk<strong>kooli</strong> 45. aastapäevaks <strong>kooli</strong> kilekotile, pastapliiatsitele, pinalitele,<br />
joonlauale, kellale jm., edasi muudele üritustele ja tänukaartidele, 2002/03 alates ka<br />
<strong>kooli</strong>päeviku kaanele.<br />
28
Kristiina Lensmendi ema Pille Puusepa (XXXVIII lend, 1990) <strong>kooli</strong>mälestused<br />
Minu ema <strong>kooli</strong>ajal oli kõigil õpilastel alates põhi<strong>kooli</strong>st kohustus käia suvel kuu aega tööl.<br />
Põhiliseks töötamise kohaks oli töö- ja pühkelaager ehk TPL. Töötati kohalikus majandis,<br />
kus tehti heina ja kõblati p<strong>ee</strong>te. Laagri lõpuks tuli juunis Võrtsjärve ääres kõigi Viljandi<br />
rajooni TPLide kokkutulek. S<strong>ee</strong> oli väga huvitav üritus. Kolme päeva jooksul toimusid võistlused,<br />
sportmängud ja isetegevuskavad. Kokkutulekul ööbiti telkides. Lõpuks selgitati välja<br />
kõige tublim rühm. Igal rühmal pidi olema oma rühmalaul. Minu ema tegi kahel aastal<br />
rümalaulule sõnad. Mõisaküla rühma juhid olid Enn ja Maire Raieste. 1985. aastal sai Mõisaküla<br />
rühm lauluvõistlusel esimese koha. Võidulaulu refrään oli selline (viisil “Kikilips”):<br />
EÕM t<strong>ee</strong>b poisi sitkeks,<br />
plikagi t<strong>ee</strong>b tugevaks.<br />
EÕM siin Mõisakülas<br />
kõigil suve sisustab.<br />
EÕM meil avab silmad,<br />
muudab kõiki hoolsamaks,<br />
ei EÕM-ita siin linnas<br />
k<strong>ee</strong>gi läbi saa!<br />
Tööaja lõpuks viidi kõiki Saaremaale ekskursioonile. Tasuta sõidutas Kamara sovhoosi<br />
buss. Peale suvise töötamise käidi igal sügisel ka kuu aega kartuleid võtmas ning kevaditi<br />
mõned päevad metskonnas puid istutamas. Selle raha <strong>ee</strong>st andis sovhoos tasuta bussi teatrisse<br />
või ekskursioonile sõitmiseks. Kui kartulipõllul käidi, siis <strong>kooli</strong>s tunde ei olnud. Töö<br />
<strong>ee</strong>st saadi raha ka.<br />
29<br />
Kelly Rebase ema Gea<br />
Rebase (XXXV lend<br />
1988) <strong>kooli</strong>mälestused<br />
Kui minu ema <strong>kooli</strong>s käis,<br />
oli kõik teistmoodi. Juba<br />
s<strong>ee</strong>, et sel ajal oli 11 klassi<br />
ja <strong>kooli</strong> mindi juba 7-aastaselt.<br />
Algklassid olid 1.-<br />
3. klassini, põhikool 4.-8.<br />
klassini ja kesk<strong>kooli</strong>osa 9-<br />
11. Tehti palju sporti, sest<br />
oli igav. Ei tegeldud eriti<br />
TPL 1986 I vahetuse I rühm kokkutulekul Ki<strong>vil</strong>õppel<br />
suitsetamise ja alkoholi<br />
tarbimisega. Koolimajast<br />
ei julgenud k<strong>ee</strong>gi välja minna, rääkimata suitsetamisest võõraste inimeste nähes. Õpetajad<br />
olid midagi suursugust. K<strong>ee</strong>gi ei julgenud vastu rääkida, kõik, mida õpetaja ütles, nii ka tehti.<br />
Minu ema ütles, et tema klassis oli ainult üks poiss, kes oli ulakas ja lärtsus õpetajatele vastu.<br />
Koolis oli <strong>kooli</strong>vorm. Kui minu ema käis algklassis, siis oli tal sinine <strong>kooli</strong>-vorm, pihiks<strong>ee</strong>lik<br />
ja helesinine pluus. Ka pidid kõik kandma <strong>kooli</strong>vormimütsi. S<strong>ee</strong> oli sinist värvi ja <strong>ee</strong>s oli valge<br />
kolmnurk. Veidike hiljem tulid ruuduline voltidega s<strong>ee</strong>lik ja jakk, mis oli keskelt vööga.
Minu ema käis <strong>kooli</strong>s siis, kui oli Nõukogude Liidu aeg. Siis pidid kõik lapsed algklassides<br />
olema oktoobrilapsed ja keskastmes pion<strong>ee</strong>rid. Alles kesk<strong>kooli</strong> jõudes oli soovitav astuda<br />
komsomoliks. Kõikides astmetes olid omad märgid: oktoobrilapsemärk, pion<strong>ee</strong>rimärk ja<br />
komsomolimärk. Pion<strong>ee</strong>riajal pidi iga päev olema kaelas v<strong>ee</strong>l punane kaelarätik, oli ka pion<strong>ee</strong>rivormimüts.<br />
Toimusid v<strong>ee</strong>l riviõppused ja olid lausa pidulikud rivivõistlused. Olid oma<br />
trummar, lipukandja ja fanfarist. Oli ka pion<strong>ee</strong>rituba ja <strong>kooli</strong>s toimusid tantsuõhtud, mida<br />
nimetati PITAMEOKS. Sel õhtul toimusid viktoriinid ja anti erinevaid ülesandeid lahendada.<br />
Minu emal oli kesk<strong>kooli</strong>s v<strong>ee</strong>l üks huvitav tund, mida nimetati sõjaliseks algõpetuseks.<br />
Seal õpetati püssist tulistama, relva aja peale lahti võtma ja kokku panema. Toimus tsiviilõpe:<br />
tervele <strong>kooli</strong>le anti õhuhäire ja tüdrukud pidid oskama meditsiini, teha lahaseid ja<br />
anda esmaabi. Õhuhäire korral kogunesid kõik <strong>kooli</strong>sööklasse, gaasimaskid peas. Kodus oli<br />
kõigil valmistatud vati-marliside, mida pidi õppustele kaasa võtma. Kooliraadio oli ka kõva<br />
sõna. Isegi minu ema oli seal kaastegev. Saade toimus kindlal päeval ja kindlal kellaajal. Sai<br />
tervitada sünnipäevalist ja tellida soo<strong>vil</strong>aule. Vene k<strong>ee</strong>l oli kohustuslik juba neljandas klassis<br />
ja vene k<strong>ee</strong>le õpetaja Salme Luukas oli minu emal väga range. Siiani m<strong>ee</strong>nutab ta, kuidas tuli<br />
aja peale 14 rida 1 minutiga lugeda.<br />
Üldiselt on mu ema oma <strong>kooli</strong>skäimisega rahul, sest kõik oli omal kohal. Ei tekkinud mõtetki<br />
tundidest jalga lasta. Spordihoonet ei olnud, kehalise kasvatuse tunnid toimusid vanas<br />
<strong>kooli</strong>majas. Said kõik pallimängud mängitud ja teatevõistlused tehtud. Selles vanas <strong>kooli</strong>-<br />
Oleme õppinud kogu oma kesk<strong>kooli</strong>aja Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong>s<br />
ja nüüd töötame samas <strong>kooli</strong>s õpetajatena. Üpris tihti m<strong>ee</strong>nutame oma <strong>kooli</strong>aega seoses<br />
üritustega ja tõmbame parall<strong>ee</strong>le mineviku ja oleviku vahel.<br />
Vanadest traditsioonidest on kõige enam m<strong>ee</strong>lde jäänud kartulipõllul käimine, vahvad karnevalid<br />
novembris, suusaspordinädal koos vahvate ettevõtmistega v<strong>ee</strong>bruaris, jüripäevajooks,<br />
mis alati lõppes suure lõkkega staadionil, <strong>kooli</strong>metskonnapäevad, <strong>kooli</strong>aed, suvetuusikud ja<br />
seal kirja pandud ülesannete täitmine suvekuudel.<br />
Üritustest, mis nüüdseks traditsiooniks saanud, on vahvad sügise sünnipäeva tähistamine,<br />
Hallow<strong>ee</strong>n, playbox, lastekaitsepäev, muinasjutupäev algklassides, esimese advendi tähistamine,<br />
suvelaagrid ja Volbriöö nõidade jooks. Vahvad ja m<strong>ee</strong>ldejäävad on ka kevadised ja<br />
sügisesed matkapäevad.<br />
Oma <strong>kooli</strong>ajast mäletame, et <strong>kooli</strong>s oli väiksem valik huviringe. Paljud ringid töötasid kultuurimajade<br />
juures. Vallalastel oli võimalus osaleda Kamara klubi huviringides. Praegu on<br />
koondunud kogu huvitegevus <strong>kooli</strong>.<br />
M<strong>ee</strong>nub vahetundides jalutamine algklasside koridoris ja fuaj<strong>ee</strong>s. Kuna kõik peale algklasside<br />
suunati koridoridelt alla jalutama, oli võimalus pahandusteks väike ja laste liikumisvajadus<br />
täidetud. Nüüd on fuaj<strong>ee</strong>s mängulauad ja kohad, kus istuda.<br />
M<strong>ee</strong>lde on jäänud v<strong>ee</strong>l koduste suhtumine <strong>kooli</strong>: õpetajaid usaldati rohkem ja kritis<strong>ee</strong>riti<br />
vähem. Vanemad osalesid aktiivsemalt klassikoosolekutel.<br />
Olles õpetajatena tööl, oleme püüdnud leida lastele võimalusi huvitavalt oma vaba aega<br />
sisustada. Praeguse direktori Piret Koorepi toetusel oleme kirjutanud projekte (suvised looduslaagrid,<br />
sportlik-kultuuriline <strong>kooli</strong>vaheaeg märtsis), mis on ka toetust leidnud.<br />
Pirje Usin (XXXIV lend,1987) ja Külli Kama (XXXVII lend, 1991)<br />
Klassiõpetajad<br />
30
10. KOOLIELUST MÕISAKÜLAS<br />
1990-ndatel aastatel<br />
• Kooli viilhall valmis 1991,<br />
küte sai sisse 1992.<br />
• Septembrist 1991 kuni 1. septembrini<br />
1998 tegutsesid Abja vallavalitsuse<br />
finants<strong>ee</strong>rimisel 1. klassi parall<strong>ee</strong>l- ja<br />
1. septembrist 1992 kuni 1. septembrini<br />
1995 ka 2. klassi parall<strong>ee</strong>lklass Kamara<br />
Lastepäevakodu juures.<br />
• 17. märtsist 1994 on Mõisaküla Keskkool<br />
munitsipaalkool ja <strong>kooli</strong> omanik on<br />
Mõisaküla linnavalitsus.<br />
• V<strong>ee</strong>bruaris 1994 avati arvutiklass<br />
(arvutiõpetaja Anneli Mägi,<br />
arvutitehnik Aimar Kikas).<br />
• V<strong>ee</strong>bruaris 1995 suleti vana <strong>kooli</strong>maja<br />
Posti tänaval.<br />
• 1995 alustati Pärnu tänava <strong>kooli</strong>maja<br />
renov<strong>ee</strong>rimist (linnapea Arvids Tisler,<br />
abilinnapea Arno Torn, direktor Aavo<br />
Kikas).<br />
• 1998 aasta mais toimus meie <strong>kooli</strong>s<br />
maakonna õppealajuhatajate õppepäev<br />
ajaloo õpetamisest <strong>kooli</strong>s (ajalooõpetaja<br />
Astrid Tiideberg), tutvuti Mõisa<br />
küla muuseumiga ja käidi siin lähedal<br />
Puldrel sündinud August Kitzbergi kirjanduslikel<br />
radadel.<br />
• Jätkusid 80-ndate algusest p<strong>ee</strong>tud traditsioonilised<br />
üritused, mis olid seotud<br />
rahvakalendri ja muude tähtpäevadega<br />
(mihklipäeval 10. klassi ristimispidu,<br />
õpetajate päeval omavalitsuspäev, <strong>kooli</strong><br />
sünnipäev, mardikarneval, kadripidu,<br />
jõulupidu, astroloogilise uue aasta vastuvõtt,<br />
Eesti Vabariigi aastapäev, vastlapäev,<br />
omaloomingupäev, Maa päev, ülelinnaline<br />
jüriöö jooks, emadepäeva kontsert,<br />
<strong>kooli</strong>pidude lõpuschow ) ja mis aitasid<br />
kaasa ühise loomisrõõmu ja oma <strong>kooli</strong><br />
tunde tekkimisele. Üritustel osales aktiivselt<br />
ka13. klass ehk õpetajad oma esinemiskavaga,<br />
õpetajate päeval olid palliplatsil<br />
vastamisi õpilased ja õpetajad.<br />
31<br />
Kooli viilhall<br />
Vaade vabriku tänava poolt 1995<br />
Uue põranda valamine <strong>kooli</strong> sööklas 1998<br />
Tänane <strong>kooli</strong>maja 2005
Kooli vokaal-instrumentaalansambel<br />
esinemas <strong>kooli</strong> jõulupeol<br />
23.detsembril 1997.<br />
Alari Raieste - saksofon ja klarnet<br />
Henry Meidla - saksofon ja klarnet<br />
Iivo Hakkaja - juhendaja, saksofon ja klarnet<br />
<strong>vil</strong>istlane Vello Laus - trummid<br />
õpetaja Tiia Tõnts - basskitarr<br />
õpetaja Ülle Sults - süntesaator<br />
õpetaja Enn Raieste - kitarr<br />
32<br />
• Populaarsed olid iganädalased diskod<br />
(diskor Uno Suurmets, huvijuhi<br />
alatine abiline <strong>kooli</strong>pidudel õpetaja<br />
Tiia Tõnts), üüriraha <strong>ee</strong>st saime kohalikust<br />
linavabrikust osta linast riiet<br />
ja õmblesime sööklalaudadele <strong>kooli</strong>pidude<br />
jaoks laudlinad.<br />
• 1993-1995 toimusid Abja, Nuia ja<br />
Mõisaküla <strong>kooli</strong>de ühised abiturientide<br />
ballid, sest maakonna nn 100päeva-balle<br />
ei korraldatud. 1994 kevadel<br />
korraldasime selle meie Abja<br />
kultuurimajas, sponsoriteks olid kohalikud<br />
ettevõtted.<br />
• Edukalt tegutses <strong>kooli</strong> vokaal-instrumentaalansambel<br />
(Iivo Hakkaja),<br />
kes saavutas 1994.a. maakonna <strong>kooli</strong>ansamblite<br />
ülevaatusel I koha.<br />
• Pion<strong>ee</strong>ri- ja komsomolitegevuse asemel<br />
koondas aktiivsemaid vanemate<br />
klasside õpilasi ELO klubi 1990-1997<br />
(Ülle Noppel).<br />
• 1999/2000 saavutas 12. klassi neiu Heliko Traks hulga auhinnalisi kohti Koidula ja<br />
vendade Liivide luulekonkurssidel nii maakonnas kui vabariigis (Anne Saar).<br />
• Õpetajad olid varmad käima oma õpilastega matkadel (Tiia Tõnts, Pirje Usin) ja ekskursioonidel<br />
(Aino Lääts, algklasside ja klassiõpetajad).<br />
• Spordisõprade t<strong>ee</strong>d on aastaid kodulinnast ja -maakonnast kaugemale viinud ning<br />
Mõisaküla <strong>kooli</strong>le ja linnale nime teinud: lauatennis - Rein Läll ja tõstesport- Enn<br />
Raieste. Käsipallitr<strong>ee</strong>ninguid juhendasid Enn Grünverk ja Mart Varik, Svetlana Karbus<br />
ja Sirje Lepikson.<br />
• Õpetajate kaader on olnud püsiv, 80-90-ndaid iseloomustas tihe kaadrivahetus. 80-<br />
90-ndail töötasid <strong>kooli</strong>s Helga Sams, Tiiu Mahlapuu, Luule Sults, Lehte Oltsmeier, Aino<br />
Lääts, Lilli Kaskelainen, Maire Raieste, Enn Raieste, Siiri Meidla, Ülle Halliste, Ülle Noppel.<br />
80-ndail jäid pensionile Laine Muttik, Alma Ilison, Salme Luukas, suri Salme Kikas.<br />
Taas asus muusikaõpetajana tööle Laila Hakkaja, 80-ndate lõpus matemaatikaõpetajad<br />
Agu Kikas ja Valdiku Pilt. 90-ndatel hakkasid õpetajaametit pidama Tiia Tõnts, Anneli<br />
Mägi, <strong>vil</strong>istlased Pirje Usin ja Astra Usin, Aimar Kikas ja Jaanus Ermits, uuesti tuli<br />
1990.a. lõpus <strong>kooli</strong> tööle Anne Saar, inglise k<strong>ee</strong>le õpetajaks tuli 1995 Signe Vahtramäe,<br />
muusikaõpetajaks 1998 Anne Mägi. Mõisaküla <strong>kooli</strong>st lahkusid 80-ndatel aastatel pikka<br />
aega <strong>kooli</strong>s töötanud Luule Ilus, Lemmi Vaher, Helje Jaarma ja 90-ndatel Astrid Tiideberg,<br />
Anneli Mägi, Ülle Noppel, pensionile siirdus Lehte Palu.<br />
• Vilistlaste kokkutulek oli 1995. aastal uues <strong>kooli</strong>majas ja “Kunglas”.
ELO lugu<br />
Endised ja praegused õpetajad <strong>kooli</strong> 90. ja kesk<strong>kooli</strong> 45. aastapäeva ajal 1995.<br />
Esimeses reas (vasakult paremale): Lilli Kaskelainen, Maire Raieste, Aavo Kikas,<br />
Hillar Hanssoo, Vaike Pobul, Lehte Palu ja Aino Ojat<br />
Eesti Lasteorganisatsiooni ehk lühidalt Mõisaküla ELO-rühm moodustati 1990.a. Eriti aktiivselt<br />
hakati tegutsema alates 5. märtsist 1994, kui rühm nimetati ümber ELO-klubiks.<br />
Mõisakülas on läbi viidud 2 maakonnalaagrit (esimene oli pühendatud V.I. Lenini 124. sünniaastapäevale<br />
ja teine oli country-festival). Aktiivselt osaleti ka teistes laagrites Sürgaveres,<br />
Kalmetus, Suislepas, Tallinnas ja Tartus. Iga aasta tippsündmus oli suvine vabariiklik<br />
ELO- laager Karepal. Seal saavutasime nii spordis kui ka taidluses häid kohti. Lisaks laagritele<br />
p<strong>ee</strong>ti vähemalt kord kuus oma klubi õhtuid. Klubi tegevuse kohta p<strong>ee</strong>ti ka kroonikat.<br />
Aktiivne tegevusperiood oli aastatel 1994-1996. Klubi liikmeid oli 35. Neist aktiivsemad<br />
olid Heiki Kinks, Maret Pärnamets, Kairi L<strong>ee</strong>tus, Erki Kippus, Marko Soontalu, Jaanus Rannamaa,<br />
Katrin Kangur, Riho Rebane, Elo Männik, Ülle Sults. Klubi ühendas selliseid inimesi,<br />
kes tahavad ja suudavad <strong>kooli</strong>elu paremaks muuta.<br />
Dmitri Navotnõi, ELO asepresident, XLIII lend 1996<br />
XLIV lennu 1997. aasta almanahh-kalendrit sirvides:<br />
Inimese mälus on nii häid kui halbu mälestusi. Esimesi neist tuletatakse piisavalt tihti pisemagi<br />
pedantsuseni m<strong>ee</strong>lde, teisi aga lihtsalt ei taheta mäletada.<br />
Algklasside aeg tundus mulle kõige ilusamana. Sel ajal oli meil õpetajaks Ülle Halliste,<br />
õpetaja, kes suutis meid kõiki õppima panna, v<strong>ee</strong>lgi enam – ta tegi meile <strong>kooli</strong>ga seotu<br />
m<strong>ee</strong>ldivaks. Mäletan, et tegime 4. klassi lõpus näidendi. 5. klassis ei oldudki meiega enam nii<br />
ranged. Igaüks õppis nii, kuidas tahtis. Mäletan, et põhi<strong>kooli</strong>s oli peamine aine, mida õppisi-<br />
33
me, matemaatika. Agu Kikas oli karmi käega m<strong>ee</strong>s. Mõnikord ei saanud me arugi, miks me<br />
peame seda kõike nii palju õppima. Mitmed meie klassist olid palju ringi käinud ja neile jäi<br />
oma kool kitsaks. Pärast põhi<strong>kooli</strong> läksid mitmed meie <strong>kooli</strong>st ära. Kesk<strong>kooli</strong>s hakkasime<br />
üksteisega tihedamalt läbi käima. Meid ei huvitanudki <strong>kooli</strong>ürituste korraldamine, kuigi ka<br />
s<strong>ee</strong> tuli meil lõpuks ideaalselt välja. Mulle jäi kesk<strong>kooli</strong>aeg igati huvitavana m<strong>ee</strong>lde.<br />
Helle Pidim, 1997<br />
Viiendat klassi mäletan kogu põhi<strong>kooli</strong>ajast kõige paremini. Meie klassijuhataja oli Aino<br />
Lääts. Meil olid lahedad klassiõhtud, m<strong>ee</strong>ldejäävad olid ka klassijuhataja tunnid. Mäletan,<br />
et klassijuhataja ostis meile kotitäie komme, meie laulsime jõululaule. Õpetaja rääkis, mida<br />
jõulud tähendavad. Tol korral olime sellest kõik lummatud. Mäletan ka üht matka piiri<br />
äärde. Samuti tegime ühe laevaekskursiooni Pihkvasse. S<strong>ee</strong> oli omamoodi eksootika. Mõni<br />
meist jäi merehaigekski.<br />
Uus <strong>kooli</strong>aasta ja uus klassijuhataja. Mart Reitel oli ja on ka praegu huvitav inimene. Ajal,<br />
mil ta oli minu klassijuhataja, mõtlesin sageli, miks on temasugune inimene v<strong>ee</strong>l siin. Ta oli<br />
oma ala fanaatik. Sageli jäi ta meile aga arusaamatuks. Olime v<strong>ee</strong>l liialt rohelised mõistmaks,<br />
milleks on tarvis tuupida inglise k<strong>ee</strong>lt, milleks on tarvis iga õppimata jätmise korral kirjutada<br />
päevikusse vallatu “ükspoiss”. Alles nüüd, aastate järel, olen sellest aru saanud: Mart Reitel<br />
oli oma ajast <strong>ee</strong>s. Mulle m<strong>ee</strong>nuvad tema klassijuhatajatunnid, milles oli pearõhk pandud<br />
kombeõpetusele. Samas oskas ta seda teha nii, et s<strong>ee</strong> ei muutunud meile vastikuks. Mäletan<br />
ka klassiõhtuid, mille korraldamiseks tuli esitada täpne kava. S<strong>ee</strong> oli hea, sest kasvatas meis<br />
korda ja distsipliini. Tema viis meid ekskursioonile Põhja–Eestisse.<br />
8. klassis saime endale uue noore klassijuhataja, muusikaõpetaja Ülle Sultsi. Ühtäkki seisime<br />
kurva fakti <strong>ee</strong>s, et lauluanne on meist laia kaarega mööda läinud. Kõige eredamaks<br />
mälestuseks jäi käik “Kooli TVsse”. Peale meid ei leidnud ükski klass endas julgust sinna<br />
minna.<br />
Nagu juba traditsiooniks saanud, võimaldati meile 9. klassis uus klassijuhataja. Selleks “õnnetuks<br />
ohvriks “ langes Helga Sams. Tagantjärele imetlen tema pingutusi klassi ühtsuse saavutamiseks.<br />
Oli aga hilja, kahetsusväärselt hilja. Mäletan, et oli jällegi m<strong>ee</strong>letu matemaatika<br />
õppimine. Üldse oli meie klass põhi<strong>kooli</strong>s “matemaatika kallakuga” (õpetaja Agu Kikas) ja<br />
kesk<strong>kooli</strong>s “ajaloo suunitlusega” (õpetaja Astrid Tiideberg). Tuleb aga tõdeda, et s<strong>ee</strong> tuli<br />
meile igati kasuks.<br />
Maile Kr<strong>ee</strong>vs, 1977<br />
34
11. KOOLIELUST MÕISAKÜLAS 2000. aastast TÄNASENI<br />
• Lõppes <strong>kooli</strong>maja fassaadi renov<strong>ee</strong>rimine;<br />
• renov<strong>ee</strong>riti <strong>kooli</strong> söökla; kohvikuosa (eraettevõtja Sinaida Valdas) valmis 2003/04<br />
<strong>kooli</strong> jõulupeoks;<br />
• 30.04.-01.05. 2001, kui tähistati kohaliku omavalitsuse 10 aastapäeva, külastasid meie<br />
<strong>kooli</strong> esmakordselt ka Mõisaküla sõpruslinna Anttola põhi<strong>kooli</strong> õpetajad. 2002 sügisel<br />
käis 3 meie õpetajat vastuvisiidil nende <strong>kooli</strong>s (pilootkool Soomes), direktor 2004 sügisel<br />
koos linna delegatsiooniga koostöökokkuleppeid arutamas;<br />
• 7. juulil 2003 asus ametisse uus direktor Piret Koorep;<br />
• alates 2003/04 on <strong>kooli</strong>psühholoog ja 2004/05 avati pikapäevarümad;<br />
• 2004. aastast on remontimisel-sisustamisel uus arvutiklass; igal suvel remonditakse<br />
põhjalikult paar klassiruumi; sel suvel remontisid <strong>kooli</strong> töömehed (Arno Torn, Jaan Ots)<br />
<strong>kooli</strong> esindusruumid (direktori ja majandusjuhataja kabinetid, kantselei);<br />
• 2003. aastal tunnistati <strong>kooli</strong> ümbrus kauni ja heakorrastatud ümbruse <strong>ee</strong>st sini-mustvalge<br />
lipuviiru vääriliseks. Oktoobris, kui kool tähistas oma 98. sünnipäeva, heiskasime<br />
selle lipu <strong>kooli</strong>maja ette masti. Kooli ajaloost kõnelesid õpetajad Helga Sams, Valdiku<br />
Pilt, Maile Kr<strong>ee</strong>vs. Üritusele palusime kõik Mõisakülas elavad endised õpetajad. Õpilaste<br />
ja õpetajate esindus süütas Mõisaküla kalmistul küünlad lahkunud õpetajate haudadel.<br />
Nii on sündimas uus traditsioon.<br />
• Igal aastal tähistame kauni emak<strong>ee</strong>le päeva, möödunud 2003/04 õppeaastal korraldasime<br />
maakonna 10. kauni emak<strong>ee</strong>le päeva meie. Kohale kutsusime ka kõik oma <strong>kooli</strong><br />
<strong>vil</strong>istlased, kelle edasine elu on seotud emak<strong>ee</strong>lega, samuti endised <strong>ee</strong>sti k<strong>ee</strong>le õpetajad.<br />
Esinema tulid <strong>vil</strong>istlased Alli Lunter, Kristi Metste, Ell Vahtramäe ja Eero Medijainen.<br />
• 2004/05 sügisel toimusid Mulgi murde päevad. Külas olid Alli Laande, Asta Jaaksoo,<br />
Lille-Astra Arraste. Õpiti mulgi k<strong>ee</strong>lt ja rahvakombeid, koguti Mulgi pudru retsepte,<br />
kirjutati üles oma vanemate ja vanavanemate <strong>kooli</strong>põlvemälestusi.<br />
• Õpilased osalevad maakonna aineolümpiaadidel ja -konkurssidel ning on toonud<br />
viimastel õppeaastatel kaasa ka väga häid võistkondlikke ja individuaalseid tulemusi<br />
(maakonna gümnaasiumide mälumäng 2001 talvel ja kevadel: III koht 12. klassi poisid<br />
(XLVIII lend); maakonna ajalooviktoriin 2005 v<strong>ee</strong>bruaris: II koht 11. kl. neiud - Maile<br />
Kr<strong>ee</strong>vs; matemaatika - Toomas Riet, <strong>ee</strong>sti k<strong>ee</strong>l - Luule Sults ja Siiri Meidla, vene k<strong>ee</strong>l -<br />
Aino Lääts ja Valentina Lindikrei, käsitöö-kunst-maateadus - Tiia Tõnts, luulekonkursid<br />
- Anne Saar. M<strong>ee</strong>leldi osalevad lapsed loomekonkurssidel, looduskaitse mälumängus,<br />
internetiviktoriinides. 3. klass (Lehte Oltsmeier) võitis RMK konkursi ”Rõõm ja mure<br />
metsast” pr<strong>ee</strong>miaks 2004 detsembris ekskursioonipäeva Kablis.<br />
• Oivikute pr<strong>ee</strong>miareisid toimusid 2000. aasta mais (Vändra-Tori-Kurgja-Suure-Jaani),<br />
2005. aasta 23. v<strong>ee</strong>bruaril (suusapäev Käärikul) ja 1.juunil (Mulgimaa).<br />
• 2003 aasta sügisest algas koostöö kohalike kirikutega: direktor Piret Koorepi <strong>ee</strong>stvedamisel<br />
tutvusid õpetajad kõigi kolme kohaliku koguduse noortetegevusega, <strong>kooli</strong><br />
jõulukontserdid on kahel viimasel õppeaastal toimunud uusapostliku õigeusu kiriku<br />
(Aino ja Valdiku Pilt) uues saalis, I klassi lõpetajad istutavad puu taastatava luteri kiriku<br />
35
(Arnold Kull, Niina Jegorova) juurde. Kohalik nelipühilaste kirik (Kaja ja Jorma Õigus)<br />
pani 2004/05 II ja III v<strong>ee</strong>randi lõpul välja nn õpipr<strong>ee</strong>miad loosimiseks 5.-11. kl. oivikute<br />
ja nende vahel, kes parandasid märgatavalt oma õpiedukust, lisaks III v<strong>ee</strong>randi lõpul ka<br />
ekskursioonipr<strong>ee</strong>mia parima käitumisega klassile (5. klass - klassijuhataja Lilli Kaskelainen,<br />
algklassiõpetaja Tiiu Mahlapuu).<br />
• Igapäevaste õpilasürituste ja spordivõistluste kõrval jätkatakse traditsiooniliste spordialadega<br />
tegelemist: tõstesport (Enn Raieste) ning taas 2002. aastast käsipall (Lembit<br />
Nelke), tegutsevad korv- ja võrkpallipallimängijad (Hille Jersolav), jalgpallipoisid. Rahvastepallis<br />
ja kergejõustikus on tulnud <strong>kooli</strong> palju auhinnalisi kohti.<br />
• Mudilaskoor, lastekoor (Anne Mägi) ja algklasside rahvatantsurühm (Ene Akkaja)<br />
osalesid maakonna laulu- ja tantsupidudel, lastekoor Tallinnas laulupeol. 7.-8. kl. neidude<br />
ansambel võitis 2005 talvel maakonna ansamblite päeval Suure –Jaanis II koha<br />
(Anne Mägi), sügisest tegutsevad line-dance rühmad (Eneli Põder).<br />
• Põnevaks on muutunud <strong>kooli</strong> kevad- ja sügismatkad, mida organis<strong>ee</strong>rib 2004/05 huvijuht<br />
Eneli Põder koos kohalike kaitseliitlastega, jalgrattamatkadel käib Pirje Usin oma<br />
õpilastega, kaugeid ekskursioone korraldab Toomas Riet.<br />
Loodus kutsub matkaradadele<br />
36<br />
Oma matkapisiku sain pedagoogikaüli<strong>kooli</strong>s<br />
õppides. Seal kohtusin väga toredate<br />
inimestega, kelle hobiks olid jalgrattamatkad,<br />
ja tänu neile sain tunda tõelist<br />
matkafiilingut. Tööle asunud, soovisin<br />
seda tunnet jagada ka oma õpilastega.<br />
Esimese pikema jalgrattamatka võtsin<br />
ette oma õpilastega üheksa aastat tagasi.<br />
Meie marsruut oli Mõisaküla-Jäärja-<br />
Tali-Häädem<strong>ee</strong>ste-Rannaküla. Sihtpunkt<br />
oli mererand. Liikusime kõrvalteid pidi,<br />
kuna paljudel puudusid sõidukogemu-<br />
Jalgrattaretk V<strong>ee</strong>likse-Vaida<br />
sed. Matk kestis kolm päeva ja läbisime<br />
112 km. Väikestel matkasellidel jäid reisist<br />
head mälestused ja nende soo<strong>vil</strong> tuli järgmine jalgrattamatk samuti mere äärde, reisisihiks<br />
ja peatuspaigaks Kabli.<br />
Uus õppeaasta tõi mulle uue klassitäie toredaid lapsi. Vaikselt tegutsedes, tehes lühemaid<br />
jalgrattaretki lähiümbrusesse, valmistasin neid ette pikemateks matkadeks. Rattaprobl<strong>ee</strong>mi<br />
aitasid lahendada sõbrad. Samas ei unustanud ma ka nn. endisi lapsi. Varakevadel osalesime<br />
üle-<strong>ee</strong>stilisel roheliste rattaretkel “Kuidas elad, Eestimaa?”. Sellest üritusest võtan ma igal<br />
kevadel osa.<br />
Jalgratas on meie lastele toredaks kaaslaseks. Juba mitmeid aastaid on enne suurt suve on<br />
10-aastastel <strong>kooli</strong>s võimalus sooritada jalgrattaeksam, sest ainult jalgrattaloa omanik võib<br />
sõita tänavatel ja suurtel maant<strong>ee</strong>del. Abistan neid selleks ettevalmistumisel ja aitan eksamit<br />
läbi viia. Jalgrattamatkadel käies on tähtis, et igaüks tunneks oma ratast ja liiklust. Oluline<br />
on, et laps mõistaks, kuhu ta satub ning kuidas erinevates olukordades õigesti käituda. Mida
ohkem lastega matkata, seda tublimaks<br />
nad muutuvad.<br />
Õpilastega koos oleme avastanud palju<br />
kauneid kohti Mõisaküla ümbruses: Vaida<br />
paljand-koobas, Hendrik-Hansu põrgu,<br />
Vana-Kariste järv ja koopad, Lopa põrgu,<br />
Allikukivi koopad, ümber Mõisaküla<br />
asuvad rabad ja laukad. Talvel sõitsime<br />
tõukekelkudega. Kuna viimased talved<br />
on lumevaesed ja suuski kõigil väikestel<br />
lastel ei ole, siis mööda libedaid teid saab<br />
tõukekelguga hästi sõita. Oldi nõus ka<br />
jalgsi rändama. Eelmisel kevadel proovisime<br />
8. klassi lastega ära ka kahepäevase<br />
kanuumatka. Aerutasime Soomaal Halliste,<br />
Raudna ja Navesti jõgedel.<br />
Teist suve järjest on lastel võimalus v<strong>ee</strong>ta<br />
oma aega nädalastes looduslaagrites.<br />
Nende läbiviimiseks oleme kirjutanud<br />
koos klassiõpetaja Külli Kama ja direktor<br />
Piret Koorepiga projekte ja taotlenud<br />
rahalist toetust KIKst. Suvises looduslaagris<br />
on tegevust kõigile: huvitavad kohtumised<br />
loodusspetsialistidega, matkad nii<br />
jalgsi kui ratastega, samuti nuputamist,<br />
osavust ja vastupidavust vajavad ülesanded.<br />
Mulle m<strong>ee</strong>ldib lastega koos aega v<strong>ee</strong>ta.<br />
Neis avanevad sellised küljed, mida <strong>kooli</strong>s ei märka ning on võimalus lapsi rohkem usaldada<br />
ja tundma õppida.<br />
Pirje Usin, <strong>vil</strong>istlane, klassiõpetaja 1992. aastast alates.<br />
Viimase, 2004/2005 õppeaasta 3. juunil õppis meie <strong>kooli</strong>s 155 õpilast, oli 10 klassikomplekti<br />
(12. klassi sügisel ei avatud), sh 1.-2. liitklass ja töötas 26 õpetajat.<br />
Pikemat aega on õpetajatena <strong>kooli</strong>s töötanud Helga Sams, Lehte Oltsmeier, Luule Sults,<br />
Aino Lääts, Tiiu Mahlapuu, Lilli Kaskelainen, Maire Raieste, Enn Raieste, Siiri Meidla,<br />
90-ndatest aastatest Tiia Tõnts, Pirje Usin, Aimar Kikas, Jaanus Ermits, Anne Mägi. 2000.<br />
astal tuli Toomas Riet, hiljem Külli Kama, Monika Rauba, Maile Kr<strong>ee</strong>vs, 2003 Eha Ermits,<br />
2004 Valentina Lindikrei, Anne Saar, Tõnu Pruli, Enn Kaljo, 2005 märtsist asendusõpetajad<br />
Juta Rikk ja Maie Paavel. 2003 suvel läks pensionile direktor Aavo Kikas, kes 2004 sügisel<br />
asus taas tööle tööõpetuse õpetajana. 2004 lahkusid Signe Vahtramäe, Monika Rauba, Jaanus<br />
Ermits, pensionile läksid Aino Lääts ja Tiiu Mahlapuu, 2005 sügisest Helga Sams, Valdiku<br />
Pilt lahkus v<strong>ee</strong>bruaris 2005 linnapeaks valimise tõttu.<br />
• Vilistlaste kokkutulekud olid 4. augustil 2000 ja 6. augustil 2005 <strong>kooli</strong> viilhallis.<br />
37<br />
Kanuumatk Soomaal, kevad 2004<br />
Varane hommikueine kanuumatkal,<br />
kevad 2004
Vilistlaste kokkutulek viilhallis 4. augustil 2000. Mõisaküla kool - 95, keskkool - 50<br />
Linnapea Arvids Tisler tänab <strong>vil</strong>istlast<br />
Ilmar Kütti, 4. august 2000<br />
Endised ja praegused õpetajad linnapea Arvids Tisleriga <strong>vil</strong>istlaste kokkutulekul 4. aug. 2000.<br />
Vasakult paremale: Lehte Palu, Ly Udikas, Salme Luukas, Pirje Usin, Lilli Kaskelainen, Anne<br />
Saar, Ülle Halliste, Tiia Tõnts, Siiri Meidla, Laine Muttik, Tiiu Mahlapuu, Jaanus Ermits,<br />
Maire Raieste, Ülle Noppel, Aino Ojat, Pilvi Soomets, Alma Ilison, Helga Sams, Avo Kikas.<br />
Alumine rida: Arvids Tisler, Luule Sults, Anne Mägi, Enn Raieste, Valdiku Pilt<br />
38<br />
Vilistlased-käsipalliveteranid. Vilistlaste<br />
käsipallivõistlusi on p<strong>ee</strong>tud 15 aastat
Mõisaküla kool täna<br />
Mõisaküla linn ja kool on pea üh<strong>ee</strong>alised. Kui linnal täitus 2000. aastal 100 aastat asutamisest,<br />
siis kool saab tänavu saja aastaseks.<br />
Mõisaküla kui piiriäärse raudt<strong>ee</strong>linna mõju on jälgitav <strong>kooli</strong>ajaloos kui ka nüüdses <strong>kooli</strong>elus.<br />
Raudt<strong>ee</strong> arendamine, sellega seotud infrastruktuurid ja elanike liikumine tekitas Mõisaküla<br />
inimestes sajand tagasi kohaliku <strong>kooli</strong> asutamise vajaduse. Sooviti, et lapsed ei peaks<br />
õppima linnapiiride taha jäävas valla<strong>kooli</strong>s või kaugemalgi. M<strong>ee</strong>nutagem, ka 55 aastat tagasi<br />
asutatud keskkool allus pikka aega raudt<strong>ee</strong>valitsustele.<br />
Tänases Mõisaküla linnas on raudt<strong>ee</strong> ühendav ja tööd pakkuv tuiksoon seiskunud. Ei tööta<br />
ka teine Mõisaküla sümbol – linavabrik. Loomulikult mõjutab s<strong>ee</strong> kõik elanike liikuvust ja<br />
arvukust ning linna elustiili.<br />
2005. aasta mais oli <strong>kooli</strong>pere suurus vaid 155 õpilast ja 26 õpetajat ning 12 <strong>kooli</strong>töötajat.<br />
Peaaegu 40 % õpilasi tuleb <strong>kooli</strong> väljastpoolt linna: sõidab <strong>kooli</strong>bussiga või tuleb linnapiiri<br />
tagant jalgsi. Linnakool on muutumas maa<strong>kooli</strong>ks, mille päevakava on busside väljumisaegadega<br />
seotud ja kuhu mõni õpilane ruttama juba varavalges, sest kodust <strong>kooli</strong>ni on kümmekond<br />
kilom<strong>ee</strong>trit.<br />
Suurt kära vaidlusi tekitab kesk<strong>kooli</strong> staatus. Tihti küsitakse: “ Kas Mõisaküla kool peab<br />
olema keskkool?” Peab, kui on õpilasi, kes siin keskharidust nõutada soovivad.<br />
Paraku on linnas sündivus väike (seisuga 01. juuli 2005 on Mõisakülas registr<strong>ee</strong>ritud 3<br />
sündi) ja õpilasigi jääb aasta-aastalt aina vähemaks. Tänases Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong>s õppis<br />
kevadel põhi<strong>kooli</strong>s 127 ja gümnaasiumiastmes 28 õpilast. Kõige enam õpilasi on sügisel<br />
oodata 9. klassi ning 2. ja 3. klass jätkavad tööd liitklassina (13 õpilast).<br />
Kui kesk<strong>kooli</strong> kohta kasin õpilaspere suurus unustada, siis on Mõisaküla kool nagu kool<br />
ikka. Oma <strong>kooli</strong>rõõmude ja – muredega. Õpitakse ja õpetatakse, võetakse osa konkurssidest<br />
ja ainealastest üritustest, tehakse huvitegevust. Endistviisi on populaarsed tõstmine, käsipall<br />
ja pallimängud. Ülilahedad on näiteks <strong>kooli</strong> igakevadised mo<strong>ee</strong>tendused.<br />
Arvan, et juubeliaasta, <strong>vil</strong>istlaste ja endiste õpetajate kokkusaamine on sobiv aeg vaagida<br />
Mõisaküla <strong>kooli</strong>lugu, m<strong>ee</strong>nutada <strong>kooli</strong>aastaid ja vaadata tulevikku.<br />
Piret Koorep, Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong> direktor alates 2003. aastast<br />
1. september 2004. Mõisaküla <strong>kooli</strong> õpetajad, majanduspersonal ja hoolekogu<br />
39
12. KOOLI TRADITSIOONILISED SPORDIALAD LÄBI AEGADE<br />
Tuletõrjespordi hiilgeaeg oli Mõisakülas 1970-1980-ndatel aastatel<br />
20.-25. august 1980 Nevinomõsk<br />
Tuletõrjesportlased Tallinnas, tr<strong>ee</strong>ner Oskar Vares<br />
Tuletõrjevõistlused 1996<br />
40<br />
Eraldi tähelepanu väärib ajajärk, mil<br />
Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong> noored tegelesid<br />
suuresti tuletõrjespordiga. Eestvedajaks<br />
olid tolleaegse poisslaste<br />
tööõpetuse õpetaja Artur Sirkel<br />
koos Johannes Pärnaga vagunidepoo<br />
jaoskonnast. Kuna Johannes<br />
Pärnale m<strong>ee</strong>ldis tegeleda sporti harrastavate<br />
<strong>kooli</strong>noortega, otsustas ta<br />
suunata aktiivseid spordipoisse Viljandissetuletõrjesporditr<strong>ee</strong>ningutele.<br />
Sealseks tr<strong>ee</strong>neriks oli neile Eesti<br />
koondise tr<strong>ee</strong>ner ja nimekas sporditegija<br />
Oskar Vares.<br />
Esimesena pääses Eesti koondisesse<br />
võistlema Ahto Kirikal. 1970. a. esindas<br />
Ahto Eestit Kiievis. Hiljem, 1972.<br />
a. Batumi meistrivõistlustel lisandus<br />
võistlema ka Jaak Luik. NSVL noorte<br />
meistrivõistlustelt sai Ahto 1971.a.<br />
kulla ja Jaak 1973. a. pronksi.<br />
80-ndate alguses muutus tuletõrjesport<br />
aina populaarsemaks ja aktiivseid<br />
sportlasi, kes soovisid antud<br />
spordiala harrastada, tuli üha juurde:<br />
Toivo Karbus, P<strong>ee</strong>ter Karpa, Urmas<br />
Varblane, Kalle ja Ilmar Tammearu,<br />
Aivo Tenno, Oleg Nõmmik, Heldur<br />
Lorents, Ivar Sang. Kohapeal oli juhendajaks<br />
juba kogemuste ja t<strong>ee</strong>netega<br />
sportlane Ahto Kirikal. Sealt said<br />
hoogu tuntud tegijad ja klassivennad<br />
M<strong>ee</strong>lis Pilt, Paul Siht, Roman Elblaus.<br />
Hiljem läksid võistlustulle veidi nooremad<br />
Vaino ja Vello Kaunissar ning<br />
90-ndate alguseks ka Kalev ja Indrek<br />
Varik.<br />
Edukalt võisteldi 80-ndatel NSV Liidu<br />
lipu all Eesti NSV koondise au<br />
<strong>ee</strong>st. Nii mõnigi rekord on siiani purustamata:<br />
Paul Siht - Eesti noorterekord konksredeliga ronimises õppetorni II korrusele 7,6 sek.<br />
Roman Elblaus - rekord samas kategoorias 8,6 sek.
NSV Liidu noorte meistrivõistlustel<br />
Tallinnas tulid meistriteks võistlushargnemises<br />
Roman Elblaus ja Paul<br />
Siht, 1990 tuli NSVL noortemeistriks<br />
Vello Kaunissaar.<br />
Tänaseks on tuletõrjespordi ja elukutse<br />
jätkuvalt edukalt ühenduses<br />
hoidnud päästeameti koosseisulised<br />
töötajad:<br />
Kalle Tammearu<br />
Tartu Päästet<strong>ee</strong>nistuse asedirektor<br />
Vaino Kaunissaar<br />
Pärnumaa Päästet<strong>ee</strong>nistuse töötaja<br />
Vello Kaunissaar<br />
Pärnumaa Päästet<strong>ee</strong>nistuse Keskkomando 2. valverühm, väljaõppe spetsialist<br />
Roman Elblaus<br />
Viljandimaa Päästet<strong>ee</strong>nistuse Mõisaküla eraldiseisva m<strong>ee</strong>skonna m<strong>ee</strong>skonnavanem<br />
Kalev Varik<br />
Viljandimaa Päästet<strong>ee</strong>nistuse Viljandi Keskkomando I rühma m<strong>ee</strong>skonnavanem<br />
Indrek Varik<br />
Viljandimaa Päästet<strong>ee</strong>nistuse Viljandi Keskkomando II rühma m<strong>ee</strong>skonnavanem<br />
Roman Elblaus (õpilane1972-1980)<br />
Olin Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong>s lauatennisetr<strong>ee</strong>neriks aastatel 1975 – 1995<br />
Alustasime tr<strong>ee</strong>ningutega 1975. aasta oktoobris vanas <strong>kooli</strong>majas. Saali paigutasime kaks<br />
lauda. Esimesteks õpilasteks olid: Rait Kikas, Raimo Uudik, Maarika Post, P<strong>ee</strong>ter Karpa,<br />
Roland Tenno, Kalle Läll, M<strong>ee</strong>lis Pilt ja Kait Riis.<br />
Kuna mängijate hulk pidevalt suurenes, avati lauatennisering. Kooli saal jäi kitsaks ning<br />
edasised tr<strong>ee</strong>ningud hakkasid toimuma linavabriku saalis, kuhu paigutasime neli lauda. Viimased<br />
kolm aastat tr<strong>ee</strong>nisime <strong>kooli</strong> spordihoones.<br />
20 aasta jooksul on tr<strong>ee</strong>ninud minu käe all lauatennist üle 200 mängija. Rohkesti on võidetud<br />
medaleid ja meistritiitleid.<br />
Parimad õpilased läbi aastate olid Koit ja Rait Kikas, Kalle Läll, M<strong>ee</strong>lis Pilt, Kait Riis, Urmas<br />
Toomsoo, Rait Ramjalg, Priit Lehtsaar, M<strong>ee</strong>lis Gogolev, Rein Raid, Tarmo Luik, Janno<br />
Kuusk, Oliver Läll poistest. Tüdrukutest parimad - Maarika Post, Kaile ja Gea Seppur, Katrin<br />
Läll, Moonika ja Katrin Jegorova, Malle Meister, Kairi Hartõkainen, Merit Lukksepp, Getlin<br />
Allikivi, Kairi Hartõkainen, Pille Ruubel, Tiina Varik, Jana Pede, Margit Reimal, Angelica<br />
Pärtelson.<br />
Eesti noorte meistrivõistluste medaliomanikeks said Gea ja Kaile Seppur, Katrin ja Moonika<br />
Jegorova, Getlin Allikivi, Tiina Varik, Pille Ruubel, Malle Meister, Katrin Läll, Kairi L<strong>ee</strong>tus,<br />
Urmas Toomsoo ja Koit Kikas.<br />
Ajavahemikul 1983 kuni 1991 võitsid medali Viljandi rajooni noorte meistrivõistlustel Katrin<br />
ja Moonika Jegorova, Gea Seppur, Pille Ruubel, Kairi Hartõkainen, Kairi L<strong>ee</strong>tus, Getlin<br />
Allikivi, Tiina Varik, Jana Pede, Margit Reimal, Angelica Pärtelson, Rait Kikas, Rait Ramjalg,<br />
41<br />
Tuletõrjevõistlused Tallinnas 1997
Urmas Toomsoo, Priit Lehtsaar, Rein<br />
Raid, M<strong>ee</strong>lis Gogolev, Tarmo Luik,<br />
Janno Kuusk. Sakala karikasarja<br />
võitsid 1984.a. kuni 1997.a. Katrin<br />
Jegorova, Gea Seppur, Kairi L<strong>ee</strong>tus,<br />
Getlin Allikivi, Margit Reimal ja Urmas<br />
Toomsoo.<br />
Viieteistkümne aasta jooksul (1983 –<br />
1998) tulid viiekordseks Viljandimaa<br />
meistriks Kairi L<strong>ee</strong>tus, neljakordseks<br />
Gea Seppur, Katrin Jegorova, Pille<br />
Ruubel, Getlin Allikivi ja Tiina Varik.<br />
Eesti noorte 1994. aasta võistkondlikelt<br />
meistrivõistlustelt tõid esikoha<br />
Getlin Allikivi ja Tiina Varik. 1995.<br />
aastal arvati Getlin Eesti noorte<br />
koondise liikmeks. 2000. aastal võitis<br />
ta Soome võistkondlikel meistrivõistlustel<br />
Porvoo naiskonna koosseisus<br />
meistritiitli.<br />
Tr<strong>ee</strong>neritöö lõpetasin 1995. aasta<br />
augustis, kui täitus 20 aastat tr<strong>ee</strong>neritööd.<br />
Lastega tegelemist jätkasid<br />
minu õpilased Rait Ramjalg ja Gea<br />
(Seppur) Rebane.<br />
Tänan sportlasi, kes on toonud Mõisaküla<br />
Kesk<strong>kooli</strong>le hulgaliselt võite erinevatelt võistlustelt!<br />
Rein Läll, lauatennisetr<strong>ee</strong>ner<br />
Tõstespordi algusaastad Mõisakülas olid 1950-ndate lõpul<br />
Lauatenniseringi õpilased alustamisel 1975.a.<br />
Lauatenniseringi õpilased Rein Lälli juhendamisel<br />
lõpetamisel 1985.a.<br />
Vanameister Jaan Västriku juhendamisel loodi aastatel 1958-1959 noorte grupp tõstmises.<br />
Tr<strong>ee</strong>nisime endise saeveski väravas olevas putkas, mis oli nii lai, et tõstepõrand mahtus ära<br />
ja jäi v<strong>ee</strong>l paar m<strong>ee</strong>trit vaba ruumi pingi jaoks. Ruumis oli meil ka väike raudahi, mida talvel<br />
ise kütsime. Tr<strong>ee</strong>nisime kahes grupis, muidu poleks poisid ruumi ära mahtunud. Noorematest<br />
käisid Jaan Kuhi, Arvo Kama, Ats Visnapuu, Enn Grünverk, Jaan Viilo, Heldur Luite,<br />
Johannes Luksepp. Vanematest poistest alustasid sellel ajal Ilmar Rebane, Ilmar Mändmets,<br />
Rein Kuuse ja Ain Talts. Spordiühingud oli siis “Lokomotiiv” ja “Kalev”. M<strong>ee</strong>stest tr<strong>ee</strong>nisid<br />
siis Koit Västrik, Edgar Vaglaots, Raul Veinikivi, Kalju Kull, Raivo Luus... Võistlusi korraldati<br />
võrdlemisi palju, põhiliselt Abja rajooni võistkondade vahel. Võistlesime ka Tihemetsa ja<br />
42
Kilingi - Nõmme noortega, käisime ka Tallinnas võistlemas. Peale Koit Västriku, kes oli<br />
vabariigis arvestatav tõstja (tuli Eesti meistriks 1962.a.) suvel tõstmist ei tehtud, siis olid<br />
teised spordialad. Kui Mõisakülla tuli Izmail Uspenski, siis organis<strong>ee</strong>ris ta meile maadlusgrupi.<br />
Kusagilt toodi matt ja tuletõrje teisel korrusel läksid tr<strong>ee</strong>ningud lahti. Mäletan, et<br />
Ilmar Mändmets murdis isegi rangluu. Maadlust millegi pärast ei jätkunud kauaks, matt<br />
viidi ära ja uut ei saanud. Kui Mõisakülast lahkus Uspenski ja Koit Västrik kolis Türile,<br />
siis oligi põhiliselt lõpp. Hilisemad alustajad olid Ivo Stint, Vladimir Ossipov, Kalle Jõudna,<br />
Viktor Ivanov (Eesti meister 1971, 1972). N<strong>ee</strong>d poisid tegalesid ainult tõstmisega ja olid<br />
vabariigis arvestataval tasemel. Suurt indu andis poistele Jaan Talts, kes käis ka vahel Tihemetsast<br />
meil tr<strong>ee</strong>nimas. Viisime tõstepõranda isegi Kamarale, kus Talts elas ja ta tahtis seal<br />
püstitada noorte tõukamise maailmarekordit, mis kuulus tollal poolakas Polinskile (vist oli<br />
156). Rekord siiski ebaõnnestus. Tagajärjed olid meil võrdlemisi kehvad. Algul kärbeskaalus<br />
kolmevõistluses kusagil 175-180 kg, raskemad mehed (poisid) 290 kg. Hiljem Visnapuu Ats<br />
kergekeskaalus üle 300 kg. Ise olen rebinud –60 kehakaalus 87,5 kg.<br />
Suur spordipidu oli igaaastane Rihard Västriku mälestusvõistlused (1961 – 1979). Tõstjaid<br />
oli üle vabariigi ja võistlused kestsid 2 päeva. Enamik tuntumatest m<strong>ee</strong>stest <strong>ee</strong>sotsas Jaan<br />
Taltsiga on siin võistelnud. Iga-aastane külaline oli Tiit Kaimur, kelle sünnikodu oli siin<br />
lähedal Laatres.<br />
Arvo Kama, XI lend 1964<br />
Tõstespordist Mõisakülas 1960-ndatel aastatel<br />
Sündisin 4. märtsil 1950.a. Mõisakülas. Kuna raudt<strong>ee</strong> oli siin tol ajal üks tähtsamaid tööstusharusid,<br />
siis polnud tõenäoliselt midagi imelikku ka selles, et ka minu vanemad töötasid<br />
nimelt just raudt<strong>ee</strong>l – isa vedurijuhina ja ema tänapäeva kohta väga arusaamatu nimega<br />
töökohal. Ta oli brigaadi väljakutsuja, kelle töö seisnes jaamakorraldaja ja rongibrigaadide<br />
töölekutsumise vahendamises. Isa Ain oli olnud nooruses mitmekülgne spordim<strong>ee</strong>s. Oma<br />
tugevamal alal tõstmises võib leida Ain Jõudna nime 1939.a. Eesti edetabeli 6. positsioonilt.<br />
Sellest ei teadnud mina oma <strong>ee</strong>l<strong>kooli</strong>eas muidugi midagi. Isast on mul m<strong>ee</strong>les vaid üksikud<br />
mälupildid, sest raske haigus kustutas tema eluküünla juba 45-ndal eluaastal. Mina olin siis<br />
kõigest viiene.<br />
1957.a. algasid minu <strong>kooli</strong>aastad Eesti Raudt<strong>ee</strong> 3. Kes<strong>kooli</strong>s, millest 1960 sai lihtsalt Mõisaküla<br />
Keskkool. Koolipõlves ei osanud seda hinnata, kuid tagantjärele võin öelda, et n<strong>ee</strong>d<br />
olid ühed väga ilusad aastad. Koolis olin kaua väikest kasvu ja tänu sellele ka hilisema arenguga.<br />
Lõin muidugi kaasa kõigil <strong>kooli</strong> spordipäevadel, kuid ilma erilise eduta kuni 8. klassi<br />
kevadeni, mil meie <strong>kooli</strong> imepisikeses võimlas p<strong>ee</strong>ti Viljandi rajooni noorte 1965.a. meistrivõistlusi<br />
tõstmises. Ma küll teadsin, et Mõisakülas p<strong>ee</strong>ti talviti juba mitmendat aastat Rihard<br />
Västriku mälestusvõistlusi tõstmises, kuid minust olid n<strong>ee</strong>d seni mööda läinud. Ma ei käinud<br />
neid isegi vaatamas. Mul oli küll kodus isa omal ajal ise minisugustest ratastest valmistatud<br />
tõstekang, millega me poistega mõnikord omavahel jõudu katsusime. Häguselt mäletan , et<br />
paar korda olin poistega käinud ka mingisuguses ruumis, kus mehed legendaarse Västriku<br />
Jaani juhendamisel kangi tõstsid. Ka minu eakaaslased olid Jaanilt oma esimese õpetuse<br />
saanud. Võibolla oleksin minagi varem tr<strong>ee</strong>ninguid alustanud, kuid kusagilt oli minus pärit<br />
väärarusaam, et isa suri varakult just s<strong>ee</strong>tõttu, et oli tõstmisega endale liiga teinud.<br />
Missugustel asjaoludel sattusin sel 1965.a. võistlus<strong>ee</strong>lsel, 21. mai õhtupoolikul <strong>kooli</strong> saali, ei<br />
ole ma kunagi suutanud m<strong>ee</strong>nutada. Igatahes seati seal saali võistluskorda ja poisid proovi-<br />
43
sid ka tõsta. Ju minus nähti mingisugust jõualget. Olid n<strong>ee</strong>d vanemad poisid Arvo Kama,<br />
Enn Grünverk või hoopis Västriku Jaan, seda ma ei mäleta, aga k<strong>ee</strong>gi õhutas mind järgmise<br />
päeval kaasa võistlema. Seda ma mäletan küll, et võistlus<strong>ee</strong>lsel õhtul surutud 40 kg ma<br />
võistlustel enam ei suutnud. Jäin algraskusele 35 kg, tõukasin aga 57,5 kg, mis ületas minu<br />
kehakaalu 7,6 kiloga. Ei mäleta, kes minu kehakaalus võitis, kuid ma olin teine ja tahapoole<br />
jäid poisid, kes olid juba varem trennis käinud. Just nendest võistlustest alates märkasin, et<br />
minu kehaline võimekus hakkas paranema ka teisel spordialadel. Mõeldes praegu tagasi,<br />
tuleb tõdeda, et just s<strong>ee</strong> eluperiood sai otsustavaks kogu minu senisel elut<strong>ee</strong>l.<br />
1965.a. sügisest alustasin tõstmise tr<strong>ee</strong>ninguid, mis sel ajal toimusid vagunidepoo territooriumil.<br />
Ruum, kus me harjutasime, oli sisustanud kõige tõenäolisemalt Izmail Uspenski ja<br />
Koit Västriku <strong>ee</strong>stvedamisel. Kindlast ei olnud seal ainult nende kahe mehe käed mängus,<br />
kuid nad mõlemad olid sel ajal Mõisakülas põhitegijad – esimene minu m<strong>ee</strong>lest rohkem<br />
fanaatiku-aktivistina. Koit kui kõvem tõstja oli tulnud ka Eesti meistriks. Minuealistest<br />
poistest on enam m<strong>ee</strong>lde jäänud Ivo Stint ja Viktor Ivanov. Neist esimene oli 1965.a. suvel<br />
püstitanud Eesti noorterekordi kärbeskaalu rebimises 73,0 kiloga, kuid käis trennis suhteliselt<br />
vähe. Võibolla oli ta varem hoolsam olnud. Mäletan, et Ivoga olid mingisugused<br />
probl<strong>ee</strong>mid. S<strong>ee</strong>tõttu käis ta vahepeal vist Sindi eri<strong>kooli</strong>s. Tõstjat temast ei tulnud. Ivanovist<br />
sai esimesel tr<strong>ee</strong>ninguaastal minu põhiline rivaal. Õigemini kaotasin sel perioodil talle vist<br />
kõik võistlused. Ta oli juba vana „kala“. Mäletan, et peale üht suuremat võistlust 1966 a. kevad-talvel<br />
kutsus Koit Västrik teda austavalt Master Ivanov. S<strong>ee</strong> riivas mind tugevasti. Mina<br />
ei pääsenud v<strong>ee</strong>l võistkondagi. Esimeseks kordaminekuks võin lugeda seda kui ma pärast<br />
aastast harjutamist 1966.a. sügisel toimunud Kalevi täiskasvanute võistlustel Järvakandis<br />
saavutasin Leo Uibokandi järel II koha. Kaotasin küll palju, kuid s<strong>ee</strong> oli minu esimene medal.<br />
Võistlesin kehakaalus -56 kg. Sellal p<strong>ee</strong>ti Viljandi Rajoonis küllalt palju võistlusi, mille<br />
hulgas olid ka kogu Eesti tõsteparemiku osavõtul p<strong>ee</strong>tud R. Västriku mälestusvõistlused<br />
.Minusugustele poisikestele oli suureks auks võistelda ühel tõstepõrandal mitu maailmarekordit<br />
püstitanud Jaan Taltsiga. Tähtsaimad võistkondlikud võistlused olid meile „Kalevi”<br />
noorte vabariiklikud esivõistlused. Eesti noorte meistrivõistluste kohta ei m<strong>ee</strong>nu mulle, et<br />
oleksime sinna kunagi ka organis<strong>ee</strong>ritult sõitnud. Juhtus nii, et 1967.a. Eesti noortele Türil<br />
sõitsin igatahes üksinda. Hommikul kella kuue paiku pidin rongile minema. Ega ma varem<br />
Türil käinud polnudki, kuid kohale jõudsin ja meitriks ma tulin. Võit sulgkaalus -60 kg.<br />
tuli väga pinevas konkurentsis tallinlase Juhan Kaljaga, kusjuures otsustavaks sai tõukamise<br />
kolmas katse. Selleks tuli mul tõugata isiklik rekord 97,5 kg. S<strong>ee</strong>juures olid suured t<strong>ee</strong>ned<br />
tänaseks juba manalasse läinud Tartu tr<strong>ee</strong>neril Tiit Kaimuril, kellega olid meil soojad suhted<br />
pikki aastaid. Varsti saabus <strong>kooli</strong> kiri Eesti NSV Spordikomit<strong>ee</strong>s riiklikult tr<strong>ee</strong>nerilt Taimu<br />
Viirult. Klassijuhtaja andis kirja mulle kätte klassi <strong>ee</strong>s nagu mingi tähtsa asja. Mind oli arvatud<br />
Eesti noorte koondvõistkonna kandidaadiks. Üks minust paar aastat noorem tugev<br />
poiss käis sellal v<strong>ee</strong>l Mõisaküla tõsteruumis harjutamas. Ta nimi oli Rein Koltšin. Poiss kippus<br />
mulle vägisi kandadele, kuid tulnud korra Eesti noorte meistrivõistlustel kolmandaks,<br />
enam väga tõsiselt edasi ei harjutanud.<br />
1968.a. lõpetasin Mõisaküla <strong>kooli</strong> ja vanemad kolisid Viljandisse. Põrutasime koos klassivennast<br />
väravpalluri Ilmar Kütiga Tartusse kehakultuuri õppima. Mõisaküla ja Mõisaküla<br />
tõstmisega jäid mind nüüd siduma vaid iga aasta v<strong>ee</strong>bruari alguses p<strong>ee</strong>tud Koidu isa Rihard<br />
Västriku mälestusvõistlused tõstmises. Praegu kuulun Eesti Tõsteliidu juhatusse. On kuidagi<br />
sümboolne, et üle pikkade aasate tõin oma tänased Tallinna Raskejõustiku Klubi õpilased<br />
oma esimeseks jõuprooviks tõstepõrandale just Mõisakülas Arnold Luhaääre mälestusvõistlustele.<br />
Kalle Jõudna, XIII lend 1968<br />
44
Tõstesport Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong>s 1982-2005<br />
Alustasime tr<strong>ee</strong>ningutega vana <strong>kooli</strong>maja<br />
spordisaalis ja tõstmise jaoks sisustasime<br />
saali kõrval asuva kunagise raamatukogu<br />
ruumi, esimese tõstekangi saime<br />
vagunidepoos kasutuseta seinud ruumist<br />
juhataja Arvo Pedelt. Tr<strong>ee</strong>nisime vanas<br />
<strong>kooli</strong>majas kuni viilhalli valmimiseni<br />
1991. Austusest kohalike tõstetraditsioonide<br />
vastu võtsime üldkehalise tr<strong>ee</strong>ningu<br />
poistega osa maakonna tõstevõistlustest.<br />
Vabariigi noorte meistrivõistlustest võtsime<br />
esmakordselt osa 1988.a., kus Kuuno<br />
Kreilis sai pronksi.<br />
45<br />
Tõsteringi poisid vanas <strong>kooli</strong>majas 1988<br />
Võtame osa ja korraldame ise maakonna ja vabariigi tõstevõistlusi. Alates 1992. aastast korraldan<br />
ka Arnold Luhaääre mälestusvõistlusi ning ka Sakala mängude tõstevõistlusi.<br />
Euroopa Promotion Cupil Maltal<br />
1999.a. oli Riho Resnis<br />
noorte arvestuses kolmas<br />
Kõik medalivõidud ei ole tulnud raskelt, aga<br />
võistlusteks on hoolega valmistutud. Varem polnud<br />
poistel ka stiimulit võrreldes teiste spordialadega,<br />
kus parematele korraldati tr<strong>ee</strong>ningkogunemisi<br />
ja oli võistlemisvõimalusi ka piiri taga. Täna<br />
seda probl<strong>ee</strong>mi pole. Riho Resnis on võistelnud<br />
Maltal, Rootsis, Saksamaal, teistel on olnud võimalus<br />
end võrrelda ka lätlaste ja l<strong>ee</strong>dukatega.<br />
Eesti meistriks on tulnud Reimi Hannok (1994)<br />
ja Riho Resnis (2003, 2005). Hõbedaid on saadud<br />
6 ja pronkse 7.<br />
Eesti juunioride meistrivõistlustelt on võidetud<br />
8 kulda (Riho Resnis 3, Igor Ivanov 2 kulda), 15<br />
hõbedat ja 10 pronksi.<br />
Eesti noorte meistrivõistlustelt on võidetud 23 kulda (Riho Resnis 5, Igor Ivanov 4, Ren<strong>ee</strong><br />
Hannok 4, Reimi Hannok 3 ), 31 hõbedat ja 27 pronksi.<br />
Võistkondlikult oleme Eesti noorte meistrivõistlused võitnud 1995, 1999 ja 2000.<br />
Punktitabeli põhjal on parima noortõstja tiitel kuulunud 1996 Marek Peipinsile ning 1999<br />
ja 2003 Riho Resnisele.<br />
Eesti noorterekordid seisuga 01.07.2005 kuuluvad:<br />
-35 kg Igor Ivanov rebimine 30 kg<br />
-40 kg Riho Resnis rebimine 47,5 kg<br />
Riho Resnis tõukamine 57,5 kg<br />
Riho Resnis kogusumma 102,5 kg<br />
-56 kg Riho Resnis rebimine 85,5 kg<br />
Riho Resnis tõukamine 102,5 kg<br />
Riho Resnis kogusumma 187,5 kg<br />
Enn Raieste, kehalise kasvatuse õpetaja ja tõsteringi juhendaja
Riho Resnis rahvusvahelistel võistlustel<br />
Panevezises<br />
Puhja karikavõistlused on Mõisaküla KK võitnud<br />
võistkondlikult 5 korda<br />
Käsipall (väravpall) Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong>s 1960-1980<br />
Esimesena tutvus käsipalliga (11:11) Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong> õpetaja Taivo Sikk, kes alustas<br />
1959.a. mängides kaasa tolleaegses Abja rajooni m<strong>ee</strong>skonnas. Osales 1960.a. ENSV mv-tel,<br />
saades seal 5. koha. Õpilastest mängisid käsipalli (11:11) esmakordselt L<strong>ee</strong>la Läll ja Regina<br />
Staskevitš (tegelesid sel ajal korvpalliga) ENSV 1960.a. mv <strong>ee</strong>lmängus Võru naiskonnaga<br />
(Abja kaotas 1 : 3) 1961.a. alates mängitakse Eestis käsipalli 7 : 7.<br />
Silmapaistvamad õpilased:<br />
Heldur Luite – ENSV noorte II 1961,<br />
hiljem mitmekordne ENSV mv medaliomanik<br />
ETKVL KIT m<strong>ee</strong>skonnas.<br />
Jaan Viilo – Nooruse meister 1962<br />
Andres Soo – Nooruse meister<br />
1962, 1963, 1964<br />
Arvo Kama – Nooruse meister<br />
1962, 1963, 1964<br />
Johannes Luksepp - Nooruse meister<br />
1962, 1963, 1964, hiljem mitmekordne<br />
ENSV mv medaliomanik.<br />
Regina Staskevitš – ENSV mv III 1965<br />
Õpetaja Riina Ritson-Luksepp – ENSV mv III 1965<br />
Andres Soo, Johannes Luksepp, Enn Grünverk, Arvo Kama – NSV Liidu noorte<br />
meistrivõistlustel Eesti NSV koondvõistkonna koosseisus 1963.a. 8. koht.<br />
1964.a. kuulusid Eesti NSV koondvõistkonda peale <strong>ee</strong>lpool nimetatute v<strong>ee</strong>l<br />
Rein Vaher, Küllike Teder – hiljem ENSV meister TRÜ naiskonnas,<br />
Ilmar Kütt – mitmekordne ENSV mv medaliomanik, Jõu mv medaliomanik,<br />
46<br />
1964. tulid Mõisaküla poisid Nooruse<br />
meistriteks väravpallis
Vladimir Puškarenko – Jõu mv medaliomanik.<br />
Nanni Kull – ENSV noortemeister 1973, Nooruse meister 1974.<br />
Osales Eesti koondises NSVL <strong>kooli</strong>noorte spartakiaadil 1974,<br />
hiljem mitmekordne ENSV meister ja medaliomanik.<br />
Ellen Siitam – Nooruse meister 1974<br />
1973-1976 tr<strong>ee</strong>nis tüdrukuid kehalise kasvatuse õpetaja Aili Denks,<br />
80-ndate algul Endel Lõks.<br />
Ines Linde, Svetlana Längolf, Marika T<strong>ee</strong>aru, Sirje Siigur, Marika Preiman,<br />
Siiri Päärson, Tiiu Ojakäär, Pille Kartau, Rita Preimann, Marika Preiman –<br />
mitmekordsed Nooruse ja Jõu noorte mv võitjad, medaliomanikud,<br />
ENSV noorte meistrivõistluste medaliomanikud.<br />
Endel Lõks, käsipalliaktivist<br />
Noorte käsipallist Mõisakülas 2002. alates<br />
Käsipallimängul on Mõiskülas tõstmise kõrval vähemalt mingi traditsioon.<br />
Viimastel aastatel olen tänu Enn Raieste õhutusele püüdnud käsipallialasele tegevusele<br />
Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong>s puhuda jälle hinge sisse. Eelmise grupi poisid olid selleks liiga vanad,<br />
et teha endas ümber oma <strong>ee</strong>lnevaid sporti segavaid harjumusi ja hakata tahtejõuliselt ning<br />
regulaarselt harjutama.<br />
Praegu tegutsevast rühmast on lootust saada asja. Rühma tuumik harjutab võimaluste kohaselt<br />
ja on ette näidata mõningad kordaminekud. Osa poisse on leidnud rakendust Viljandi<br />
maakonna koondises mängides noorte käsipallikarika- ja meistrivõistlustel. Vabariigis<br />
oma vanuse koondise kandidaatideks on trüginud Ott Varik, Mikk Jugala ja Rasmus Ots.<br />
Nendest Rasmus on <strong>ee</strong>lmise hooaja D–vanuseklassis vabariigi parim väravavaht.<br />
Mõningaid Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong> käsipallipoiste kordaminekuid :<br />
Kahe viimase aasta Viljandimaa põhi<strong>kooli</strong>de esivõistluste võitjad.<br />
Eesti Koolispordi Liidu põhi<strong>kooli</strong>de 2004.a. meistrivõistluste 5. koht.<br />
Eesti Koolispordi Liidu põhi<strong>kooli</strong>de 2004.a. meistrivõistluste 7. koht.<br />
2003.a. Sakala mängudel II koht.<br />
2005.a. Sakala mängude võitjad.<br />
Põhitegijad on osalenud regulaarselt Viljandi Spordi<strong>kooli</strong> käsipalliosakonna poolt organis<strong>ee</strong>ritud<br />
suvistes spordilaagrites. Ott Varik, Mikk Jugala ning Rasmus Ots osalesid hiljuti<br />
rahvusvahelisel käsipalliturniiril Rootsis EKEN CUP–il, kus jõudsid 58 võistkonna konkurentsis<br />
16 parima hulka.<br />
Käsipallialast tegevust Kesk<strong>kooli</strong> juures on toetanud õpetaja Enn Raieste ja direktor Piret<br />
Koorep. Suur tänu mõistva suhtumise <strong>ee</strong>st!<br />
Miks mitte tulevikus viia välja vabariigi esivõistlustele eraldi Mõisaküla noortem<strong>ee</strong>skond<br />
ning võidelda medalite <strong>ee</strong>st?<br />
Lembit Nelke, Viljandi Spordi<strong>kooli</strong> käsipallitr<strong>ee</strong>ner<br />
47
13. KOOLIKROONIKA<br />
Kooli nimed, alluvused ja <strong>kooli</strong>juhatajad/direktorid 1905-2005<br />
Jaan Sihveri erakool 1905-1906<br />
1906-1914 Pärnu Eesti Kooli Seltsi Mõisaküla osakonna<br />
Andres Lutsu 1-klassiline eraalgkool 1906-1908<br />
Andres Lutsu 2-klassiline algkool 1908-1910<br />
Jaan Rinaldi ja Jaak Maateni algkool1910-1911<br />
Elmar Glücki algkool 1911-1914<br />
Mõisaküla Hariduse Seltsi 6-klassiline algkool 1914-1917<br />
1914-1917 Elmar Glück<br />
Pärnu maavalitsuse<br />
Mõisaküla 7-klassiline kõrgem algkool (progümnaasium) 1917-1920<br />
Mõisaküla 6-klassiline algkool 1920-1922<br />
Mõisaküla alevivalitsuse 6-klassiline algkool 1922-1938<br />
Mõisaküla linnavalitsuse 6-klassiline algkool 1938-1940<br />
Mõisaküla Üldhariduslik Täienduskool 1940-1943 (7-klassiline)<br />
1917-1941 Elmar Glück-Raidal<br />
1941-1944 september P<strong>ee</strong>ter Sõrmus<br />
Mõisaküla Mittetäielik Keskkool 1944-1950 (7-klassiline)<br />
1944 oktoober-3. september 1946 Albert Kukk<br />
1946 september Ülo Tiisma<br />
1947-1948 P<strong>ee</strong>ter Kippus<br />
1949/ 1950 Herta Halling<br />
Eesti Raudt<strong>ee</strong>valitsuse Keskkool nr. 4 1950 september-1953 juuni<br />
Balti Raudt<strong>ee</strong> 19. Keskkool 1953 juuni- 1956 juuni<br />
1950-1956 Hillar Hanssoo<br />
Eesti Raudt<strong>ee</strong> 3. Keskkool 1956 juuni–1. september 1960<br />
Kooli juhtis 1950-1962 Abja rajooni haridusosakond,<br />
majanduslikult raudt<strong>ee</strong>valitsus.<br />
1956-1960 Vaike Pobul<br />
Mõisaküla Keskkool alates 1. september 1960<br />
Kooli juhtis 1962-1991 Viljandi rajooni haridusosakond ja 1991. aastast<br />
Viljandi Maavalitsuse kultuuri- ja haridusosakond; allus Eesti NSV HMle<br />
1960-1962, siis Viljandi rajoonile, Viljandi maavalitsusele ja 1994. aastast alates<br />
on Mõisaküla Keskkool munitsipaalkool, mida majanduslikult juhib<br />
Mõisaküla Linnavalitsus.<br />
1960-1963 Vaike Pobul<br />
1963-1965 Viive Õigus<br />
1965-1973 Valdiku Pilt<br />
1973-1976 Helga Sams<br />
1976-2003 Aavo Kikas<br />
2003 - Piret Koorep<br />
48
Õppealajuhatajad 1950-2005<br />
1950-1956 Vaike Pobul<br />
1956-1993 Lehte Palu<br />
1993/1994 Kristi Metste<br />
1994 - Maire Raieste<br />
Klassivälise töö organisaatorid / huvijuhid<br />
-Artur Sirkel<br />
-Viive Täks<br />
-1981 Alma Ilison<br />
1981-1994 Maire Raieste<br />
1991-1993 Ülle Noppel-Sults<br />
1994-1998 Ülle Noppel-Sults<br />
1998- 2001 Anne Saar<br />
2001- Galina Navotnaja-Rannama<br />
2003/2004 Marina Raid<br />
2004- Eneli Põder<br />
Alates 1.01.1991 nimetati <strong>kooli</strong>- ja klassivälise töö organisaator ümber huvijuhiks.<br />
Pion<strong>ee</strong>rijuhid<br />
1956/57 Tiiu Rebane-Saar<br />
1957-1960 Salme Sõggel<br />
1963-1965 Riina Ritson<br />
196/1966 Ene Savi<br />
1966/67 Maia Ester<br />
1967/68 Marika Ilison<br />
1968-1970 Urve Lensment<br />
1971/1972 Elve Tomingas<br />
1972/73 Aili Lott<br />
1973-75 Virve Kollist<br />
1975-1980 Ly Schulga – Udik<br />
1980-1990 Lilli Kaskelainen<br />
1982/1983 Heli Rebane<br />
1987/1988 Monika Jegorova<br />
1990 Ülle Noppel<br />
Alates 1.01.1991 kaotati <strong>kooli</strong>des pion<strong>ee</strong>rijuhi ametikoht.<br />
Majandusjuhatajad<br />
1954-1962 Elvi Järvekülg<br />
1963-1975 Ida Lohk<br />
1975/76 Velidia Lembra<br />
1976/77 Marta Linask<br />
1980 Maimu Vili<br />
1980- Anne Kippus<br />
49
Õpetajad, kes on Mõisaküla <strong>kooli</strong>s töötanud üle 20 aasta<br />
1944-1984 Alma Ilison (40) Mõisaküla linna aukodanik 2002, Valgetähe medal<br />
1950-1972 Aino Ojat (22) kantud linna auraamatusse 2002<br />
1954-1992 Lehte Palu (38) kantud linna auraamatusse 2003<br />
1955- 2005 Helga Sams (50) kantud linna auraamatusse 2003<br />
1956-1980 Artur Sirkel (24) kantud linna auraamatusse 2002<br />
1960-2004 Tiiu Mahlapuu (44) kantud linna auraamatusse 2004<br />
1961-1980, 1989-2005 Valdiku Pilt (35)<br />
1962-1983 Laine Muttik (21)<br />
1966- Luule-Eha Sults (39)<br />
1967-1988 Salme Kikas (21)<br />
1967-2001 Agu Kikas (34)<br />
1973- Lehte Oltsmeier (32)<br />
1976-2003, 2004- Aavo Kikas (28) kantud linna auraamatusse 2004<br />
1980- Lilli Kaskelainen (25)<br />
1980- Maire Raieste (25)<br />
1981- Enn Raieste (24)<br />
1982- Siiri Meidla (23)<br />
1975-1995 Rein Läll (20) lauatennisetr<strong>ee</strong>ner, Mõisaküla linna aukoda<br />
nik 2003 spordielu arendamise <strong>ee</strong>st Mõisakülas<br />
1968. aasta XV lennu <strong>vil</strong>istlane Ilmar Kütt, kantud Mõisaküla linna<br />
auraamatusse 2004 spordi- ja hariduselu edendamise <strong>ee</strong>st Mõisakülas.<br />
Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong> parimad lõpetajad 1954-2004<br />
1954 – R<strong>ee</strong>t Mutli (kuld-), Mare Mutli (hõbe-) ja Ilme Tops (hõbemedal)<br />
1957 – Ülo Jaaksoo (hõbemedal)<br />
1956 – Vello Hanson (hõbemedal)<br />
1959 – Rein Sirkel<br />
1960 – Maara Jõum<strong>ee</strong>s<br />
1961 – Maie Argel<br />
1962 – Ene Soolepp<br />
1963 – Eha Penjam<br />
1964 – Andres Soo<br />
1965 – Ants Kuusik<br />
1966 – Anne Tamson<br />
1967 –Kalle Krondel<br />
1968 –Tiit Ester<br />
1969 – Andor-Olari Ilison<br />
1070 – Sirje Jõum<strong>ee</strong>s<br />
1971 –Anton Tamm<br />
1972 – Enid Sutt<br />
1973 –Helle Lainela<br />
1974 – Siiri Sutt<br />
50
1975 – Elle Raid<br />
1976 – Vivian Kr<strong>ee</strong>vs<br />
1977 – Signe Pärnis<br />
1978 – Eero Medijainen<br />
1979 – Urmas Varblane<br />
1980 – Heli Post ja Kristi Metste<br />
1981 – Kiira Nurk<br />
1982 – Veiko Kr<strong>ee</strong>vs<br />
1983 – Milvi Lend<br />
1984 – Anti Kallam<br />
1985 – Heli Rebane<br />
1986 – Anu Laarmann (hõbemedal)<br />
1987 – Pirje Usin (hõbemedal) ja Rait Kikas (hõbemedal)<br />
1988 – Raivo Lükk<br />
1989 – Silja Usin<br />
1990 – Janne Kuusk<br />
1991 – Tiia Priidik<br />
1992 – Ulvi Varblane (hõbemedal)<br />
1993 – Uno Suurmets<br />
1994 – Andrus Kalam<strong>ee</strong>s<br />
1995 – Kairi L<strong>ee</strong>tus (hõbemedal)<br />
1996 – Erki Kippus<br />
1997 – Maile Kr<strong>ee</strong>vs (hõbemedal)<br />
1998 – Kaili Lääts<br />
1999 – Tiina Varik (kuldmedal)<br />
2000 – Kai Mäerand (kuldmedal)<br />
2001 – Merike Resnis (hõbemedal)<br />
2003 – Kristi Kippus<br />
2004 –Ardi Akel<br />
Andmed parimate lõpetajate kohta puudusid 1955. ja 1958.a. kohta. 1999.a. sügisel ei avatud<br />
10. klassi õpilaste vähesuse tõttu – s<strong>ee</strong>ga 2002 lõpetajaid ei olnud ning 2004. sügisel ei avatud<br />
12. klassi õpilaste vähesuse tõttu – s<strong>ee</strong>ga ka 2005 lõpetajaid ei olnud.<br />
Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong> õpilasraamatute ja õppenõukogu protokollide põhjal koostanud<br />
Astrid Tiideberg (1954-1995) ja Maire Raieste (1996-2004).<br />
51
Vilistlaste nimekiri (50 lendu 1954-2004)<br />
I LEND -1954. aastal II LEND -1955. aastal<br />
1. LILIAN LABI 1. JUTA JÜRGENS<br />
2. HELJU MEERI 2. SILVI VASSILJEV<br />
3. REET MUTLI 3. MAIRE MOOR<br />
4. MARE MUTLI 4. VILJA EVERT<br />
5. ILME TOPS 5. INGRID KASK<br />
6. HELJU LAUS 6. VAINO VESSEL<br />
7. HELMI KUNINGAS 7. TARMO HARJU<br />
8. HILJA TOOMPUU 8. ENN MÄLGAND<br />
9. ENDEL TALIARU<br />
10. HEIKE LAINELA<br />
Klassijuhataja Salme Kartau Klassijuhatja Paul Mitt<br />
III LEND -1956. aastal IV LEND -1957. aastal<br />
1. EVI JÕUDNA 1. ÜLO JAAKSOO<br />
2. IVO KIVIK 2. VELLO JERSOLAV<br />
3. IIVO HAKKAJA 3. HEIDI KAPSTA<br />
4. EHA JÄRVEKÜLG 4. AIME KAUNISSAAR<br />
5. TAIVO KALLASMAA 5. MAIE LEEDU<br />
6. ÕIE ALILENDER 6. MILVI KIVIRAND<br />
7. MARE ARUJÕE 7. TIIU MAHLAPUU<br />
8. LIIA EHALA 8. ENE MÄLGAND<br />
9. VELLO HANSON 9. AVO MÄNGEL<br />
10. VELLO JÕUMEES 10. ILME NIIDU<br />
11. REIN MUTLI 11. TIIU REBANE<br />
12. INGE JÄRV 12. ANTS RIST<br />
13. SILVI SEPP 13. ENE RUUBEL<br />
14. VAIKE PENJAM 14. VAIKE SANG<br />
15. ILSE OTS 15. BRONISLAV STAŠKEVITŠ<br />
16. ÜLO MÄNGEL 16. AIME-MARI SUKK<br />
17. AILI PÕLLUMÄE 17. SALME SÕGEL<br />
18. MAIE TALTS<br />
19. TIIA TAMSON<br />
20. VELJO ÕIGUS<br />
21. SILVI KULP<br />
Klassijuhataja Vaike Pobul Klassijuhataja Lehte Palu<br />
52
V LEND - 1958. aastal VI LEND - 1959. aastal<br />
1. IVAR SAHKU 1. REIN ARRO<br />
2. ARVO LUUS 2. LINDA HARJU<br />
3. KAAREL ÜMARIK 3. ANTS LAAS<br />
4. MATS TALTS 4. RAIVO LUUS<br />
5. ANTS MELTSAS 5. MATI NIIDU<br />
6. MART NUGIS 6. ELMAR-OSKAR SAKKOV<br />
7. EDA KILP 7. REIN SIRKEL<br />
8. MALLE LÄLL 8. ALO SÕSTRA<br />
9. JUTA MERE 9. TIIU TEDER<br />
10. AIME MAADE 10. ROSALIE VESKI<br />
11. IRINA KAZAKOTŠEVA<br />
12. MART SOO<br />
Klassijuhataja Alma Ilison Klassijuhataja Helga Sams<br />
VII LEND - 1960. aastal VIII LEND -1961. aastal<br />
1. HELLE TEDER 1. TIIU KUNINGAS<br />
2. MAARA JÕUMEES 2. REGINA STAŠKEVITŠ<br />
3. SILVI KITS 3. TIIU NEPPO<br />
4. MARE KOSTABI 4. AILI LAIN<br />
5. MAIE KOSTABI 5. LEELA LÄLL<br />
6. ENE KUUSIK 6. PILLE LÄLL<br />
7. AIME LAIN 7. HEILI OSI<br />
8. KRISTI LAURSON 8. LIIDIA SUIKKANEN<br />
9. JUHAN LAAS 9. MAARIKA MAASING<br />
10. MALLE PAJUR 10. LEIDA MÄLGAND<br />
11. AILI PÄRNA 11. PEEP SIRKEL<br />
12. MALLE REBANE 12. ANTS PETERSON<br />
13. ELVE PIIR 13. AIN TALTS<br />
14. AIME SIITAM 14. VALTER VIROLAINEN<br />
15. ANNE SARGMA 15. ILMAR REBANE<br />
16. MAIE NÕU 16. OLEV RAHNU<br />
17. REET SIITAN<br />
Klassijuhatja Viktor Ljamsin Klassijuhatja Georg Rosenberg<br />
53
IX LEND -1962. aastal X LEND - 1963. aastal<br />
1. MAIE ARGEL 1. MÄRT LAIDVEE<br />
2. AINO LÄÄTS 2. IVAR BERG<br />
3. ILMAR MÄNDMETS 3. JAAN VIILO<br />
4. AINO MERILA 4. ÕILME GRAHV<br />
5. MARE RANDMA 5. LILLI TOODO<br />
6. ILME ROOSSON 6. MILVI VARES<br />
7. EDUARD RASKA 7. LILIAN KASEMETS<br />
8. KERSTI SIRKEL 8. EELE SUKK<br />
9. ENE SOOLEPP 9. ASTI ILVES<br />
10. MARE LEND<br />
11. LUULE PÄRNA<br />
12. AINO RANDMA<br />
13. INGRID KASE<br />
14. ENE GRÜNVERK<br />
15. LUULE VARES<br />
16. EHA PENJAM<br />
Klassijuhataja Selma Vernik Klassijuhataja Alma Ilison<br />
XI LEND - 1964. aastal XII LEND - 1965. aastal<br />
1. ANDRES SOO 1. MÄRT ALLIK<br />
2. ARVO KAMA 2. ENN GRÜNVERK<br />
3. ENN KALAM 3. URSULA JUGALA<br />
4. ELLE MESI 4. ASTRA KIVISELG<br />
5. ANNE MASING 5. AILI NURK<br />
6. AILI VARES 6. ANTS KUUSIK<br />
7. JOHANNES LUKSEPP 7. JAAK OJAT<br />
Klassijuhataja Zoja Tšetšekova. Klassijuhataja Viive Täks.<br />
XIII LEND -1966. aastal XIV LEND - 1967. aastal<br />
1. MAIA ESTER 1. MARIKA ILISON<br />
2. URMAS KEVVAI 2. MAIA HAVAKATS<br />
3. ANTS LEND 3. LY KUUSIK<br />
4. ANNE TAMSON 4. HELI LAIDLA<br />
5. TIIU LUIK 5. ATS VISNAPUU<br />
6. CAMILLA BERG 6. JAAN KOTTER<br />
7. RUTT LUKSEPP 7. JUHAN TAMM<br />
8. HILLE AKKAJA 8. ILLAR EHALA<br />
9. IDA MUSSAKKO 9. TÕNU GRÜNVERK<br />
10. HELVE LAIN 10. KALLE KRONDEL<br />
11. ELLE LOHU 11. ADO KIVI<br />
12. EBE PENTO<br />
13. VALVE KIVIRAND<br />
Klassijuhatja Helga Sams Klassijuhataja R<strong>ee</strong>t Kõlu<br />
54
XV LEND - 1968. aastal XVI LEND - 1969. aastal<br />
1. KALLE JÕUDNA 1. PIRET KULL<br />
2. LEHHO JÕUMEES 2. HELLE HÄRM<br />
3. ILMAR KÜTT 3. ILME KOKLA<br />
4. TIIT ESTER 4. VELLO LAIDLA<br />
5. AVO KARTUL 5. SIRJE KIIN<br />
6. ALAR KUSLAP 6. AAVE TOHVER<br />
7. TIIA TÕHK 7. HARRY CASAR<br />
8. KRISTEL KOSLINSKI 8. ANDOR-OLARI ILISON<br />
9. HELLE NAEL 9. MAI JÕELAID<br />
10. EVA KALJA 10. ELE LUUR<br />
11. ALLI LUNTER 11. AARE LUIK<br />
12. MALLE RAHNU 12. ENN RUUBEL<br />
13. AGU ILUS 13. VLADIMIR ROOSMAA<br />
14. AINO PÄRNA 14. EVA URV<br />
Klassijuhataja Alma Ilison Klassijuhataja Agu Kikas<br />
XVII LEND - 1970. aastal XVIII LEND - 1971. aastal<br />
1. REET HALLAST 1. IRA MUSAKKO<br />
2. EVI KOLLIST 2. HELVE TOMINGAS<br />
3. TIINA MEE 3. EERIKA ALLILENDER<br />
4. SIRJE JÕUMEES 4. ELVI PIRSKO<br />
5. ELVE SULTS 5. KÜLLIKI TEDER<br />
6. HELI DANCIS 6. KARIN KALLASMAA<br />
7. GUNNAR CASAR 7. ANTON TAMM<br />
8. AARNE RAID 8. TIIT KADAK<br />
9. VILJAR TOPS 9. HELDUR ALLIK<br />
10. KALLE KUIK 10. MONIKA SUTT<br />
11. JÜRI LUNTER<br />
12. SIRJE NÕMM<br />
Klassijuhataja Luule Ilus Klassijuhataja Helga Sams<br />
XIX LEND - 1972. aastal XX LEND - 1973. aastal<br />
1. AARNE KANGUR 1. ILONA TAMSON<br />
2. ANU MEE 2. SIRJE REILSON<br />
3. ANNE KIVI 3. URVE TAMM<br />
4. SIRJE HAIKARA 4. JELENA DOVNAR<br />
5. MERLE VESSEL 5. ARNO TORN<br />
6. KAIE KIIN 6. SILVIA NUUMA<br />
7. ENID SUTT 7. ENN KREILIS<br />
8. JÜRI KRAFT 8. REET SAKKOV<br />
9. MAIRE RAUD<br />
10. HELLE LAINELA<br />
11. RITA BELOUŠTŠENKO<br />
12. LAURI RUUSMANN<br />
Klassijuhataja Märt Aaslaid Klassijuhataja Linda Kolk<br />
55
XXI LEND - 1974. aastal XXII LEND - 1975. aastal<br />
1. EDA KUHI 1. ELLE RAID<br />
2. ENE SAKK 2. EVE KOHJUS<br />
3. JAAN LOHK 3. REET TATS<br />
4. LIIA KULBOK 4. KÄRT VESSELUHA<br />
5. HELVE PAKKONEN 5. SILJA TÕHK<br />
6. MARIKA VESSELUHA 6. LEA KADAK<br />
7. HELGER TOPS 7. URMAS KADAK<br />
8. ILONA JÄRV 8. LUDMILLA LEPIKSON<br />
9. KESTI NURK 9. TIIU TEEARU<br />
10. LIIVIA KUUSK 10. ELLEN SIITAM<br />
11. TIIU PUUDE 11. ARTHUR RUUSMAA<br />
12. PILLE PÜVI 12. ÜLLE VALGISTE<br />
13. SIIRI SUTT 13. KERSTI NÕMM<br />
14. ANITA LESTA 14. DIANA KARTAU<br />
15. NAIMA TIITUS<br />
16. SILVI PÄRNA<br />
17. ILMAR RAUD<br />
Klassijuhataja Salme Kikas Klassijuhataja Rein Toomla<br />
XXIII LEND - 1976. aastal XXIV LEND - 1977. aastal<br />
1. VIRVE KASESALU 1. BENNO VILI<br />
2. ANN MÕTUS 2. VIKTOR BREICIS<br />
3. MALLE KULL 3. GUNO RAIG<br />
4. ENE VAHER 4. OSVALD KARTAU<br />
5. REET TASANE 5. TOIVO KARBUS<br />
6. NATALJA REBANE 6. PEETER LOITE<br />
7. VIVIAN KREEVS 7. VILMA SCHMIDT<br />
8. LIIVI LAANEMÄE 8. ANNE LUHAÄÄR<br />
9. PIRET METS 9. EDA GRÜNVERK<br />
10. ILSE LINDE 10. KAIJA REISIK<br />
11. MALLE KUUSK 11. MAIMU LUUKAS<br />
12. VIRVE KOLLIST 12. JAAK VENE<br />
13. ANNE TOOMAST 13. SIGNE PÄRNIS<br />
14. MARET PRIIDIK 14. GALINA REBANE<br />
15. PEEP LÄLL 15. KAAREL LAUS<br />
16. RAIVO MERIVÄLJA 16. ARNE KOLLIST<br />
17. JÜRI MÄLGA 17. SALME NUGIS<br />
18. ENN TIITUS 18. TEELE VALLMANN<br />
19. AIVAR ANDRE<br />
20. SIRJE TEEARU<br />
21. MARE TOHVER<br />
22. TERJE RUUSMANN<br />
23. ÜLO SÕRMUS<br />
Klassijuhataja Aili Denks Klassijuhataja Luule Ilus<br />
56
XXV LEND - 1978. aastal XXVI LEND - 1979. aastal<br />
1. EERO MEDIJAINEN 1. ARNE KALEV<br />
2. MALLE MERIVÄLJA 2. PEETER KARPA<br />
3. LIIVI USIN 3. KALLE TAMMEARU<br />
4. TIINA KÕVATOOMAS 4. REIN UNGERT<br />
5. PILLE PAKAL 5. URMAS VARBLANE<br />
6. LEA SIHT 6. VIRVE ROOSIORG<br />
7. LJUBOV LÄNGOLF 7. EDA METSAOTS<br />
8. KAJA PÄÄSUKE 8. REET LUIK<br />
9. INES LINDE 9. ÜLLE GRÜNVERK<br />
10. HELVE HUNT 10. EVI KOSE<br />
11. SERGEI SITSMANN 11. URVE LAIN<br />
12. AARE LEND 12. MARE VALLMANN<br />
13. AARE SOE<br />
14. ENE LAANEMÄE<br />
15. LAINE TIIVITS<br />
Klassijuhataja Salme Kikas Klassijuhataja Helga Sams<br />
XXVII LEND - 1980. aastal XXVIII LEND - 1981. aastal<br />
1. VILVE VOITRA 1. TIIA HÄMARMETS<br />
2. LEILI KÄÄMER 2. MONIKA STAŠKEVITŠ<br />
3. ANDRES MÖLDRE 3. ERLI MEDIJAINEN<br />
4. TOIVO MOOSES 4. SVETLANA LÄNGOLF<br />
5. ANDREI VAGLAOTS 5. TIIU TÜRK<br />
6. KATRIN KASK 6. TIIU TEEARU<br />
7. NATALJA MIILMAA 7. ESTA RISTISSAAR<br />
8. MAIRE VIRRONEN 8. RAIVO REA<br />
9. ERIKA LEESMENT 9. ARVO KARTAU<br />
10. GALINA KORNIS 10. ARVO PIHLAPUU<br />
11. KRISTI METSTE 11. ILMAR TAMMEARU<br />
12. TIIU ROOSMAA 12. JUTA TOMSON<br />
13. EPP PÕDER 13. KIIRA NURK<br />
14. HELI LÕO 14. KAJA NUUMA<br />
15. PIRET LEHTSAAR 15. AIVO TENNO<br />
16. TIINA MÄNNIK 16. OLEG NÕMMIK<br />
17. ÜLLE KREEVS<br />
18. HELI POST<br />
19. AIRI KIRIKAL<br />
Klassijuhataja Mart Reitel Klassijuhataja Salme Kikas<br />
57
XXIX LEND - 1982. aastal XXX LEND - 1983. aastal<br />
1. LEA PARU 1. MILVI LEND<br />
2. MAIU MOOSES 2. MAINI SAKS<br />
3. REIN MOORATS 3. URVE TEHVER<br />
4. ANTS KARPA 4. MERIKE VILI<br />
5. VEIKO KREEVS 5. PILLE KARTAU<br />
6. TIIU OJAKÄÄR 6. MAARIKA PREIMANN<br />
7. HELI HUNT 7. CESSY MÄNNIK<br />
8. ENE AASAV 8. LEA OTS<br />
9. HELI KULL 9. INGA NELLIS<br />
10. RITA PREIMANN 10. MATI KASKELAINEN<br />
11. SIRJE SIIGUR 11. JAANUS ERMITS<br />
12. EDA SUKK 12. PAUL SIHT<br />
13. ÜLLE LOITE 13. MEELIS PILT<br />
14. MERIKE METS<br />
15. MAARIKA TEEARU<br />
16. EDA NEERING<br />
17. ANNE METSAOTS<br />
18. VIIVE SARAL<br />
19. HELLE KANGUR<br />
Klassijuhataja Luule Ilus Klassijuhataja Mart Reitel<br />
XXXI LEND - 1984. aastal XXXII LEND - 1985. aastal<br />
1. HEINO BUSCHIN 1. LIIVI OTS<br />
2. RAIMOND ELBLAUS 2. KATRIN TISLER<br />
3. ANTI KALLAM 3. TIINA RABA<br />
4. AIMAR KIKAS 4. JUTA VOITRA<br />
5. KÜLLI KODASMA 5. TIIA TOMSON<br />
6. LIJA KORNIS 6. SIGNE MITT<br />
7. KALLE KUUSK 7. JANA NELLIS<br />
8. MALLE METS 8. MERLIN VIIRES<br />
9. TAIMI OSINA 9. HELI REBANE<br />
10. KAI PANNEL 10. TARMO METSTE<br />
11. REIN PÄRNAMETS 11. KÜLLO KULL<br />
12. RAIGO REA 12. KUIDO KREEVS<br />
13. LAILI SAKS<br />
14. AVO SULTS<br />
15. ANDRUS TEEARU<br />
16. HELLEN TOPS<br />
17. ELL VAHTRAMÄE<br />
Klassijuhataja Aino Lääts Klassijuhataja Helje Jaarma<br />
58
XXXIII LEND - 1986. aastal XXXIV LEND - 1987. aastal<br />
1. ESTA KALDOJA 1. MONIKA JEGOROVA<br />
2. INDREK KIKAS 2. RAIT KIKAS<br />
3. JAANA KISSA 3. RAINI LAIN<br />
4. ANNELI KÄÄMER 4. MALLE MEISTER<br />
5. ANU LAARMANN 5. ANDRUS MURIK<br />
6. RAINER LAIN 6. RAUL MUTTIK<br />
7. RAIVO LEETUS 7. MAIE MÄGI<br />
8. TARMO LINNAMÄGI 8. ANU MÄNNIK<br />
9. VIJA LUSIS 9. RIINA OTS<br />
10. TIIT MÄGI 10. URMAS REBANE<br />
11. AIRI USIN 11. KAILE SEPPUR<br />
12. VEIKO VIRRONEN 12. PIRJE USIN<br />
13. URMAS VÄLJATAGA<br />
14. JORMA ÕIGUS<br />
Klassijuhataja Helga Sams Klassijuhataja Salme Kikas<br />
XXXV LEND - 1988. aastal XXXVI LEND - 1989. aastal<br />
1. DAVY JAKOBSON 1. KATRIN DMITRIJEVA<br />
2. KATRIN JEGOROVA 2. ARBO ELBLAUS<br />
3. KATI JÜRISSAAR 3. TRIINU HOLM<br />
4. SERGEI KALAMEES 4. ASTRID ILLAK<br />
5. HELLE KOORT 5. TOOMAS JÄNES<br />
6. TIINA KUMM 6. VIRGE KAMA<br />
7. HELGI KUUSK 7. LIIVI LINNAS<br />
8. KARIN LOIT 8. KATRIN MÄNNIK<br />
9. RAIVO LÜKK 9. URMAS PIKKOR<br />
10. KAJA MÄGI 10. MARJU PUUSEP<br />
11. KATRIN NÕMMIK 11. TARMO PÕLLUMÄE<br />
12. PAAVO POST 12. DIANA RUUSMAA<br />
13. RAIT RAMJALG 13. MARET SULTS<br />
14. GEA SEPPUR 14. TARMO TEHVER<br />
15. JAANIKA SONG 15. SILJA USIN<br />
16. JAANIKA TEEARU 16. KATRIN VÄLJATAGA<br />
17. EVE TOODO 17. MARGUS LAAS<br />
18. MAIKE VISNAPUU 18. ARVET KUUSK<br />
19. AVO ALLIK<br />
Klassijuhataja Siiri Meidla Klassijuhataja Helje Jaarma<br />
59
XXXVII LEND - 1991. aastal XXXVIII LEND - 1992. aastal<br />
1. ANDRES HOLM 1. ANTS PARV<br />
2. KÜLLI KAMA 2. AGNES PIDIM<br />
3. LEA LUMISTE 3. JANEK PÄRTELSON<br />
4. URMAS MURIK 4. KERSTI SMIRNOVA<br />
5. LEHO PARU 5. ULVI VARBLANE<br />
6. TIIA PRIIDIK<br />
7. PIRET RUUBEL<br />
8. PILLE TAMSON<br />
9. ANDRES TISLER<br />
10. KAILI VISNAPUU<br />
Klassijuhataja Astrid Tiideberg Klassijuhataja Aino Lääts<br />
XL LEND - 1993. aastal XLI LEND - 1994. aastal<br />
1. VIKTOR BOBKIN 1. MEELIS GOGOLEV<br />
2. HANNES ENNOK 2. ANDRUS KALAMEES<br />
3. MEELIS JÄNES 3. MERIT KAMA<br />
4. REIN LINNAS 4. ANTS LEHTSAAR<br />
5. LAURI MÄERAND 5. LUULE OLTSMEIER<br />
6. VEIKO MÖLDRE 6. JANA PEDE<br />
7. TARMO RABA 7. MARGO REIMAL<br />
8. MARVI-LIINA RIID 8. JANEK SOMBRI<br />
9. UNO SUURMETS 9. ANNIKA TŠETŠIN<br />
10. RAILI TAMMOJA 10. MAREK VALDAS<br />
11. VARJE TOOMAST 11. DORIS VRIDOLIN<br />
Klassijuhataja Helga Sams Klassijuhataja Siiri Meidla<br />
XXXVII LEND - 1990. aastal XLII LEND - 1995. aastal<br />
1. KUUNO KREILIS 1. KATRIN KANGUR<br />
2. PILLE KUUSIK 2. VELLO LAUS<br />
3. JANNE KUUSK 3. KAIRI LEETUS<br />
4. SIRJE RAID 4. PILLE LINASK<br />
5. KATRIN REIMETS 5. TARMO LUIK<br />
6. VASSILI SOLOVJEVSKI 6. JANNO MÄERAND<br />
7. ANNELI UKE 7. MAREK PREIMANN<br />
8. MARET PÄRNAMETS<br />
9. PILLE RUUBEL<br />
10. MEELIS TAMM<br />
11. REET UDOBINA<br />
12. INDREK VARIK<br />
13. PIRET ÕIGUS<br />
Klassijuhataja Mart Reitel Klassijuhataja Aino Lääts<br />
60
XLIII LEND - 1996. aastal XLIV LEND - 1997. aastal<br />
1. DMITRI NAVOTNÕI 1. KERMO GRENTS<br />
2. HEIKKI KINKS 2. ENELI KIPPUS<br />
3. JAANUS RANNAMA 3. RENE KOORITS<br />
4. TAAVI JAAKSALU 4. MAILE KREEVS<br />
5. KALMER REIMETS 5. KULDAR LEPPIK<br />
6. JANEK KUUSK 6. LIIVI LORENTS<br />
7. HARRI VRIDOLIN 7. KERMO MÖLDRE<br />
8. ERKI KIPPUS 8. HELLE PIDIM<br />
9. (KAIRIT) KAIMO KRAFT 9. LIIA PUUSEPP<br />
10. MARKO SOONTALU 10. MEELIS RANNAMA<br />
11. MARGUS VENE 11. KALEV VARIK<br />
12. INGA RAID<br />
13. ANNELI LINNAS<br />
14. JANIKA SOMBRI<br />
15. TERJE SOMELAR<br />
16. KRISTI KIRIKAL<br />
17. ENE SUURMETS<br />
Klassijuhataja Valdiku Pilt Klassijuhataja Helga Sams<br />
XLV LEND - 1998. aastal XLVI LEND - 1999. aastal<br />
1. REIMI HANNOK 1. KRISTO KADAK<br />
2. TAIVI JAAKSALU 2. MEELIS KANGUR<br />
3. KAIRIT KALDOJA 3. JANNO KUUSK<br />
4. HEGNE LEND 4. MAARIT KÕRGEKIVI<br />
5. RAILI KAMA 5. OLIVER LÄLL<br />
6. ANGELICA PÄRTELSON 6. LAGLE NAARIS<br />
7. KAILI LÄÄTS 7. VALDEKO REIMETS<br />
8. SIRLE PEIPINS 8. GERTH TURSK<br />
9. KARIN KIRIKAL 9. TIINA VARIK<br />
10. GALINA NAVOTNAJA<br />
11. REELIKA TIIDU<br />
12. ANTI LEHTSAAR<br />
13. MARKO MUHK<br />
14. MAREK PILT<br />
15. KULDAR KERES<br />
16. KARMO RUUSMAA<br />
Klassijuhataja Tiia Tõnts Klassijuhataja Enn Raieste<br />
61
XLVII LEND – 2000. aastal XLVIII LEND - 2001. aastal<br />
1. KRISTINA GROSSMANN 1. HARRI GRÜNVERK<br />
2. MARLENE GRUDKINA 2. JANAR KUNINGAS<br />
3. I NDREK KAMA 3. KERLI KÜTT<br />
4. KERSTI KOLESOVA 4. KRISTI LUIK<br />
5. ERMO KRAANER 5. MARGE MÄERAND<br />
6. MEELIS KUNINGAS 6. ALARI RAIESTE<br />
7. ANN-KARINA LÄLL 7. MERIKE RESNIS<br />
8. KAI MÄERAND 8. KALJO VALK<br />
9. HEIKI MÄGI<br />
10. EERIKA RISTISAAR<br />
11. HELIKO TRAKS<br />
Klassijuhataja Helga Sams Klassijuhataja Aino Lääts<br />
XLIX lend – 2003. aastal L LEND - 2004. aastal<br />
1. KRISTI ALLAS 1. ARDI AKEL<br />
2. EVELI ALLIK 2. TAAVI LEHTSAAR<br />
3. MARIT ARTLA 3. JAAN PULLERITS<br />
4. KRISTO GERT 4. KAIMO LEND<br />
5. KRISTI KIPPUS<br />
6. KRISTIINA OJAKÄÄR<br />
7. LIIVI LAARMANN<br />
8. SIGNE MERIVÄLJA<br />
9. RANDO PAKAL<br />
10. ERGO SEPP<br />
Klassijuhataja Toomas Riet Klassijuhataja Monika Rauba<br />
1.-50. lend - 1954.-2004.a. kokku 645 <strong>vil</strong>istlast.<br />
INFO<br />
• Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong> koduleheküljelt leiad nüüdsest infot kodu<strong>kooli</strong> ja loodava<br />
<strong>vil</strong>istlaste nõukogu tegemiste kohta www.<strong>moisakyla</strong>.<strong>vil</strong>.<strong>ee</strong> Selle koostas Mõisaküla<br />
linna raamatukogu ja Internetipunkti juhataja lapsevanem Cessy S<strong>ee</strong>pter<br />
(raamatukogu.<strong>moisakyla</strong>.<strong>ee</strong>)<br />
• Vilistlane Cessy S<strong>ee</strong>pter koostab <strong>vil</strong>istlaste albumi 2005 aastal toimuva Mõisaküla<br />
<strong>kooli</strong> 100. ja Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong> 55. aastapäevaks, kus on kõigi tänaseks<br />
kesk<strong>kooli</strong> lõpetanud 50 lennu lõpupildid, <strong>vil</strong>istlaste nimekiri ja tänavusest<br />
kokkutulekust osa võtnud lendude fotod.<br />
• Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong> <strong>vil</strong>istlaskogu <strong>ee</strong>stvedamisel võiks ilmuda <strong>vil</strong>istlaste lugu,<br />
kui kesk<strong>kooli</strong>osa on lõpetanud siin tegevuse, ajaks, mil toimub kesk<strong>kooli</strong><br />
60. aastapäeva kokkutulek 2010: selles sisalduksid kõikide Mõisaküla Kesk<strong>kooli</strong><br />
lõpetanute lõpuaktuste fotod ja kirjutised oma koha leidnud <strong>vil</strong>istlaste elust.<br />
62
KASUTATUD KIRJANDUS<br />
- Palu, Lehte “ Mõisaküla <strong>kooli</strong> kroonika 1905-1950” ja<br />
Lehte Palu isiklikud ajaloomaterjalid.<br />
- Tiideberg, Astrid “Kooliharidus Halliste kihelkonnas kuni 20.saj.”<br />
TRÜ diplomitöö 1993<br />
- Sults, Ülle “Mõisaküla <strong>kooli</strong> <strong>ajalugu</strong>” TPÜ diplomitöö 1995<br />
- S<strong>ee</strong>pter, Cessy “Mõisaküla rahvaraamatukogud 1895-1944”<br />
VKA diplomitöö 2004<br />
- Ajalehe Lõuna –Mulgimaa eriväljaanne<br />
“Mõisaküla - 100. Mõisaküla kool - 90, keskkool - 45, hariduselu - 175” juuli 1995<br />
(koost. M. Sõerd, A. Ilison, M. Raieste)<br />
- Ajaleht “Mõisaküla kool - 95, keskkool – 50 ” juuli 2000<br />
Mõisaküla Haridusseltsi väljaanne, koost. M. Raieste.<br />
- Kirjutised 2005 trükise jaoks (Alma Ilison, Helga Sams, Laila Hakkaja,<br />
Arvo Kama, Kalle Jõudna, Roman Elblaus, Rein Läll, Endel Lõks, Enn Raieste,<br />
Lembit Nelke, Pirje Usin, Külli Kama, Valdiku Pilt, Aavo Kikas, Piret Koorep)<br />
- M<strong>ee</strong>nutused 2005 trükise jaoks (Helle Männik, Arno Torn, Helga Sams,<br />
Lehte Palu, Aavo Kikas, Iivo Hakkaja, Maire Raieste jt.)<br />
- Vanemate ja vanavanemate <strong>kooli</strong>mälestused, õpilaste kirjutatud ja kogutud<br />
projekti ”Mulgi murde päevad Mõisaküla <strong>kooli</strong>s” ajal oktoober-november 2004.<br />
- Mõisaküla 6-klassilise alg<strong>kooli</strong> ja Mõisaküla Hariduse Seltsi 25. aastapäeva<br />
kontsert-aktuse kava ja Elmar Glücki kõne 25. oktoobril 1931.<br />
- Mõisaküla muuseumi fotod.<br />
- Mõisaküla kesk<strong>kooli</strong>, õpetajate ja <strong>vil</strong>istlaste fotod.<br />
• • •<br />
Ettepanekud, arvamused käesoleva trükise kohta, samuti <strong>vil</strong>istlaste ning õpetajate ja teiste<br />
<strong>kooli</strong>töötajate mälestused ja fotod edasisteks <strong>kooli</strong> ja <strong>vil</strong>istlaskogu ühisteks mõttemõlgutusteks,<br />
ka võimalike järgmiste väljaannete jaoks palume saata aadressil Mõisaküla Haridusselts,<br />
Pärnu 39, Mõisaküla 69302 või maire@<strong>moisakyla</strong>.<strong>vil</strong>.<strong>ee</strong><br />
Mõisaküla Haridusseltsi väljaanne juuli 2005<br />
Koostaja Maire Raieste<br />
63
Mõisaküla <strong>kooli</strong> nimed ja <strong>kooli</strong>hooned 1905 - 2005<br />
Esimene kool Mõisakülas oli 13.oktoobril (v.k 29.septembril) 1905 kuni jaanuar 1906<br />
Jaan Sihveri 2-klassiline erakool Kesk tänav 7 hr Kollisti majas (põles sõja<br />
algul linna pommitamise järel 6. juulil 1941, praegu Sihveri tn mälestuskivi)<br />
1906 – 1908 Pärnu Eesti Kooli Seltsi (PEKS) Mõisaküla osakonna Andres Lutsu 1-<br />
klassiline eraalgkool 19. oktoobril (v.k 6. oktoobril) 1906 (esimesel aastal<br />
Lille ja Posti tn nurgal hr Kõva majas, siis Läti majas)<br />
1908 – 1914 Pärnu Eesti Kooli Seltsi (PEKS) Mõisaküla osakonna 2-klassiline algkool,<br />
õppeaeg oli 5 aastat (Läti majas ja 1909.aastast Pärnu tn hr Vaga majas,<br />
praegu <strong>kooli</strong> spordiplats)<br />
1914 – 1919 Mõisaküla 6-klassiline algkool<br />
1919 – 1920 Mõisaküla 7-klassiline kõrgem algkool<br />
1920 – 1940 Mõisaküla 6- klassiline kõrgem algkool<br />
1940 – 1944 Mõisaküla Üldhariduslik Täienduskool suvest, avati juurde 7. klass (Pärnu<br />
tn hr Vaga majas 1909. aastast kuni linna ja sh <strong>kooli</strong>maja põlenguni<br />
23. septembril 1944)<br />
1944 – 1950 Mõisaküla Mittetäielik Keskkool, 7- klassiline (õppetöö algas 4. detsembril<br />
vahetustega ja alates 22.detsembrist regulaarselt ühes vahetuses endises Läti<br />
Hariduse Seltsi ARS <strong>kooli</strong>majas, praegu Posti tn 6 nn vana <strong>kooli</strong>maja)<br />
1950 – 1953 Eesti Raudt<strong>ee</strong>valitsuse Keskkool nr 4 - 1950 september - 1953 juuni<br />
1953 – 1956 Balti Raudt<strong>ee</strong> 19. Keskkool – 1953 juuni – 1956 juuni<br />
1956 – 1960 Eesti Raudt<strong>ee</strong> 3. Keskkool – 1956 juuni – 1960 juuni<br />
1960 alates Mõisaküla Keskkool – 1. september 1960<br />
(1944. aasta detsembrist tegutses kool Posti tn 6 ja alates 1. septembrist 1973<br />
Pärnu tn 39; vanasse majja jäid spordisaal kuni viilhalli valmimiseni 1.septembriks<br />
1991, <strong>kooli</strong> internaat, tütarlaste käsitööklassid, samuti 6-aastaste laste<br />
I klassi sruumid alates 1. septembrist 1986 kuni Posti tn 6 maja täieliku sulgemiseni<br />
v<strong>ee</strong>bruaris 1995)<br />
64
Change language