PDF-failina - Leht - Äripäev

nr 8 september 2007 

Aastaringne MiniSpaa nauding Teie enda kodus 

SEPTEMBER 2007 

www.balteco.ee

Plasmateler PHILIPS 42PFP5332 

42" plasmateler, HD Ready, resolutsioon 1024 x 768 pikselit, 

Pixel Plus HD pildiparandusprogramm, kontrast 15000:1, 

3D combfiltrid, Incredible Surround helisüsteem, Progressive Scan, 

lapseluku süsteem, unetaimer- ja äratusfunktsioonid, teletekstil 

1000 lk. mälu, 2 HDMI liidest. 

Kood 51303 

Kuumakse 453.sissemakse 

UUS 

0% 

42” plasma 

15998.- 

MUDEL 

Palju häid pakkumisi ka e-poes www.onoff.ee! 

ONOFF-i kauplused Tallinnas Sikupilli Keskuses, Tartu mnt. 87 ja 

Mustika Kaubanduskeskuses, Tammsaare tee 116.

Parimad lk 22 

mõisahotellid 

Šikilt 

maalähedane 

maja Saaremaa 

rannikul 

lk 66 

Hämeenlinna 

elamumessi 

põnevaim osa 

lk 6 

Urmas Koorits 

ja tema Mööbliait 

lk 43 

SEPTEMBER 2007

Fotol lk 3 Vihterpalu mõis 

Toimetaja Monica Raud, 

tel 667 0157, e-post monica.raud@aripaev.ee 

Makett Margit Randmäe 

Kujundus Margit Randmäe Fotograaf Meeli Küttim 

Reklaami projektijuht Tarmo Pärjala 

tel 667 0068, e-post tarmo.parjala@aripaev.ee; 

ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl 

trükk AS Kroonpress 

7 

54 

6 

väljaandja AS Äripäev 

peatoimetaja Meelis Mandel 

Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn 

tel: (372) 667 0111, (372) 667 0222 

faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 

e-post aripaev@aripaev.ee 

www.aripaev.ee 

mess 

Hämeenlinnas kohtusid mugavus, 

vaimukus ja otstarbekus 6 

Rannakarbid, kanad ja puulehed on in 16 

Kilde noorelt disainiürituselt 18 

Sügis täis messe 98 

leiud 

Lilla kütkeis 40 

Luksus, mis pimestab silmi 56 

Kruusike teed 76 

kodumaine 

2 meest ja teras 50 

Tudengite kujutlus asjadest 54 

mõis 

6 kaunist ja külalislahket mõisa 22 

poes 

78 

3 uut sisustuspoodi 96 

Reklaamiosakond 

e-post reklaam@aripaev.ee 

tel: (372) 667 0105 

faks: (372) 667 0200 

Toimetus 

e-post aripaev@aripaev.ee 

tel: (372) 667 0111 

faks: (372) 667 0265 

korrespondent Tartus: 

Väinu Rozental 

vainu.rozental@aripaev.ee 

korrespondent Washingtonis: 

Kertu Ruus kertu.ruus@aripaev.ee 

korrespondent Riias: Harry Tuul 

harry.tuul@aripaev.ee 

Tellimine ja levi 

e-post register@aripaev.ee 

tel: (372) 667 0099 

faks: (372) 667 0300 

Tellimishind 12 kuuks 3062 kr 

Tellimine internetis 

www.aripaev.ee/tellimine 

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse 

korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. 

Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud 

artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, 

majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) 

on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende 

reprodutsee rimine, levitamine ning edastamine mis 

tahes kujul on ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta 

keelatud. 

Kaebuste korral väljaande sisu kohta võite pöörduda 

Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

56 

66 

portree 

Urmas Koorits pingutab, et oma valdkonnas 

parim olla 43 

kodu 

Vorkuta tundrast Tallinna mändideni 59 

Ühe ammuse unistuse täideminek 66 

Enne ja pärast remonti 78 

küsimus 

Mis on algava sügise märksõnad 

sisustuses? 86 

ajalugu 

Ikoonikapp – muistse setu kodu 

püha ese 89 

Hea disainiga tarbekunst püsib huviorbiidis 

kas või 70 aastat 94 

surfamiseks 

Internet 20 

lugemiseks 

94 

Raamat 21 

Tubased 

tegemised 

ÕHTUD KISUVAD HÄMARAKS. INI- 

MESED korjavad märja rohu seest õunu 

ja jälgivad läbi ahjuklaasi koogi küpsemist. 

Suvega hüvasti jätmise nukrus seguneb 

tasapisi tärkava magusa ootusärevusega 

saabuva sügise suhtes. Sel aastaajal 

on alati midagi põnevat varuks. 

Aegamisi tärkab ka tung jälle midagi 

kodus ette võtta – olgu selleks siis ammu 

plaanitud piltide raamimine, seina 

värvimine või uute kardinate üles seadmine. 

Sumedatel suveõhtutel ju lihtsalt 

ei raatsinud midagi sellist teha. Nüüd 

aga tundub eriliselt mõnus jaheda tuule 

eest tuppa pakku pääseda ja seal midagi 

toimetada. 

Ja vihmase ilmaga on mõnus ka mööda 

lemmikpoode kolada. Sügisvärvides 

välja panekuid silmitseda, inspiratsiooni 

koguda, ehk midagi tarvilikku või meeleolukat 

soetada. 

Kui teie kodu seda veel pole, mõelge, 

kuidas see kohendada paigaks, kus neid 

hämaraid õhtuid oleks õdus mööda saata. 

Vahest on abi soojalt kumavast lambist 

põrandal või kapinurgal, pehmest 

vaibast, villasest pleedist, küünaldest, 

patjadest või küpsisekausist? Küllap 

igaüks ise teab. 

Värvilisi sügiselamusi! 

Järgmist Sisustajat on oodata 

2. novembril. 

Monica Raud 

5

mess 

6 

Hämeenlinnas 

kohtusid 

Soome elamumess 2007 

toimus: 13.07–12.08 Hämeenlinnas 

messiala: 14,5 ha 

avatud kodusid: 54 

teemad: peresõbralik disain, sotsiaalne 

sidusus, looduslähedus, parimad 

koduideed 

esimene üritus: 1970 Tuusulas 

www.asuntomessut.fi 

mugavus, 

vaimukus 

ja otstarbekus 

Tillukesed magamistoad, läbipaistvad 

saunad ja lambipirni ümber 

rippuvad lusikad – soomlaste 

elamu messil oli varuks nii värvikaid 

üllatusi kui ka harjumuspärast. 

Tekst Monica Raud, Hämeenlinna 

Fotod Indrek Susi 

� Harvoilanmäki looduskaunile alale elurajooni kujundamisel 

lähtuti traditsioonilisest Häme küla tänavast: 

majade tänavapoolsed fassaadid on ehitatud võimalikult 

tänavate lähedale, privaatsust pakuvad siseõued.


www.viigardi.com

mess 

8 

� Õrnale hõbedasele 

lühtrile lisatud oksaraag 

teeb sellest meeldejääva 

ja isesuguse valgusti. 

� Muigele ajav lamp, 

mille suurema pingutuseta 

ka ise valmis 

nokitseb. 

� � Veidi rustikaalses stiilis köögi muudavad 

kordumatuks telliste viimistlemata 

vuugivahed. Samasugust seina jagus ka 

elutuppa ning välisfassaadile. 

Söömine 

� Must tahvel tutvustab nädala menüüd 

ning hoiab pisemaid köögiriistu käeulatuses. 

� Üks versioon mitmes 

köögis kohatud 

lustakast lambist, 

mille kuuluvuse 

kööki eksimatult ära 

tunneb.

mess 

10 

25 mälestust messilt 

hästi läbimõeldud ruumipaigutus 

elutoast eraldi asetsevad ülisuure teleri või 

ekraaniga telekanurgad 

väga väikesed magamistoad 

läbipaistva klaasseinaga saunad 

kaarekujulised saunalavad 

puuküttega saunad õuemajades 

heledad põhitoonid ja värvikad aktsendid 

sisseehitatud mööbel ja panipaigad 

mustad, valged, hallid, pruunid, helerohelised, 

punased, õrnsinised värvitoonid, rõõmsad 

värvid lastetubades 

musta-valge kontrastid 

lumivalged või valge ja puiduspooni kombinatsiooniga 

köögid 

eri stiilide ja eri liiki kangaste kombineerimine 

seosed tekstiili- ja tapeedimustrites 

põnevad tapeedid tubade ühes või mitmes 

seinas 

paksud, karvased, ühevärvilised rüiutehnikas 

vaibad 

seinajoonistused 

palk- ja laudseinad ning laudadest laed 

abstraktne kunst 

rohked padjad, hoolega valitud tekstiilid ja 

huvitavad voodiotsad magamistubades 

kõrged voodid 

valdavalt kangaga kaetud pehme mööbel 

fotode mitmekülgne kasutamine (kunstiteostena, 

trükituna vannitoaplaatidele, puidule, 

kangale jms) 

üksikud disainesemed ruumi üldmuljele värvi 

lisamas 

klaver elu- või puhketoas 

vähe uusbarokki 

Elamine 

Armastatud lahendus – elutuba 

läbi kahe korruse. Arne 

Jacobseni klassikutest toolid 

pääsevad eriti hästi mõjule, 

kui nende ümber on jäetud 

ruumi. 

Stiilne männikoorepildiga fototapeet 

on piisavalt efektne, et 

kaunistada üksi kogu tuba.


� Seekordsel messil lisas nii mõnelegi kodule väärikust ja pidulikkust klaver. 

� Fotoprint – üks võimalus läheneda 

perepildile veidi ebaharilikul 

moel. 

� Justkui tagurpidi asetsev 

lambikuppel näis olevat 

Hämeenlinna elamumessi üks 

hitte. Alatihti kohtas ka laudisega 

kaetud seinu-lagesid. 

� Kunstiinimese võluvalt värviline ja detailiderohke 

retrostiilis elutuba. 

�� Miks mitte kasutada puudekorvi asemel hoopis puudekotti. 

LIUGUKSED KOMANDOR 

see on praktilisus, esteetilisus ja kõrge kvaliteet! 

-15% 

Ventex Grupp - Komandori volitatud edasimüüja pakub: 

LIUGUKSI 

LIUGUSTEGA KAPPE 

PAKUME KOMANDOR UKSI MÖÖBLIVALMISTAJATELE 

Tellimuste täitmise tähtaeg 4–15 tööpäeva 

Tellimuste vastuvõtt 

Tallinn, Punane 52 

Meka Kaubanduskeskus 

Korpus A, 2. korrus 

Tel/faks 626 4850 

Tallinn, 10145, Maakri 28 

tel. 631 1392 

faks 631 1393 

olga@ventex.ee 

Welle Mööblisalong 

IDAKESKUS, tel 633 5252 • Rocca al Mare keskus, tel 665 9242 

http: // www.ventex.ee 

Kuni kaupa jätkub Peegelustele 

laiusega kuni 540 mm 

GARDEROOBE 

KÖÖKE 

Hulgimüük 

Tallinn, 10145, Maakri 28 

tel. 631 2353 

faks 631 1393 

ventex@ventex.ee 

mess

mess 

Kasvamine 

� Noorhärra sinistes ja preili roosades 

toonides toapooli saab allakeeratavate 

kardinate abil teineteisest pisut 

eraldada. 

� Julged punased tekstiilid ja mullugi populaarne 

olnud raudvoodi annavad sellele toale iseloomu. 

� Soome disainikuulsuse Ristomatti Ratia 

kujundatud majas on eriline tähelepanu 

lastevooditel. Üks neist kehastab oma akna 

ja ettetõmmatava uksega disaineri lapsepõlveunistust. 

� Noore muusikahuvilise isiklik trumminurk.

� Voodi nagu kuningannal 

– lihtne idee, stiilne tulemus. 

� Just nagu suur sõlg köitis 

kokku nii mõnegi messil eksponeeritud 

ruumi kardinad. 

Suure mööblimaja valik – kodust lahkumata... 

Magamine 

� Taaskord laudseinad ja ... lambivalguses 

helendav metalne puuoks. 

� Geniaalne voodiots ja romantiline võrkkiik 

talvist aeda meenutava dekoratsiooniga. 

EKSKLUSIIV ELUTUBA KÖÖK/SÖÖGITUBA MAGAMISTUBA LASTETUBA KONTOR ESIK AED VANNITUBA ELEKTROONIKA 

Viva elutuba hind 18 647 kr 

Viva magamistuba hind 22019 EEK 

mess 

www.4home.ee

mess 

14 

� Süngetes 

toonides, ent 

ometi õdus 

ja ahvatlev 

vanninurk. 

Meeleolukate 

kumerustega 

avar tualettruum. 

Pesemine 

� Ükski lamp pole nii uhke, et seda ei võiks WC lage ehtima panna. 

�� Kui majas on vähegi ruumi, peab sellest ka saun osa saama. 

� Vahelduseks tavapärasele saunalavale püüdsid ühes leiliruumis 

pilke kuubikujulised liigutatavad istumiskastid.

Mööblisalong @home 

Pärnu mnt 139, Tallinn 

tel 679 1730 

info@athome.ee 

www.athome.ee 

E–R 10-19, L 11–16

mess 

16 

1. 

Frankfurdi rahvusvaheline 

tarbekaupade mess 

Collectione ennustas 

tulevaks suveks suurt 

menu loodustemaatikale. 

Tekst Monica Raud 

Fotod Messe Frankfurt 

Collectione 2007 

toimus: 17.–20.06 Frankfurdis 

osales: 207 firmat 

külastas: 6000 professionaali 

teemad: laua- ja köögitarbed, aiatarbed, 

kingitused, kodusisustus jm. 

http://collectione.messefrankfurt. com 

1. Hollandi firma Heembloemex rannakarpidest 

küünlahoidjad. 

2. Ülemõõdulised paberlilled Hollandi 

firmalt Haans. 

3. Dekoratiivne linnupesa Heembloemexilt. 

4. Kanaga kruus Hollandi tootjalt Ter 

Steege. 

5. 6. 

2. 

Rannakarbid, kanad 

ja puulehed on in 

Hitid 2008. aasta suvehooajal: 

� romantiline maaelu 

� loodusteemad (nt lehemotiivid) 

� meretemaatika 

� orgaanilised vormid (nt rannakarbid või 

tupelehed vaaside ja nõude puhul) 

� ülemõõdulised esemed 

� linnud, konnad 

� idamaised ja araabiapärased mõjud dekooris 

ja vormis 

� ühelt poolt säravad ja rõõmsad värvid 

(oranž, roosa, punane, lilla, värske roheline, 

meresinine), teisalt vaoshoitud ja looduslikud 

toonid (hall, valge, must, metallikvarjundid) 

� senisest vähemluksuslikud ornamendid 

� uue funktsionalismi taassünd 

3. 

4. 

5. Dekoratiivne klaasist tulekolle Saksa 

firmalt Alfra Feuer. 

6. Kunstlikust rotangist eksklusiivne 

aiamööbel firmalt MBM Münchener 

Boulevard Möbel.

Nautic 

Suur samm 

evolutsioonis 

edasi 

Keskkonnasõbralik tootmine. Tootmisprotsessi 

saaste on minimaalne, materjalikulu hoitakse madalal 

tasemel ning ei kasutata mitte mingeid keskkonnale 

ohtlikke aineid. Peale kasutusea lõppu saab segisti 

ümber töödelda samuti ilma keskkonda mõjutamata. 

Ekoeffekt veesäästutehnika aitab säästa aastas 

tuhandeid liitreid vett ja raha. 

Maksimaalne 

veevoog 

Suletud 

Piisav 

veevoog 

Automaatne hüdrauliliste löökide ja temperatuurimuutuste 

pehmendaja – järsud veesurve ja 

-temperatuuri muutused on palju vähem tunda. 

Soft Pex ühendusvoolikud, väga painduvad ja kergesti 

monteeritavad. Puudub vajadus ühendustorude 

lõikamiseks või painutamiseks. 

Waterful World of 

Keraamiline tihend. Segisti ei hakka tilkuma ka 

aastatepikkuse kasutamise järel. 

Energiasäästufunktsioon – energia tarbimine 

väheneb kuni poole võrra. 

Temperatuuripiiraja abil saab reguleerida segistil just 

enda tarbeks sobivad temperatuurivahemikud. 

55°C ≈ 10°C 

≈ 43°C 

Optimaalne 

temperatuur 

Lisainfo toodete ja edasimüüjate kohta: 

Gustavsberg Eesti OÜ · F. R. Faehlmanni 6 · 10125 Тallinn · Теl. 646 0312 · Faks 646 0313 · e-mail: info@gustavsberg.ee 

www.gustavsberg.ee 

A MEMBER OF THE VILLEROY & BOCH GROUP 

Gustavsberg 

uus ökomärgistus

mess 

18 

Brühl & Sippoldi 

uudse seljatoega 

diivan Plupp. 

Nils Holger Moormanni 

kaubamärki 

kandev hõlpsasti 

kokkupandav voodi 

täideti näituseks 

põhuga. 

The Design Annual 2007 

toimus: 14.–17.06 Frankfurdis 

osales: 70 tootjat, disainerit ja arhitekti 

külastas: 10317 inimest 

teemad: elamine, kodu, töö 

http://www.thedesignannual.com 

Kilde noorelt 

disainiürituselt

Gaggenau’ roostevaba köögitehnika sobitub hästi puuriidamustriga. 

Firma SieMatic nurgeline köök mõjub värskelt. 

Teist suve näitasid Frankfurdis moodsa 

disaini tippklassi hoolega valitud tootjad, 

disainerid ja arhitektid. 

tekst Monica Raud 

fotod Messe Frankfurt 

Francois Azambourgi õhuline tool. 


Freedom of Creationi valgusti 610 sai 

idee päevalilleseemnete paiknemisest.

internet 

inkodu.ee 

SISUSTUSTEEMALINE PORTAAL INKODU.EE ON järjekordne 

koht internetis, kust midagi sisustusalast otsides läbi astuda. 

Infot on igasugust, kuid selle ülesleidmine pole paraku 

kõige loogilisem, samuti on andmebaasid alles väga tillu kesed. 

Näiteks arhitektide-projekteerijate nimekiri piirdub 20 nimega, 

sisekujundajate alt leiab ka ostukeskuse Mustikas ning sisustuspoodide 

loetelu võiks olla oluliselt rikkalikum. Tore, et on 

võimalus sisearhitektidele küsimusi esitada, ehkki asi on uus 

ja võimalust pole veel kuigi palju kasutatud. Samuti on huvitav, 

et märksõna abil saab otsida koduga seotud esemeid maakonniti 

– näiteks valgusteid Tartumaal. Kuigi – tulemus sisaldab 

paraku ka teiste maakondade poode. 

homefurnish.com 

HOMEFURNISH.COM EI ÕPETA, KUIDAS lihtsate võtetega köögile 

värske nägu anda või missugused värvid tuleval hooajal moes 

on. Pigem on tegemist taustainfoga – võib lugeda eri ruumide sisustuselementidest, 

nende sobivusest, funktsioonidest ja ajaloost. 

Lehekülg on ju veidi ameerikapärane, kuid see oluliselt ei sega. Lisaks 

leiab viiteid välismaistele e-poodidele, kust huvipakkuvaid 

tooteid osta saab – hea võimalus leida omale midagi teistsugust, 

kui kodumaistes poodides pakutakse. Liikmeks asudes avaneb 

juurdepääs ka rohketele interjööripiltidele. Kui muud targemat 

teha ei ole, võib aadressireale “homefurnish.com” toksida küll.

“Maakodu” / ”Kaasaegne kodu” 

kirjastus: Sinisukk, 2007 

maht: 240 lk 

hind: 159 kr, Apollo 

OH, MIS ARMAS! “INSPIRATSIOONIDE” sarja kuuluva raamatu 

kättevõtmisel käib just selline mõte peast läbi. Raamatud 

on kõigest CD-plaadi suurused, ent siiski paksemad. Kuid 

ei maksa teha ennatlikke otsuseid – väikeste kaante vahele on 

peidetud ohtralt nautimisväärset. Ennekõike on tegu pildiraamatutega 

ja nagu sarja pealkiri sõnab – idee on jagada inspiratsiooni. 

Seda tõesti saab. Fotod on võrratud. Ja ehkki neid 

kohati võimatute unistustena tunduvate interjööride pilte igatseks 

suuremalt silmitseda, on pildikvaliteet nii hea, et piisab ka 

väikestest lehekülgedest. Mida neil fotodel siis näeb? Tõeliselt 

isikupäraseid ja rabavalt stiilseid kodusid, mida võib kõhklemata 

maailma paremiku sekka liigitada. 

“Lihtne ja tänapäevane kodu” 

kirjastus: Varrak, 2007 

maht: 192 lk 

hind: 299 kr, Apollo 

ERAKORDSELT HEA MAITSE JA stiilitajuga on need inimesed, 

kelle kodu on jäädvustanud fotograaf Solvi dos Santos 

kõnealuse raamatu jaoks. 311 värvifotot viivad lugeja maalilistesse, 

boheemlaslikesse, moodsatesse ja muinasjutulistesse, 

ent ometi lihtsatesse ja võrdlemisi lihtsate vahenditega loodud 

kodu desse maailma eri paigus. Provence, Toscana, Mallorca, 

New York või Berliin, kõikjal oma iselaadne meeleolu ja võlu. 

Niisuguseid kodusid ei saa kujundada ükski sisekujundaja, nad 

on niivõrd oma elanike nägu. Koos oma kooruva värvi, mureneva 

kivipõranda või punaseruudulise kangaga kapiuste ees. 

Sageli vanast uueks kohandatud elamised näitavad eeskuju ka 

suure keskkonnasõbralikkusega. 

Refereeris Monica Raud 

raamat

mõis 

22 

Muhu rannikul paiknev Pädaste mõis on väike 

luksushotell, mis väärtustab kohalikku omapära 

nii interjööris, köögis kui ka spaaprotseduurides.


kaunist ja 

külalislahket 

mõisa 

Ajaloo kõditav kohalolek, 

legendid ja saladused, 

nagisevad trepid ja linnulaul 

akna taga – mõisahotellid 

ahvatlevad päris 

erilise miljööga. 


fotod Meeli Küttim, Arno Mikkor, Indrek 

Susi; Pädaste, Taagepera, Vihterpalu ja Kalvi 

mõis 

EESTIMAAL ON SÄILINUD SADU ajaloolisi 

mõisaid. Mõnikümmend neist võtab 

vastu ka külalisi, pakkudes öömaja 

ja kehakinnitust. Mõis oma erilise atmosfääri 

ja interjööriga sobib ühtviisi hästi 

nii peatuspaigaks miljöönautlejatele ja 

romantikat otsivatele paaridele kui ka 

pidulike sündmuste ja tööalaste kogunemiste 

toimumispaigaks. 

Eestlase kihk uute elamuste järele ei 

ole vist iial olnud suurem kui praegu. 

Mõisad on kahtlematult ühed toredamad 

paigad aja mahavõtmiseks. Sisustaja valis 

välja kuus stiilset mõisa Eesti eri paigust, 

mida külastades võib olla kindel, et satute 

võluva interjööri, erilise aura ning hea 

teenindusega paikadesse. 

mõis 

23

mõis 

24 

Pädaste mõisa restorani õdusas saalis või merevaatega väliterrassil kantakse lauale tänapäeva Eesti köögi road. 

Pädaste – tippklassi hellitused ja saare romantika 

PÄDASTES EI OLE SUGUGI imejuhus, 

kui saabuvad külalised Uus-Meremaalt, 

kes on teispoolt maakera nautima sõitnud 

just Pädastet. Mõis kuulub gruppi 

Small Luxury Hotels of the World, mis 

aitab välisturistidel Pädastet leida ning 

on ühtlasi kvaliteedi garantii. Öömajale 

saab jääda mõisa võluvalt renoveeritud 

kõrvalhoonetes, sealhulgas privaatses 

350 aastat vanas moonakamajas. Selles 

Rannamajaks kutsutavas rookatusega 

hoones on magamistubadele lisaks kaminaga 

elutuba, raamatukogu ja veranda. 

Kõrvalhoonete interjöörid on suuresti 

omanik Imre Sooääre looming olnud, 

peamaja kujundamisele kutsusid nad teise 

omaniku Martin Breueriga appi ka sisekujundaja 

Kärt Kukkuri. Peamaja avab uksed 

suve hakul. Autentsest sisustusest pole 

midagi alles, seega tuli luua uus keskkond. 

Märksõnaks on Pädastele omane lihtne 

luksus – maalähedane, ent elegantne. 

Kui kõrvalhooned on pisut talupoja stiilis, 

siis neogooti arhitektuuriga peamaja 

tuleb eksklusiivsem. Sisustuse lahutamatu 

osa on muidugi Muhu elemendid 

– Pädaste peremehed oskavad kohaliku 

omapära rõhutamist tähtsaks pidada. 

Põnevate protseduuridega spaa, 

gurmeerestoran, arvukad harrastused 

looduses – ent see kõik ei pruugigi olla see, 

mis klienti Pädastes paelub. Küsimusele, 

mida on Pädastes kõige parem teha, armastab 

Martin Breuer ikka vastata – kõige 

parem on teha mitte midagi. Neile, kes 

siiski tegudeks valmis on, pakub Pädaste 

aasta ringi nautimisväärseid üritusi ja 

harrastusi. Vaid jaanuar on kuu, mil uksed 

puhkuseks kinni pannakse. 

peahoone valmimisaasta: 1875 

majutust pakub: 10 aastat 

numbritoad asuvad: endises tõllakuuris, 

juustuvabrikus, moonakamajas (praegu 

privaatne Rannamaja) 

tubade hind: 1889–13 839 kr (Rannamaja 

kõrghooajal) 

meelelahutus: restoran, spaa, kuuma 

merevee tõrs lahe ääres, privaatne kino, 

ratsutamine, jahipidamine, kalastamine, 

vesiratas, kanuumatkad, paadisõit, 

rattasõit, piknik Väinamere laidudel, 

petank, loodusretked, lauamängud, 

räätsaretked, ringreis saarel 

Tuleval suvel hakkab 

külalisi numbritubade 

ja restoraniga 

vastu võtma ka 

seni ootel seisnud 

mõisa peahoone.

mõis 

26 

Laitse – nagu külaskäik 

Inglise maamajja 

INGLISE MAAMAJA STIILIS SISUS- 

TATUD endine moonakamaja seisab 

Laitse mõisa peahoonest veidi eemal 

puuder oheluses. Majutab külalisi ootamatult 

avarates tubades, millest ükski 

pole teistega täiesti sama nägu. On 

päris lihtsaid ja on päris uhkeid. Õige 

meeleolu tekitavad küllusliku mustriga 

Inglise tapeedid ja enamjaolt vanamööbliäridest 

soetatud mööbel. Esi- 

mesel korrusel ehivad põrandaid oma 

pargi saarepuudest laiad lauad. Voodid 

on küll uued – külaliste südameid võitev 

baldahiinvoodi eritellimus. 

Kui mõisa omanikud Sulo ja Marju 

Muldia külalistemaja ehitama asusid, 

olid vanast hoonest alles vaid müürid. 

Kuid Sulol ei olnud kahtlust, mismoodi 

külalistemaja kujundada. “Teadsin täpselt, 

mida ma teen,” seletab sisustushuviline 

»Ja kogu see 

tegemine on olnud 

puhas lõbu. 

Sulo Muldia, omanik ja sisekujundaja 

� Laitse mõisa 10 toaga 

külalistemaja ehitati endise 

moonakamaja varemeile.


� Kuldsete seinte ja võlvlaega saalis 

on tore vanaaegse hõnguga pidusööke 

korraldada. Eriti talvel, mil akna taga 

rõdul süüdatakse tõrvikud. 

� Laitse lossi peamaja sisekujundus on 

omanike Sulo ja Marju Muldia fantaasia 

vili – kunagisest interjöörist pole midagi 

teada.

mõis 

28 

peremees. “Ja kogu see tegemine on olnud 

puhas lõbu.” 

Et neogooti stiilis keskaegset linnust 

meenutav härrastemaja on romantikahõnguline, 

pakub romantikat ka külalistemaja 

sisustus. “Vau, väga kihvt!” on lossiproua 

Marju kuulnud külalisi õhkamas. Ja 

külalised võivad end tõesti külalistena 

tunda – härrastemajas elav pererahvas 

on enamasti ise kohal, hoiab asjadel silma 

peal ja suhtleb inimestega. 

Marju Muldial on kahju sellest, et Eestis 

on küll sadu mõisasid, kuid enamik 

neist jääb huvilistele kaugeks ja suletuks. 

Tallinnast 35 km kaugusele jääv Laitse 

ei võõrusta sellepärast suvel suuri üritusi 

– peahoone esimene korrus on kõigile 

avatud. Septembris võetakse vastu ka 

suuremad üritused, kuid vähemasti pubi 

uksed üritab Marju valla hoida. 



numbritoad asuvad: endises moonakamajas 

tubade hind: 800–1600 kr 

meelelahutus: pubi, mullivanniga saunakompleks, 

ammulaskmine; lähedal 

asuvad ratsatall, rallirada, Tauno Kangro 

stuudio 

Laitse lossi külalistemaja 

kaks kõige 

uhkemat tuba 

toovad silme ette 

möödunud ajad. 

Kui poleks moodsaid 

mugavusi, 

võiks end tunda 

kunagise mõisahärra 

külalisena.

Sein peab ikka 

kunstiteose vääriline olema 

Kunstnik Marko Mäetamm

mõis 

30 

Kalvi mõisa halli sisenedes naelutab 

pilku läbi kahe korruse rippuv lühter.

Kalvi – luksuslik pelgupaik paeklindi äärel 

KALVI MÕISA VÄRAVATENI JÕUDES 

imestab ilmselt enamik esmakülastajaid 

siiralt – mäherdune kaunilt korrastatud 

omapärane väike loss selles Virumaa rannikukülas. 

Nagu piltpostkaardil. Enne 

kui taanlasest omanik selle historitsistliku 

häärberi uuesti ellu äratas, jõudis see 

tühjalt seista, aga ka puhkekodu, sanatooriumi 

ja isegi profülaktooriumi rolli 

täita. 

Renoveerimisel osalesid arhitekt Mart 

Keskküla ja sisekujundaja Heli Eensalu 

firmast Restor. “Alustasime nullist – interjööris 

olid säilinud vaid trepp, kamin ja 

mõned detailid. Ka muud eeskuju polnud 

võtta,” meenutab Eensalu. Kuid lisab, et 

hullu sellest polnud. Tulemus köidab oma 

terviklikkuse, luksuslikkuse ja iselaadse 

hõnguga nii lähedalt kui ka kaugemalt 

saabuvaid külalisi – just nii, nagu oli soovinud 

omanik. 

“Kalvi trump on atmosfäär,” ütleb hotellijuht 

Tiit Prehing. Kes käinud, see teab. 

Ööseks jääjatel on valida standardtubade, 

äriklassitubade ning sviitide vahel, allkorrusel 

ootavad ehtmõisaliku miljööga à la 

carte restoran, baar ja kaminasaal, saunade 

ja basseiniga intiimne tervisekeskus 

juurde ehitises. Õhtuhämaruses pakuvad 

silmailu tuledes purskkaevud ja allpool 

sinetav meri. 

Ruumilahenduse poolest pole peamajas 

kaht ühesugust tuba. Tubade mööbel on 

suuresti Taani päritolu, meeleolu lisavad 

kunstiteosed ja väiksemad esemed on 

mõisa omanik reisidelt kaasa toonud. 

Hiinapärase sviidi mööbel on aga hoopis 

ehtne Hiina antiik. “Järgmisel aastal soovime 

olla avatud rohkem üksikkülastajatele,” 

sõnab Tiit Prehing ja kirjeldab, kui 

raske on võõrustada suuri üritusi ning olla 

samas kõikidele huvilistele avatud. 



numbritoad asuvad: peahoones, 

kõrvalhoones külaliskorterid 


meelelahutus: restoran, basseiniga 

ilu- ja tervisekeskus, tennis, piljard, 

rattasõit, petank, kontserdid 

»Järgmisel 

aastal soovime 

olla avatud rohkem 

üksikkülastajatele. 

Tiit Prehing, hotellijuht 

Kalvi mõisa peahoone arhitektuuris on nii 

neogooti, selle inglise haru tuudorstiili kui 

ka juugendi mõjutusi. 

Originaalse kamina ümber on Heli Eensalu 

kujundanud väärika saali. 

nr 8 september 2007 31 

mõis

mõis 

32 

Kõikides tubades on elektroonselt 

reguleeritavad voodid. 

Grand Suite de luxe – Hiina mõjutustega 

katusekorruse sviiti kaunistab Hiina 

antiikmööbel. 

Peahoone juurdeehituse klaaskatuse 

all käivad hotellikülalised veemõnusid 

nautimas, samas on ka saunad ja väike 

jõusaal.

mõis 

34 

Pikajärve mõisa peahoone seintel esineb sagedasti dekoratiivseid 

maalinguid, millest osa on originaalsed, osa järele aimatud.

Pikajärve – lõunaeestilikult 

rahulik, ajalooliselt värvikirev 

12 AASTAT ENNASTOHVERDAVAT 

TÖÖD ning perekond Värton avas oma 

juugendmõisa imetabase maailma kõigile 

huvilistele. Mõisaproua Saima Värton 

arvab, et Pikajärve sobib iseäranis hästi 

pulmadeks, miljööüritusteks, jõulupidudeks 

ja miks mitte ka kahekesi aja 

mahavõtmiseks. Otepää külje all kesk 

ehedaimat kuppelmaastikku peituv Pikajärve 

mõis ehk Cantervilla loss on Saima 

ja Relvo Värtoni elutöö. Cantervilla salapärase 

nime sai mõis aga perepoja eesnimest 

Canter. 

Kogu sisekujundus on sündinud proua 

Värtoni ideede järgi, ent kirglikes vaidlustes 

peremehega. “Pikajärve pole kunagi 

luksuslik mõis olnud ega ole seda ka nüüd,” 

ütleb Saima Värton. Tõesti – kallite vaipade 

asemel rõõmustab silma originaalne 

puitpõrand, peene hotellimööbli asemel 

sisustab tube antikvariaatidest ja vanaema 

kambrist leitud nagisev vanamööbel, 

kardinad on proua enda õmmeldud. Seinad 

muudavad põnevaks kohati säilinud 

seinamaalingud, mille mustrit on siin-seal 

tublide kunstiõpetajate abiga jätkatud. 

Hotellitunne on raske tekkima – kuidagi 

intiimne ja kodune on, ehk pisut muuseumi 

moodi. 

Põnevaid detaile, esemeid ja dekoratsioone 

jääb silma absoluutselt igal sammul. 

Igav ses mõisas juba ei hakka, eriti 

kui pererahvas ise ekskursiooni teeb. Kõik 

numbritoad on igaüks ise nägu. Verandalt 

avaneb aga sulnis vaade Pikajärvele – mis 

nii viga laisal pärastlõunal kohvi juua ja 

kooki süüa. 



numbritoad asuvad: peahoones, 

kõrvalhoones tegutseb hostel 


meelelahutus: restoran, saun, paadi- ja 

kanuusõit, hobuse- ja kaarikusõit, sportmängud, 

mõisaekskursioon 

Pärast ekslemist Otepää kandi kurviliste teedega kuppelmaastikul tabab silm ootamatult 

kaunist juugendmõisa. Külalised on siia alati oodatud ja tühja kõhuga kedagi ära ei saadeta. 

Helesinise pottahju, väikse sauna ja romantilise sisustusega Krahvinna sviiti peetakse 

Cantervilla lossi pärliks. Ahjud selles mõisas näevad välja ehedad, ent on tegelikult uued. 


mõis

mõis 

36 

Vihterpalu mõisa suuremast söögisaalist avanevad uksed endisesse sigarituppa ja sealt omakorda terrassile. 

Vihterpalus tegutseb väljaüüritav mõisakeskus, pakkudes esmaklassilist keskkonda nõupidamisteks, 

konverentsideks ning vabas vormis koosviibimisteks. 

Peahoones magavad külalised stiilsetes täispuidust voodites.

Vihterpalu– 

esmaklassiline 

kohtumispaik 

HELIKOPTERI MAANDUMISPLATS, 40 

VALVEKAAMERAT, ööbimine 187 aastat 

vanas härrastemajas – Vihterpalu 

mõis on end külaliste tulekuks hästi ette 

valmistanud. Kinnise hotelli ja konverentsipaigana 

tegutsev hilisklassitsistlik 

Vihterpalu on üks Eesti ilusamini restaureeritud 

mõisasid. Aiaga ümbritsetud 

territoorium ning ettetellimisel toimuv 

vastuvõtt võimaldavad külalistele vaikuse, 

rahu ja privaatsuse. 

Peamiselt on külalised suurema seltskonnana 

saabuvad ärikliendid, suvisel 

ajal leiavad mõisa tee paljud pruutpaarid. 

Vihterpalu omanik, soome ärimees Timo 

Lemberg pühendas mõisa renoveerimisele 

viis aastat. Ise elab ta Vihterpalus olles 

kaunilt renoveeritud endises meiereis 

peahoone vahetus läheduses. “Mõisa 

ruumid ennistati vastavalt mõisa miljööle 

ja vaimule,“ tutvustab hotelli juht Frey- 

Christian Fernelius laia laudpõranda, täispuidust 

mööbli ja veetlevate tapeetidega 

ruume. Härrastemaja sisekujundus telliti 

firmalt Kromo Disain. 

Kui peahoone numbritoad pakuvad 

luksuslikumat ajaloolises stiilis majutust 

ning on igaüks oma nägu, siis kõrvalhoones 

domineerib moodne soome disain ja 

lihtsad ühekohalised kambrid (äriklientidele 

mõeldes). 

Eriliselt uhke on hotelli juht Vihterpalu 

mõisa köögi üle, mis valmistab prantsuse 

mõjudega kohalikke roogasid. Peakokk 

korraldab aeg-ajalt ka gurmeeüritusi ning 

suviti grilli-show’sid, mida ise modereerib 

ning mille tarvis road valmistab. 



numbritoad asuvad: peahoones ja kõrvalhoones 


meelelahutus: restoran, golf, jahipidamine, 

kalapüük, vibulaskmine, tennis, matkamine, 

rattasõit, kepikõnd, sulgpall, 

hobused, kontserdid, gurmeeüritused 


Tapeet 

- see loob meeleolu... 

Sisustuskangad, tapeedid, vaibad, 

kardinad, kardinapuud 

Tatari 27, Tallinn , tel 611 7440, 

info@digesto.ee, www.digesto.ee

mõis 

38 

Taagepera – suursugusus kesk piiriäärset loodust 

ÜSNA LÄTI PIIRI LÄHEDAL, Lõuna- 

Eesti lopsaka looduse rüpes sirutuvad 

kõrge künka otsas taeva poole Taagepera 

lossi romantilised tornid. See Eesti 

mõisamaastikul unikaalne juugendloss 

on sisearhitekt Kadri Tarbelt saanud vanas 

inglise stiilis ruumikujunduse, kuna 

see stiil sobis arhitekti arvates mõisa 

olemusega kõige paremini. Ent interjööris 

ei puudu ka juugendlikud elemendid. 

“Puhkajad ja romantikud saavad siin 

mõisamiljööle lisaks nautida mitmesuguseid 

pakette, mis sisaldavad muu 

hulgas massaaže, maitsvaid roogi fine 

dining-tüüpi restoranis, idüllilist looduslikku 

keskkonda. Aeg-ajalt korraldame 

ka kvaliteetmuusika kontserte, kus hinnatud 

artiste saab kuulata küünlavalgel, 

kõrvale meelepäraseid jooke nautides 

ning sealsamas õhtusöögiga jätkates,” 

kirjeldab lossi mõnusid direktor Georg 

Gorbatenko. “Anname endast parima, et 

pakkuda kõike seda, mis seostub sõnadega 

loss ning lossilik.” Kõrgete lagedega 

avarad numbritoad aitavad sellele kindlasti 

kaasa. Kui enamik tube erineb teineteisest 

peamiselt ruumi kuju ja suuruse 

poolest, siis sviidid on igaüks ise nägu 

– ühe boonuseks kamin, teisel rõdu, kolmandal 

baldahhiinvoodi. 

Alanud sügisesse ja tulevasse kevadesse 

on aga planeeritud ulatuslikud 

renoveerimistööd, et külaliste toad veelgi 

atraktiivsemaks ja mugavamaks muuta. 

Teiste mõisahotellide seast paistab Taagepera 

välja ka seetõttu, et suudab korraga 

majutada ja toitlustada 100 ning rohkem 

külalist. Sestap on üksikutel külalistel 

armastatud peopaika mõnikord keeruline 

sisse pääseda. 



numbritoad asuvad: peahoones 


meelelahutus: restoran, massaaž, saun, 

piljard, kontserdid, jahipidamine, loodusmatkad, 

rattasõit, pallimängud �


Valik majutust 

pakkuvaid 

mõisaid: 

� Eivere 

� Essu 

� Jäneda 

� Kadrina 

� Kohala 

� Kolga 

� Loona 

� Mäetaguse 

� Nabala 

� Oidremaa 

� Oti 

� Palivere 

� Palmse 

� Pilguse 

� Sagadi 

� Saka 

� Saku 

� Sangaste 

� Sausti 

� Türi-Alliku 

� Vihula 

� Väätsa 

� Juugendlossile kohaselt kohtab 

Kadri Tarbe loodud sisekujunduses 

viiteid juugendile. 

� Mõisahoone suursugusust 

võimendab selle paiknemine kõrgel 

künkal. 

Salong KAMINAKODA 

Kohila tn 2a 

11314 Tallinn 

Tel 655 6654 

Faks 655 6653 

Salong KAMINAKODA (Pärnu) 

Tallinna mnt 56 

80034 Pärnu 

Tel/faks 447 2302

leiud 

40 

veinipokaal 299 kr 

Tallinna Kaubamaja 

teekann 299 kr 

koorekann ja suhkrutoos 

195 kr 

Muster 

Lilla kütkeis 

Öeldakse, et lilla värv inspireerib ja paneb 

unistama. See ebapraktiline ja tundlik värvitoon 

võib mõjuda kummaliselt, lummavalt, 

salapäraselt. Oska ainult õigesti kasutada. 

Tekst Monica Raud 

Fotod Meeli Küttim 

padi 139 kr 


kunstorhidee 109 kr 


sädelev küünal 39 kr 


küünal 75 kr 

Muster

Pehmemööbel 

Elu- ja söögitoamööbel 

Magamistoamööbel 

Valgustid 

Aksessuaarid 

Tooted 

spoonviimistlusega 

Anda 

Jasper 

Viktoria 

MAGAMISTOAMÖÖBEL 

Dona 

Ryte 

Bravo 

Aadress: 

Pärnu mnt 234/238, Tallinn 

E-post: kauplus@finesse.ee 

Tel/faks 614 0297 

Gsm: 56 490 124 

Safari 

Söögitoakomplektid 

Aksessuaarid 

Nida 

Tooted 

täispuidust 

Dora

Küsi lisa: 

AS Maitim 

Laki 12, Tallinn 

tel 656 3138, 50 32 904 

www.maitim.ee 

enn@maitim.ee 

Mõned asjad me elus ei muutu kohe kunagi... 

Lapsed... tarvitseb sul vaid korraks oma valvsus kaotada, kui nad 

kujundavad su toa ümber. Plärakas punast siin, pliiatsijooned seal. 

Õnneks peab Quick-Step nendele elegantsetele ulakustele vastu 

paremini kui teised põrandakatted. 

Tänu kergele hooldatavusele jääb Quick-Step põranda naturaalne 

välimus püsima pikkadeks aastateks. 

Ja selle vastu ei saa keegi... 

vastupidava iluga laminaatpõrandad


Urmas Koorits 

pingutab, et oma valdkonnas 

parim olla 

portree 

43

portree 

44 

Mööbliaida omanik Urmas Koorits räägib David 

Weissi raamatust, kus nimikangelane Rodin 

vormib oma isast büsti. Poja loomingut nähes 

tahab isa seda lõhkuda, sest pole nõus iseennast 

see sugusena nägema. Poeg aga ütleb 

isale: see on see, kuidas mina sind näen. 

Järgnevalt üks pilt Kooritsast endast. 

Tekst Kadri Tamm 

Fotod Meeli Küttim, Veiko Tõkman 

KOORITS ON PÕLINE TARTLANE. 

“Olin 7. kooli poiss,” alustab ta iseenda 

otsast harutamist. Muusikaklassis õppimist 

meenutades tõdeb mees, et parajas 

pakatavas eas oli see tõeline piin, tagantjärele 

on ta maru õnnelik. Lisaks laulmisele 

tuli õppida ka pilli. “Mängisin aastat 

viis klaverit, siis läksin üle akordionile.” 

Muusika on siiani südamelähedane: laulmisele 

lisaks võib mööbliärimees tenorsaksofonist 

välja võluda bluusihelisid, ka 

kitarrimäng pole päris võõras. 

“Edasi oli põlvkonnatraagika. 1987. 

aastal astusin sisse ajaloo erialale, samal 

sügisel läksin sõjaväkke, kuhu jätsin 

oma elust kaks head aastat. Kui tagasi 

tulin, sain parteiajalugu ikka kogu raha 

eest. Mingi hetkeni oli usk Nõukogude 

Venemaa suurusesse siiras,” jutustab 

Koorits. “1990ndate alguses Ameerikas 

onu ajalooraamatuid sirvides tuli täielik 

arusaamine, otsest motivatsiooni ajalooga 

tegeleda enam ei olnud. Kui kodus ootab 

väike ilmategelane, on ka põhjus olemas, 

et kool pooleli jätta ja tööle hakata. Nii et 

väga proosaline.”

»Kui oled 

20aastane, 

tahad, et elu oleks 

mugav ja kerge, 

ning valid lihtsama 

tee. 

Urmas Koorits 

Urmas Koorits koos isaga Tartu Mööbliaidas. 

Taksojuhist mööbliärimeheks 

“Kui oled 20aastane, tahad, et elu oleks 

mugav ja kerge, ning valid lihtsama tee. 

Päris alguses oli kõige lihtsam olla taksojuht. 

Vana klassivend näitas elektronkella 

ja ütles, et see on päevateenistuse eest saadud, 

sellega oli asi otsustatud,” meenutab 

Koorits. “Nii ma vudisin: öösiti sõitsin 

taksot, hommikuti mingi aja veel õppisin, 

edasi läks asi loomulikku rada pidi ja see 

tsükkel sai läbi.” 

Järgmine suurem etapp oli autoäri, 

kuhu Urmas Koorits enda arvates liiga 

kauaks pidama jäi: “Selles ametis hingerahu 

ja rahuldust leida on vaata et 

lootusetu. Riskid olid suured ja pinge 

suur: auto on nagu toiduaine, mis seistes 

halvaks läheb.” Tervisehädad ja tunne, 

et kõik on untsus, andsid märku, et tuleb 

teha pööre. “Müüsime maja maha ja 

kolisime maale.” Hulgiladu sai kolmeks 

aastaks endale stampkunded, kes kastide 

kaupa küünlaid ostsid, elektrit vanas 

maamajas polnud. Nii oli palju aega mõelda, 

mida sa teed, miks sa teed ja mis võiks 

olla tulemus. 

Ettevõtluse juurde jäi mees püsima. 

“See on nagu lauluhäda, mis peale tuleb 

portree

portree 

46 

Harjumaalased saavad oma toreduseihalust rahuldada Sauel, kus Mööbliait avas oma esimese kaupluse väljaspool Tartut. 

ja mida kõrvale panna ei saa,” arvab ta 

ise. Paberile joonistub kolm üksteisega 

läbipõimunud olümpiarõngast, Koorits 

nimetab seda kolme pitsa reegliks: “Oma 

tööd peab siiralt armastama. Kui on 

eeldusi, võimaldavad need armastatud 

tegevuses saada parimaks ja lõppeks peab 

sellest ka raha saama. Kui üks kolmest on 

täitmata, siis äritegevus ei toimi.” 

Võidu ei taha Urmas Koorits enam kellegagi 

joosta, vanaaegses stiilis mööbliga 

kauplemine on sõltuvus. Just see on see, 

mis meeldib ja on südamelähedane: “Saad 

palju rõõmu tunda: iga tehing on positiivses 

mõttes emotsionaalne.” 

Kliendid teevad poe 

Kui poleks selliseid kliente, poleks ka 

sellist poodi nagu Mööbliait, on omanik 

kindel. “Küsimus on, kas annad kliendile 

kala või õnge. Rahul saab olla, kui näed, 

et klient on saanud siit seda, mida tahtis: 

rõõmu ja elamuse. Kui oled poes ainult 

selleks, et müüa, on asi nukker,” põhjendab 

Koorits. 

Nii on ka antiikmööblikauplus Mööbliait 

käinud ajaga sammu ja tasapisi muutunud, 

aina suuremaks ja ilusamaks. Tartus 

alustanud kauplusel on filiaalid ka Sauel 

ja Rakveres, pea kümneaastase tegutsemisajaga 

on pood muutunud tubase välimusega 

kauplemiskohaks, mis on saanud 

palju komplimente. Pole kahtlustki panna 

end kõrvu Belgia, Põhja-Prantsusmaa või 

Itaalia antiikmööblipoodidega, tundub, et 

neile võib silmadki ette teha! 

Parvel Pruunsild, Balti Investeeringute 

Grupi Panga omanik ja nõukogu 

esimees, sõber 

Elab elu 

täiel rinnal 

URMAST TUNNEN JUBA VÄGA pikka 

aega: kokku saime neljandas klassis 

ning sõbrad oleme siiani. Mul on julgust 

öelda, et Urmas oli meie klassis kõige 

lahtisema peaga, ta oli kõiges hea! Ta on 

väga silmapaistev isiksus, vägagi karismaatiline. 

Kui mõned hiilivad mööda 

seinu, siis tema lendab elus edasi omal 

jõul, on enesekindel ja väga positiivne 

inimene. 

Meelde tuleb üks tore kalalkäik, mis 

teda võiks iseloomustada. Kui Urmasel 

kala õnge otsa näkkas, kukkus ta suures 

heameeles ise vette: nii pidime ise tema 

kala välja tõmbama. Ta lihtsalt elab elu 

täiel rinnal ja on kõiges väga emotsionaalne. 

Raul Eamets, Tartu Ülikooli makroökonoomika 

professor, sõber 

Teeb asju 

hingega 

TEAN URMAST PALJU AASTAID, 

kuid aktiivsemalt oleme suhelnud neist 

viimased paar. Urmast iseloomustavad 

minu arvates sellised märksõnad nagu 

siirus, teadmiste janu ja perfektsionism. 

Kui ta millestki innustub, on ikka täie 

hingega asja juures. Pooleteramees ta ei 

ole. Tema edasiviiv jõud on keskmisest 

eestlasest suurem ego, aga ega äris muidu 

edukas olla saakski. Urmase kirg on 

autod ja jalgrattasport – tõenäoliselt on 

ta minu sõpruskonnas üks sportlikumaid. 

Ehkki tõsi küll – korvpallis on tal 

veel arenguruumi. Urmas on suure lugemuse 

ja laia silma ringiga ning temaga 

on mõnus igasugu probleeme lahata. 

Talle meeldib vaielda ja oma seisukohti 

kaitseb ta väga kirglikult.

portree 

48 

Kui teed äri nii, et vajad midagi patareide laadimiseks, tuleb mõelda, kas see on õige äri, mõtiskleb Urmas Koorits. 

Inimesed tulevad taas Mööbliaita, otsima 

kordumatut ja omapärast mööblit, 

millega elu- või magamistuppa glamuuri ja 

särtsu tuua. Või lihtsalt emotsioone koguma. 

Tunnustusest annab märku seegi, et 

mööblitükid on kauplusest rännanud nii 

naabermaadesse kui ka Prantsusmaale, 

Hispaaniasse, isegi Ameerikasse. 

Miljöö käib Mööbliaida jälgedes 

Puhuvad aga uued tuuled. “Kui on kogemusi, 

piisavalt teadmisi ja mõtteid, tahad, et 

asjast tuleks rohkem villa,” ütleb Koorits. 

“Tahame olla oma nišis parim, kvaliteettoode. 

Masstoodangus on iga ese sama 

nägu ja oled jälle lõhkise küna ees: saad 

väga palju raha, oled tubli, aga armastust 

ei teki. Mööbliäris olen tundnud, et tahan 

oma nägu ja tunnetust.” 

Mööbliaida valikus oli nii vana kui ka 

täiesti uut mööblit. “Tootemargid olid 

hägustunud, vana mööbli seas oli päris 

palju uut,” tõdeb Koorits. See andis tõuke 

ka edasiminekuks. Augustis avati Tartus 

Mööbliaida kõrval vanapärast stiili järgiv 

uue mööbli kauplus Miljöö. Nii saavad 

täidetud ka nende soovid, kes tahavad 

istuda uhiuuel sohval, millel on siiski 

keerdus jalad. “Vanas mööblis on lõhn. 

Oleks maru hea, kui suudaksime ka uues 

poes luua ainuomase miljöö, tekitada oma 

lõhna, mida klient alati kaasa võtab. Ja 

tagasi tuleb, kui ta seda vajab. Siis oleme 

õnnelikud,” usub Urmas Koorits. 

Urmas Koorits 

Sündinud: 07.05.1969 Tartus 

HARIDUS: 

2006– Tartu Ülikool, strateegilise 

ärijuhtimise magistriõpe 

1997–2002 Audentese ülikool, 

ärijuhtimine 

1987–1991 Tartu Ülikool, ajalugu 

(lõpetamata) 

1976–1987 Tartu 7. keskkooli 

muusikaklass 

TÖÖ: 

1998– OÜ Mööbliait juhataja ja 

omanik 

1991–1997 autokaubandus 

2005– Tartu Toome Rotary 

klubi liige 

Üks vaimustus teise järgi 

Kui uurin, kas Mööbliaida omanik on 

mööblitükkide restaureerimisega ka ise 

kätt proovinud, räägib Koorits, et muusikaklassis 

õppides tõstsid lapsevanemad 

häält, et lastele ei jää laulmise kõrvalt vaba 

aega. “Selle peale võeti meil tööõpetus 

ära. Nii ma käelises tegevuses eriti osav 

ei olegi,” viskab ta nalja. 

Mingil perioodil vahetusid kapid 

mööbli poe omaniku kodus kiiremini, kui 

silm harjuda jõudis: “Tassisin iga veidi huvitavama 

kapi endale koju. Ühel hetkel tuli 

ülaltpoolt, et nii ei saa: saab enam-vähem 

asjad kappi, oma lõhna juurde ja siis tood 

jälle uue kapi.“ Pakkumine ja valik, mis 

poest läbi käib, on aga nii suur, et kogu aeg 

vaimustud uuesti. “Iga 3 kuu tagant on uus 

lemmik,” muheleb Koorits. 

See, mis südames, jääb ka meelde. Urmas 

Koorits tunneb ära ka kümme aastat 

tagasi poes seisnud mööblitükid: neid kohtab 

ajakirjades, hotellides, turismitaludes, 

pea kõikides Eestimaa mõisates. 

Vabal ajal ratta ja raamatutega 

Kui rohi on pikaks visanud, istub Urmas 

Koorits traktori selga. Kokku on muruks 

niita 10 hektari jagu maad. Ka rattapisik 

on hinges: “Vudin minema, teen 100 km 

päevas, peatun, vaatan ringi.” Meeldib 

lausa nii, et kutsub matkama, üksi. “On 

vaid sina, ratas ja tee, ka telefoni jätad 

maha, et ei saaks abiväge kutsuda. Olen 

Hollandis käinud 15 aastat, rattaga sõites 

nägin maad hoopis teisiti. Milline maa 

ja milline riik, uskumatu!” ei ole Koorits 

kiitusega kitsi. 

Meie vestlusse pikib Koorits mitmel 

korral viiteid raamatutest ja ajaloost. Talle 

meeldib lugeda – elulugusid, kultuuriloolisi 

asju, mis annavad tagasiulatuvaid 

tervikpilte. Oma aja võtavad ka asisemad 

tegevused. Möödunud aastast alates 

tudeerib Urmas Koorits Tartu Ülikooli 

magistriõppes strateegilist ärijuhtimist, 

samuti kuulub ta Rotary Tartu Toome 

klubisse. �

Sisustussalong OMAruum 

Rävala 8, tel 660 4564 

omaruum@softrend.ee 

www.omaruum.ee

kodumaine 

50 

“Meie teeme roostevabast terasest eksklusiivset disainmööblit.” 

“Kes teile disainib?” 

“Ise disainime.” 

“Ja kes teeb?” 

“Ise teeme.” 

“Kus ja kelleks te õppinud olete?” 

“Metallitööd õppinud ei olegi ...” 

2meest ja 

2SELLINE DIALOOG LEIAB SAGELI 

aset, kui vestlus käib Põlvas kaks aastat 

tegutsenud mööblitootja Yuppy tegijate 

Martti ja Lauriga. Martti Rõigas on Tartu 

Ülikooli juuratudeng ja Lauri Torn lõpetas 

kutsekooli ehituse alal, kuid kokku 

saavad liivakastisõbrad ja koolikaaslased 

Põlva maavalitsuse hoone allkorrusel, 

kus asuvad noored alustavad ettevõtted. 

Yuppy teiste hulgas. 

Kokku saadakse ka helesinises väikeses 

tootmishoones raudteejaama lähedal, kus 

terasmööbel valmib. Ka seal on peamisteks 

tegijateks Martti ja Lauri, professionaalne 

keevitaja on ka palgal. Pehme 

mööbli osad valmivad allhankena, nõela 

ja nahka aktiivsed noormehed ise käes ei 

hoia. Metalli lihvivad küll. 

“Kas metallitöö oli teil hobi, millest 

tasapisi kujunes põhitöö?” 

tekst Madli Zobel 

fotod Meeli Küttim 

Yuppy Stainless OÜ tegevjuht Martti Rõigas (vasakul) ja 

tootmisjuht Lauri Torn on tuttavad juba liivakastist. 

teras 

“Vastupidi. Me polnud iial roostevaba 

terasega tegelenud, kuid tundus, et Eestis 

selliseid tooteid turul pole ja hakkasime 

siis tegema,” kostab Martti. 

“Oli algus lihtne?” 

“Oi ei, esimene laud võttis seitse korda 

kauem aega, kui praegu laua jaoks kulub.” 

Kui palju laudu üldse meisterdatud on, 

noormehed öelda ei oska. Aga lauad on 

põhiline. Diivanid on laudadest kaugel 

maas, kuid loomulikult tehakse kõike, 

mida tellija soovib. 

“Arvasime, et kui näidised internetti 

üles riputame, tulevad inimesed oma mõtetega. 

Aga tegelikult ei tulda väga tihti 

oma ideedega välja. Seda küll, et täpselt 

identseid laudu ei soovita, alati on vaja 

natuke pikemat või madalamat,” jutustab 

Lauri. “Aga me oleme vastu tulnud kõikidele 

soovidele. Ka loputuskasti plast-

Kontorilaud Board. Kõikide Yuppy 

toodete nimed viitavad majanduselule 

ja on ingliskeelsed. 


Black Tie nimelise diivani saab 

soetada 19 000 krooni eest.

kodumaine 

52 

»Esimene laud 

võttis seitse 

korda kauem aega, 

kui praegu laua 

jaoks kulub. 

Yuppy kaubamärgiga mööblikomplekt 2006. aasta Tartu sisustusmessil. 

massist veetõmbamise lüliti korpuse 

asemele tegime roostevaba korpusega 

lüliti.” 

Üks viimaseid huvitavamaid töid oli 

postkast. Kui tellija sai hinnapakkumise 

– 6000 krooni! – oli kuu aega vaikust ning 

Yuppy arvas, et seda tellimust ei tule. Aga 

tuli. Sest kliendi järgmine variant oli tellida 

Lätist ja see oleks tulnud veel kallim. 

“Miks nii kallis siis?” 

“Esiteks on teras ise väga kallis. Kahe 

aastaga, mis me töötanud oleme, on 

toormaterjali hind kahekordistunud. Me 

naeramegi, et kes alguses midagi tellisid, 

neil maksab toonasest tootehinnast poole 

juba materjal. Kui laud ära tüütab, viid 

metalli kokkuostu ja saad raha tagasi,” 

muigab Martti. Laudade puhul maksab 

palju ka klaas. Koosolekulaua klaas kaalub 

60 kilo. See on nii raske, et paigast 

ei nihku ja metalli külge seda kinnitada 

polegi vaja. Selle 60 kilo hinda mõõdetakse 

tuhandetes kroonides. Rikkaks pole Yuppy 

noored veel saanud. 

Põhimure on aga hoopis see, et neil 

pole veel oma salongi. Ja ega inimestel ei 

ole mahti Tallinnast Põlvasse vaatamakatsuma 

sõita. 

“Kuigi see oleks seda väärt?” 

“Ojaa, muidugi!” 

On siiski fänne, kellele hõlpsalt hooldatav 

ja tugev – Yuppy pakub eluaegset 

garantiid – mööbel sobib. Nood hakkavad 

otsast pihta ja sisustavadki elamise terase 

abil. Teraslehtedest annab keevitada isegi 

integreeritud valamutega köögitasapindu. 

Praegu käib pusimine välisvalgustite kallal. 

Disain on olemas, kuid eluaegset garantiid 

veel anda ei juleta. LED töötab, teras püsib, 

aga jahutussüsteem vajab veidi katsetamist. 

Uudisena Yuppy ajaloos on lambi 

autor õppinud disainer Sirli Põllumäe. 

Enamasti on Martti see, kes ideid genereerib. 

Kuna tehnilised joonised pole 

tema tugevaim külg, arutatakse mõtted 

keevitajaga läbi ning asutakse tööle. Mõnikord 

juhtub, et uus ese valmib pliiatsit 

ja paberit kasutamata. Vahel on Yuppy 

mehed hädas sisekujundajate joonistet 

tellimustega: füüsikaliselt pole sellised 

asjad võimalikud ja ei saa anda eluaegset 

garantiid konstruktsioonile, mis ei 

kanna. 

“Aga kuidas ikkagi suhtutakse sellesse, 

et disainerit pole ja ise kõik valmis teete?” 

“Peamiselt kahte moodi: halvustavalt 

või kiitvalt,” vastab Lauri. “Me oleme ise 

ka tooted kliendini toimetanud. Viime valmis 

asja kohale ja vaatame inimesele otsa, 

et kuidas ta tellitud tööga rahule jääb.”�

Destein OÜ • Tartu mnt 84a • tel 6028006 • www.miele.ee 

Sa tead, mida tahad. 

Sa saad, mida näed. 

KÕIK MUU ON KOMPROMISS

kodumaine 

Tudengite 

kujutlus 

asjadest 

Jana Kindlami villast, marlist ja taaskasutatud 

paberist vilditud tekstiilid. 

EESTI EESTI TEKSTIIL TEKSTIIL AS AS 

• Dekoratiiv- ja mööblikangad 

• Kardinate disain, õmblemine 

• Kardinapuud, aknakatted 

Kolmanda kursuse tudengi Ann Nurga õhus 

rippuvad savist lennukid viivad autori sõnul 

rohelust sinna, kus seda pole. 

Kolmanda kursuse tudengi Pirgit Pruuali klaasist 

anumad kannavad nime “Puudutus”. 

MA lõpetaja Kristel Külljastineni savinõud 

nimega “Mustad metamorfoosid”. 

Jaanipäevani võisid kõik huvilised 

osa saada Kunstiakadeemia õppurite 

loomingust ja lõputöödest. 

Tekst Monica Raud, fotod Meeli Küttim 

TALLINNAS Kadaka tee 44 

KANGAPOOD KARDINASALONG 

E-R 10–19, L 10–17 E–R 10–19 

P 11–16 talvel L 10–17 

Tel 658 7890 Tel 658 8105 

KANGASTE MÜÜK • KARDINATE ÕMBLEMINE 

MA lõpetaja Eneli Valge G’Love-nimeline 

töö – kinnas ei pea olema vaid tarbeese. 

WWW.EESTITEKSTIIL.EE 

FILIAAL TARTUS Sepa 21 

Dekoratiiv- ja mööblikangad 

E–R 9–17 

L–P 9–15 

Tel 736 6567 

INFO@EESTITEKSTIIL.EE

Kaari Salu Aljona Kamenik Kristi Prinzmann 

Sisustaja jäädvustas Arhitektuuri- ja 

Disainigaleriis tudengite valmistet toole 

ning Disaini- ja Tarbekunstimuuseumis 

muud põnevat. 

Anu Toom 

Ott Kangur 

Kardinad � Sisustuskangad 

Eksklusiivne kodutekstiil 

DISAIN JA VALMISTAMINE 

PSI Sisustussalong � E - R 10-18 

Narva mnt 9E / Hobujaama 12 � Tel. 661 2505 � idk@idk.ee � www.idk.ee 

kodumaine

leiud 

Baldi teemantikujuline mäekristallist valamu mustast 

marmorist ja hõbedaga dekoreeritud valamulaual. 

Klavis OÜ 

TOODETENA PAKUME: 

• Niiskuskindlat ja veekindlat kasevineeri 

• Kasevineerist mööblit (köögi-, vannitoa-, 

elutoamööbel) 

• Vineerist seina- ja laepaneele 

• Vineerist mänguasju (kiikhobused) 

TEENUSENA PAKUME: 

• Mõõtu saagimist 

• Viimistlemist (peitsimine, lakkimine) 

ASUME UUEL AADRESSIL: 

Jälgimäe tee 11, 

Tänassilma Tehnopark 

76401 Saku vald 

Tel 658 0390 

www.klavis.ee 

Tere tulemast! 

Luksus, mis 

pimestab silmi 

Siidpehme nahk, samet ja kristallid – 

seda kõike ja enamgi veel võib oodata 

Itaalia päritolu disainiröögatustelt. 

Tekst Monica Raud, Fotod tootjad

Formitalia mitmeti seatavad toolid, mis koos 

söögilauaga moodustavad lilleõie kuju. 

�� Baldi kristallist vannitoaaksessuaarid ja 

valgusti kuuluvad kollektsiooni The Decorative 

Accessories. 

Formitalia Brisbane’i nimeline elutoakomplekt – hirvenaha ja terase peadpööritav kooslus. 

leiud

leiud 

Mirabili skulpturaalsed toolid kannavad endas usku, et kõik – ka igapäevased 

tarbeesemed, nagu toolid –, on ja peavad olema kunstiteosed. 

Mirabili fantaasiaküllaste 

toolide autor 

on Carla Tolomeo.

Vorkuta 

tundrast 

Tallinna 

mändideni 


Fotograaf Olga Makina armastab kohvi ja 

seltskonda, kelle seltsis saab end mõnusalt 

tunda ja diivanile kerra tõmmata. Kodusid on 

Olgal olnud mitu, mitmes linnas ja ka kaugel 

eemal Eestimaast. 

Tekst Kadri Tamm 

Fotod Olga Makina, Raul Mee, erakogu 

kodu 

59

kodu 

60 

OLGA SÕITIS SUVITI MAALE vanaemavanaisa 

juurde nagu paljud teisedki lapsed. 

Sõita tuli kaua ja kaugele: esimesed 

kuus aastat elas pere Vorkuta linnas Venemaa 

põhjaosas, kaugel-kaugel polaarjoone 

taga keset tundramaastikku, kus päike ei 

näita end pikki kuid. Vanavanemad elasid 

aga Eestis. 

“Elu Vorkutas oli päris karm, mälestused 

on siiani väga erksad,” märgib Olga. 

“Esimesel korrusel asuva kahetoalise 

korteri aknast lumisel ajal välja suurt ei 

näinudki: lumi oli aknad kinni tuisanud 

ning lumevaip ulatus teise korruse aknani.” 

Mälusoppidest kerkibki esile pilt, kus 

öösel täistuisanud akna ülaserva tekkinud 

käigurajal liiguvad inimeste jalad. Tuisutormide 

ajal oli välisuks kindlalt suletud. 

“Istusime paar päeva kodus ja ootasime, 

kuni tuul vaibub, et traktorid saaksid tee 

ukseni lahti ajada.” 

Kodu ise oli pisike ja hubane. “Tapeet 

ja mööbel olid hästi standardsed, just 

sellised, nagu tol ajal saada oli. Mäletan 

tumedast puidust poleeritud mööblit, 

väikeste lilledega tapeeti,” kirjeldab Olga. 

Toas oli ka suur jääkarunahk, pehme ja 

karvane. Koer Valkal olid sellega omad 

plaanid – urisemist ja jõukatsumist oli 

toas tihtilugu kuulda. Olga isa, kes pärast 

ülikooli lõpetamist linna tööle suunati, 

võttis vabal ajal toidumoona ühes ja läks 

jahile. Nii turgatavad Olgale meelde ka 

esikusse emale puhastamiseks jäetud 

tundralinnud. 

Olga väikese tüdrukuna koos 

isaga Vääna-Jõesuus. 

Pirukalõhnalised suved Väänas 

Suveks saadeti tüdrukutirts vanaemavanaisa 

juurde Eestisse, Vääna-Jõesuu 

kanti. “Eestis oli suvi, vabadus, päikeseline 

männimets, kus jõgi ja liivarand käega 

katsuda,” räägib Olga. Vanaema ja vanaisa 

pisitillukese suvekodu ümber oli aed, 

peenralt pärit rõõmsavärvilisi porgandeid 

jagus nosimiseks ka pikale tagasiteele. 

“Suvemajake oli väike ja hubane, seda täitsid 

puupliidi all küpsetatud õunapiruka 

ja rjaženka lõhnad. See oli ka igasuguste 

imehuvitavate asjade koht,” mäletab Olga. 

“Jules Verne’i raamatud, mida vanaisa 

raamaturiiulilt sai uuesti ja uuesti loetud, 

lauahõbe ja tikitud laudlinad, suured 

paksud koogiraamatud, kaks kirstu, kus 

vanaema hoidis igasuguseid põnevaid 

asju. Vanaema oli pärit Ukrainast ja tal 

ei seisnud asjad kunagi kapis, vaid ikka 

laekas.” Suur kirst oli peitust mängides ka 

ideaalne pelgupaik. 

Vanaema 

ja vanaisa 

Väänas 

autot 

lükkamas.

Lihtsad asjad 

muudavad palju 

Kvaliteetne sisekliima on mugava kodu ja hea tervise eeldus. Tihti on 

väsimuse, peavalu ja mitmete hingamisteede või silmahaiguste põhjuseks 

just halvasti ventileeritud ruumid. 

Tänapäevane ehituskvaliteet 

ja -materjalid ei võimalda 

õhul vahetuda läbi seinte 

ja aknavahede, seetõttu 

on ventilatsioonisüsteemi 

olemasolu eriti oluline. 

Ventilatsiooniseadmed 

Peterburi tee 99B, 13812 Tallinn 

Tel 606 1888 

Faks 606 1889 

E-post: systemair@systemair.ee 

Ringtee 37, 50105, Tartu 

Tel 736 6130 

Faks 736 6135 

E-post: systemair@systemair.ee

kodu 

62 

»Mõned aastad elasin kohvrite peal, 

kõik elamiseks vajalikud asjad 

mahtusid ühte kohvrisse! 

Olga Makina 

Kodutundeks piisab vähesest 

Olga on elu jooksul palju kolinud. “Mõned 

aastad elasin kohvrite peal, kõik elamiseks 

vajalikud asjad mahtusid ühte kohvrisse! 

Nii olen lihtsalt harjunud elama miinimumasjadega,” 

nendib ta. “Ristomatti 

Ratia, disainer, kelle arvamust ma väga 

hindan, rääkis ühes intervjuus, et põhimõtteliselt 

saab ruumist kodu, kui on 

olemas magamiseks voodi ja kohvimasin. 

Olen temaga täiesti nõus, minu kodud olid 

tihti just sellised.”

Olgale meeldib otsast alustada. Nii 

on vaid paar asja, mis kodust kodusse 

rändavad. “Tassin kaasa paari pilti, käsitsi 

tehtud ja taimedega värvitud vana 

Türgi vaipa ja veel paari eset. Aga eriti 

ei hoia vist asjadest kinni,” võtab ta jutu 

kokku. “Usun, et kodust saab kodu, kui 

ise sisustamise-remontimise juures kaasa 

lüüa. Mõtlen kaua, enne kui midagi ostan: 

parem elada mõni aeg ilma, kui osta 

suvaline asi.” Tänapäeva uued kodud on 

Olga meelest tihti ühesugused – avatud 


Olga võttis 

puhkuse, et 

uue koduga 

tuttavamaks 

saada ning 

tunnetada, 

mis seal juba 

on ja mis võiks 

veel olla.

kodu 

64 

planeeringuga köök, parkettpõrand, 

LCD-telekas nurgas, sarnane mööbel. 

Võid seina värvida natuke teist tooni, aga 

ikka täidab ruumi hele vaip, suur pehme 

diivan ja kardinad – kõik see, mis suurest 

mööblipoest saada. 

“Hakkasin poodides ringi käima ja avastasin, 

et on raske leida seda, mida vaja oleks 

ja mis väga meeldiks,” tõdeb Olga. Vahel aga 

veab ja asjad jooksevad justkui iseenesest 

sülle. “Elasin pool aastat üldse ilma peeglita. 

Ja siis ühel puhkusereisil teisel pool maailma 

leidsin peegli, mille kolme ümberistumisega 

lennureisi kiuste Eestisse tassisin.” 

Olga muigab, et see juhtus päris ammu ja 

enam ta vist sellised vigureid ei teeks. Ent 

igal hommikul nägu pestes ja meikides tuleb 

see imekaunis kuldse rannaliivaga saar 

India ookeanis, kust Olga peegli leidis, talle 

meelde ja tuju läheb kohe paremaks. 

Jõulukink männimetsas 

Olga praegune kodu on alles uus. “Mulle 

see kodu meeldib, ta on hele ja avar, suured 

aknad vaatavad lõuna poole ja päike paistab 

sisse,” kõneleb Olga. “Minu praegune 

mure on sisustamine ja sissekolimine. 

Võtsin puhkust, et rahulikult siin elada ja 

tunda, milline mu kodu juba on ja milline 

võiks olla.” 

Toad on selles korteris veel üsna tühjad. 

“Niiviisi, minimalistlikuks, tahaks need 

ka jätta. Mu töö on väga visuaalne: ma 

saan puhata, kui mu ümbrus on lihtne ja 

rahulik,” selgitab Olga, kellele uus kodu 

oli justkui jõulukink. “Jalutasin männimetsas, 

oli lumine ja rahulik, ilus ja hästi 

vaikne. Märkasin kuulutust, helistasin 

kohe järgmisel hommikul ja kaks korterit 

oli veel alles. Siin tekkis kohe mõte, et see 

on see.” 

»Mu töö on väga visuaalne: ma 

saan puhata, kui mu ümbrus 

on lihtne ja rahulik. 

Olga Makina 

Olga rohelusse avaneval rõdul on juba koha leidnud mõned armsad lillepotid. 

Olgale meeldib väga süüa teha. Nii 

unistas ta eraldi köögiga korterist, kus 

oleks mõnus toitu valmistada, veini juua 

ja sõpradega jutustada. Kui liisk langeb 

aga uue maja kasuks, on see ilmvõimatu 

soov: sellise planeeringuga kortereid 

lihtsalt enam ei ehitata. Nii on uues kodus 

avar köök suure ümmarguse söögilauaga. 

“Plaanin seda palju ja korralikult 

kasutada,” lubab Olga. “Ka vanemate 

kodus käis meil kogu elu suhteliselt 

suures köögis, kus oli laud ja madalal 

rippuv lühter.” 

Veel leidis Olga mõnusast vanakraamipoest 

kõverate jalgadega toolid, mis oma 

iseloomu hakkavad näitama. On ka televiisor 

ja diivan ja kindlasti tulevad pildid 

seinale. Suur telekasõber ta siiski pole: 

vaid siis, kui tuleb mõni hea film. 

Küll armastab Olga kohvi. Kuum meeleergutaja 

mahub ka unistustesse: “Kujutan 

ette, kui mõnus oleks ühel päikeselise juuli 

varahommikul ärgata, panna kohvimasin 

käima, et kodu saaks kohvilõhna täis, 

ning hakata seda rõdul aeglaselt jooma, 

mõeldes samal ajal, mida päevaga peale 

hakata.” �

Mööbli-, sisustus- ja dekoratiivkangad 

Mööblitööstustele, Arhitektidele, Sisekujundajatele, Salongidele, Eraklientidele 

Sirkel Fabrics 

Tatari 64 III korrus, 10134 Tallinn, Avatud E-R 8.30-17.00 

E-post: info@sirkelfabrics.ee, Veeb: www.sirkelfabrics.ee 

Tel: 6 484 320, Faks: 6 484 330

kodu 

66

Ühe ammuse 

unistuse 

täideminek 

Saaremaa kagurannik, 

Turja küla. 

Võimatu on mööda 

sõita tammelaudise 

ja kimmkatusega 

majast. Uks on 

pärani. Toas on 

mõnusalt varjuline 

ja viirukilõhnaline 

ning silm kipub 

kohe ringi rändama. 



Šikilt maalähedane – võiks öelda selle 

Turja külas valmiva kodu kohta. 


kodu

kodu 

68 

SEE OLI TÄPSELT AASTA e e s t , k u i 

Sisustaja kirjutas Kaja Mäeranna erilise 

atmosfääriga Kuressaare kodust. Vahepeal 

on ettevõtlik saarlanna linnakodule 

aga uued omanikud leidnud ning oma 

unistusi järgides ümber ehitanud suure 

osa kunagisest lapsepõlvekodust. “Eelmise 

kodu ostnud inimesed käisid just külas 

ja ütlesid sisse astudes, et siin on samasugune 

lõhn,” muljetab Kaja naerulsui. Ka 

atmosfäär on vägagi tuttavlik, vaid pisut 

maalähedasem. 

Heas mõttes pärapõrgu 

Nii arvab Kaja oma kodukohast ja soovib, 

et ta maja oleks veelgi rohkem metsa sees 

ja kanajalgadel. Aga nüüdki peavad küllatulnud 

tõdema, et kummaliselt vaikne on 

Turjal. “Üks linnapoiss ütles, et siin on nii 

hea, et tahaks karjuda,” meenutab Kaja 

muigega. Tegelikult meeldivad talle üle 

kõige vanad talukohad, aga et tegemist 

on lapsepõlvekoduga, kaalub see kõik muu 

üles. Oli samasugune lämbe augustilõpp 

nagu tänavugi, isa lõi parajasti lagesid, kui 

Kaja 39 aasta eest siin ilmale tuli. Kümne 

Rootsis veedetud aasta jooksul ihkas Kaja 

kõige enam isamaja renoveerima hakata, 

võimalus selleks avanes alles hiljaaegu, 

pärast linnakodu müüki. Ehkki 1960ndate 

tüüpilisest eterniitkatusega tellismajast 

jäi järele vaid raam, on koha vaim, tunne 

ja lapseea rajad alles. 

Kajale meeldib istuda laiadest laudadest välistrepil. Välisust 

peab ta oma visiitkaardiks. 

Naturaalse tammelaudisega maja ootab veel kimmkatuse 

tumedaks tõrvamist ja vundamendi krohvimist. 

Otsaseinast on puudu rõdu ning maja küljel paistab 

keldri tulevane sissepääs.

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

��

kodu 

70 

Käsitsi tehtud kaunikene 

Kajal on tunne, et maja ei saagi kunagi päris 

valmis. Ja see on omamoodi tore – elujärg 

läheb edasi ning maja muutub ja areneb 

koos oma asukatega. Seni on kodu valmimise 

nimel siiski kõvasti tööd vihutud. 

Aasta jooksul sai hoone täiesti uue näo 

ning õdusa ja põneva välja nägemisega 

esimese korruse ruumid. See kõik sündis 

tänu sellele, et Kaja on oma aja peremees. 

Ja õnneks on olnud palju väärt abilisi. Juba 

tuttavad ehitusmehed, pottsepast isa, seppadest 

koolivennad, mööblirestauraator, 

head sõbrad. Kaja kodude puhul võib kindel 

olla, et tuleb palju nokitsemist: perfektsust, 

sirgeid jooni ja siledaid pindu ta taga ei 

aja, kuid hindab väga käsitööd, tugevaid ja 

vastupidavaid asju, naturaalseid materjale 

ja isemoodi lahendusi. Puhas vedamine, 

et ta on kokku juhtunud töömeestega, kes 

ei löönud käega isegi mitte kaarja seinaga 

tualettruumile. “Ja mu Stockholmi sõbrad 

– väike ringkond, kellega koos oleme tohutu 

töö ära teinud, õhtuti pärast tööd õues 

süüa valmistanud ja veini joonud.” 

»Üks 

linnapoiss 

ütles, 

et siin on 

nii hea, et 

tahaks 

karjuda. 

Iseennast kuulates 

“Mina ei alustanud majaehitust mitte 

vundamendist, vaid n-ö võtmetest,” täheldab 

Kaja naerdes. Enne kui tegudeks 

läks, oli tal juba selge ettekujutus mõne 

mööblieseme või detaili paiknemisest. 

Puhas naiselik lähenemine. Seisad uksel ja 

pildid sellest, kuidas kõik olema hakkab, 

jooksevad silme eest läbi. 

Kuid üht Kaja ütleb – oma näo järgi 

kodu loomiseks peab endaga aega veetma, 

natuke eraklik olema. Seltskonnas ei pääse 

need vajalikud mõtted valla. 

Kaja näeb tugevat seost kodukujunduse 

ja inimese hingeelu vahel ning julgustab 

kõiki oma fantaasiaid valla päästma, 

sest ainult nii saab luua unistuste kodu. 

Vabakutselise sisekujundajana põimib 

ta sisekujundusse nii ennast kui ka tulevaste 

elanike isiksused, unistused, nende 

sisemaailma. Enne tuleb neid elanikke 

mõistagi tundma õppida. 

Kaja puhul on muidugi see, et tema 

ajab oma rida – midagi modernset ei 

maksa talt oodata. 

Efektne luuakrohv sündis 

seintele vahva töömehe 

algatusel – igaüks 

sellist tööd ette võtta 

ei viitsiks. Aknaalune 

vana kapirida peidab nii 

valamut kui ka nõudepesumasinat.

Õhulise kardina vahelt vannituppa astudes jääb 

vasemale väike leilisaun. 

Tualett, mille üks sein on kaarekujuline. Ust paotades seletab silm hämaras punakas 

valguses sooja puitu, tellisseina ja romantilist tapeeti. Ning muidugi vanaaegset 

käteloputusnõud. 

kodu

kodu 

72 

Perenaise toast avaneb väike salapärane 

valgustatud aken kööki ja 

vastupidi. Algselt õueaknaks olnud 

avaus sai siseaknaks, kui maja 

kunagi suuremaks ehitati. 

Elu teraapiliste ahjude ümber 

Esimesel korrusel käib elu ümber suure 

punase ahju – ühel pool on köök, teisel 

pool elutuba, kolmandas küljes saun ja 

vannituba. “Siin majas on viis küttekollet 

ja ma hoian ennast hirmsasti tagasi, et 

neid juurde ei tekiks. Seda võiks nimetada 

ka kütmisteraapiaks,” avaldab Kaja ühe 

oma nõrkuse. Ka perenaise magamistoa 

jaotab kaheks massiivne ahi, millest ühele 

poole jääb kaminaga mugav istumisnurk, 

ahju tagant kardinate varjust leiab aga 

hiiglasliku sisseehitatud voodi. “Mulle 

meeldivad pikad mehed ja ma tahtsin 

Kardinate varjust leiab Kaja suure sisseehitatud pesa. Laste 

magamistoad teisel korrusel pole remonti veel näinud. 

»Siin majas on viis 

küttekollet ja ma 

hoian ennast hirmsasti 

tagasi, et neid juurde 

ei tekiks. 

suurt voodit, kuid töömehed sattusid hoogu 

ja asi läks käest, voodi sai 2,4 meetrit 

pikk,” naljatab Kaja. “Tegelikult meeldib 

mulle voodis ka süüa, juua, mõelda – ma 

elan voodis ja sestap on hea, kui ta on 

suur. Voodis on hea ka nutta, voodi on 

hea lohutaja.” Endisaegsetele diivanitele 

korraldas aga tõsise muutumismängu üks 

saarlannast restauraator, kelle osavate 

käte vahel kulunud mööblitükid tundmatuseni 

muutunud näo said. “Vahepeal 

oli ta haiglas ja isegi sinna tassis kaasa 

diivani padjad, millele tutte ja narmaid 

külge sättis,” räägib Kaja, imetlus hääles.

Teispool magamistoa ahju võib kaminatule paistel raamatuid lugeda või lauamänge mängida. 

Ruutmeeter üllatab jälle! 

Saksa tootja Paradori uskumatult efektsed ja kergesti paigaldatavad 

seina- ja laepaneelid nüüd müügil! 

Tule vaata näidiseid K-Raua ACE kaupluses Kohila 3C, Tallinnas. 

Paneelid saadaval erineva värvitooni, puidumustri ja tekstuuriga. 

Täpsem info toote kohta www.ruutmeeter.ee 

Ruutmeeter OÜ 

Pärnu mnt 110, Tallinn 

Telefon 684 4100 

E-R 9.00 - 18.00 

L 10.00 - 16.00 

K-Raua ACE kauplus 

Kohila 3C, Tallinn 

tel 650 3844 

E-R 8.00-19.00 

L 9.00-17.00 

P 10.00-15.00 

www.ruutmeeter.ee 

kodu

kodu 

74 

Maaelu ilu ja võlu 

“Mu käest küsitakse, mida ma siin teen,” 

imestab Kaja. On hoopis nii, et igavus ja 

tüdimus tekivad Tallinnas viibides. Turja 

aga inspireerib. Kõige rohkem meeldib 

Kajale hommikul kohvitassiga trepil istuda 

või siis õues süüa teha. “Mõnikord 

öösiti istun õueköögi korstna juures ja 

kuulan oma mõtteid. Vihmaste ilmadega 

õmblen teise korruse punkris. Eriline 

ongi see kõige lihtsam,” kirjeldab Kaja 

oma päevi ses vaikses Saaremaa nurgas. 

Hulk unistusi ja suuri mõtteid aga ootab 

Kaja ja tütar Teele ahju ääres, mille kõrge 

serva peale armastavad jahedal ajal ronida 

kõik kolm kassi. 

Õueköögi veskikividel ja pinkidel on vanust 

30 aastat. Väike ahi on väikeste kalade ja 

suur ahi angerjate jaoks. 

oma aega. Avarale keldrikorrusele tulevad 

majapidamisruumid, veinikelder ja 

mekkimise nurk, hoovimaja keldrisse 

aga Türgi saun – keldrid on Kaja tõelised 

lemmikud. Hoovimajast tahaks visionäär 

Kaja teha maani ulatuva murukatusega 

külalistemaja, mille katusel saaks päikest 

võtta või kitsi karjatada. Ta mõõdab 

pilguga künklikku aeda ja tunnistab, et 

on sellesse paika niimoodi juurdunud, 

et hakkab kindla peale pärast surma siin 

kummitamas käima. �

TARTUS 

Mööblikeskus, Teguri 39 

E–R 9.00–19.00, L 10.00–16.00 

punase pähkli spooniga mööblisari... 

TALLINNAS 

Järve keskus, Pärnu mnt 238 

E–P 10.00–20.00 

Mööblikauplus, Punane 48 

E–L 10.00–20.00, P 10.00–18.00 

www.common.ee 

Commoni Commoni kliendikaardiga 

kliendikaardiga 

7% 7% soodsamalt soodsamalt ! ! 

JÕHVIS 

Mööblisalong, Raudtee 3 

E–R 10.00–18.00, L 9.00–16.00

leiud 

76 

Kruusike 

teed 

Kruusid on mõnusad. Külmal 

ajal kuuma kruusi pihkude 

vahel hoides levib soojus 

üle keha. Suvel võtad kruusi 

maasikaste sõrmede vahele ja 

rüüpad koogile piima peale. Ja 

milliseid pilte võib kruusidelt 

leida! 



sigadega 

portselankruus 

345 kr 

Kiika Kööki 

moonidega portselankruus 

300 kr 

Kiika Kööki 

kannikestega 

kruus 89 kr 

Tallinna 

Kaubamaja 

majadega portselankruus 

245 kr 

Kiika Kööki 

lavendliga kruus 69 kr 

Muster 

kruus Iittala Taika 

sarjast 179 kr 


päevalilledega 

portselankruus 345 kr 

Kiika Kööki

kodu 

78 

Enne pärast 

ja 

remonti 

K-Raua ACE kevadisel fotovõistlusel “Enne | pärast” 

esitles oma kodu ühe toa algset ja remondijärgset 

nägu üle 200 hakkaja eestlase. Sisustaja valis välja 

kolm kodu ning pani kirja mälestusi ja kogemusi. 

Tekst Monica Raud, Fotod Meeli Küttim, Arno Mikkor, erakogud

Kadi Kärtneri mõisa karjaköögist ehitatud maakodu enne (vasakpoolsel 

fotol) ja pärast ehitustöid. 

Noorte inimeste linnakärast 

pagemise paik 

19. SAJANDIST PÄRIT ENDINE mõisa karjaköök Märjamaa 

vallas on pelgupaigaks Kadi Kärtnerile ja tema elukaaslasele. 

Prahti täis ja võssakasvanud vana kivimaja sai praeguse 

ilme kolme aastaga. “Ehkki varasemaid ehituskogemusi meil 

polnud, on kõik siin hoones ise tehtud. Elukaaslane käis isegi 

pottsepakursustel,” teatab logistikafirmas töötav Kadi rõõmsalt. 

Suurt talukompleksi, mida pikki aastaid renoveerida ja 

ülejäänud aja hooldada, noored ei soovinud. Seda enam, et 

eelistati hakkama saada ilma pangalaenuta. Kadi, kes karjakööki 

ostes oli vaid 24aastane, imestab isegi, et nii noorelt neil 

maakodu rajamise kihk üldse tuli. 

“Alguses elasime telgis ja hoidsime toitu allikas,” meenutab 

ta ehituse algusaegu. Tööd käivad siiani, aga põhiline eluks 

vajalik on olemas. Antud juhul tähendab see vanaaegset sisustust 

ja moodsaid mugavusi. “Enne kui tõttad uut ostma, mõtle, 

mis saab neist asjust, mis juba olemas on,” kõlab Kadi nõuanne 

kõigile renoveerijatele. “Meie oleme püüdnud igal võimalusel 

vanu asju taas kasutusse võtta, naturaalseid materjale kasutada, 

oleme ehituses ja sisustuses rakendust leidnud ka kohapeal vedelenud 

palgijuppidele, kettidele, kividele ja muudele esemetele.” 

Ideid ja inspiratsiooni on maja ka ise pakkunud – näiteks on 

kusagil midagi välja koorunud või ehituse käigus paljastunud. 

Mõningaid esemeid on muidugi keeruline muretseda – näiteks 

ootab siiani tegemist erilahendusega plekist kubu. 

Lemmikpaigaks selles väikeses maakodus peetakse lisaks 

väliterrassile kööki, kus on mõnus aknast välja vaadates pannkooke 

süüa ning sõpradega istuda. Kadi tõdeb, et linnas ei ole 

sellist aega, et lihtsalt köögis istuda. Tulevikuplaanides on koht 

ka õueköögil ja suitsusaunal. 

�Täbaras seisus mõisa karjaköögist sai hele ja armas pelgupaik. 

nr 8 september 2007

kodu 

80 

»Linnas ei ole 

sellist aega, 

et lihtsalt köögis 

istuda. 

Kadi Kärtner 

Noor peremees käis pottsepakursustel, et 

oma kätega vanasse hoonesse sobilik pliit 

ehitada. Tulemus on ehe ja loomulik. 

�� Pisut fantaasiat ja käepärastest 

materjalidest sünnivad väärt lahendused 

– näiteks köögivalamu kohal ripub vanade 

kettide otsas palk, kuhu on valgustid sisse 

süvistatud. 

Parempoolne foto annab aimu sellest, 

millega karjaköögi värsked omanikud ehitustöid 

alustades silmitsi seisid.

Sõbralikkuse, rahu ja muretu meele saladuseks on 

väljapuhanud vaim ja keha. See lihtne saladus on 

armastuse kindel ja kõikumatu alus. 

Hoia inimesi, kelle näos peegeldub kõik see, mida 

sa isegi elult ootad. 

Hea uni on õnneliku elu algus. 

TALLINN Aatrium Sisustuskaubamaja (Pärnu mnt 234), Living (Põikmäe 4), Mööblimaja (Mulla 1), Münt (Peterburi tee 2F), Seegi Mööbel (Kadaka tee 1, 

Paldiski mnt 102, Punane 17a), Mööbliring (Pärnu mnt 234, Punane 16, Tammsaare tee 116), Põhja Mööbel (Pärnu mnt 69, Punane 50), Mööblikodu 

(Punane 16, Punane 52, Õismäe tee 107a), Pesapuu (Pärnu mnt 137), Idee ja Mööbel (Pärnu mnt 160), Poppy (Uus 28), Altermööbel (Peterburi tee 65), 

Maakri Disain (Maakri 23a), PSI Sisustus (Tammsaare tee 116), Viru Mööbel (Järve Keskus, Pärnu mnt 234), TARTU Living (Vitamiini 6), 

Münt (Teguri 39), Seegi Mööbel (Tehase 16), Mustvalge sisustussalong (Pepleri 5) NARVA Seegi Mööbel (Sepa 15), Viru Mööbel (Joala 11) 

KOHTLA-JÄRVE Viru Mööbel (Ehitajate 2) PÄRNU Münt (Lai 10), Papera mööblimaja (Pae 2), Seegi Mööbel (Kildi 4), Viigardi OÜ (Pae 4) 

VILJANDI Münt (Vaksali 17), Seegi Mööbel (Pärnu mnt 6), Furniture Window (Pargi 3), RAKVERE Münt (Rägavere tee 42), Viru Mööbel (Koidula 1) 

KURESSAARE Münt (Tallinna 61) VÕRU Võru TÜ kauplus Mööbel (Vilja 14b), Suwem (Tartu 31) HAAPSALU Münt (Tallinna mnt 1), Kodukauba 

Mööblipood (Posti 30) JÕHVI Viru Mööbel (Jaama 8), Seegi Mööbel (Raudtee 3) KEILA Viigardi Mööbel (Haapsalu mnt 57d) PÕLVA Põlva TÜ 

(Kesk 8) JÕGEVA Münt (Aia 1a) VALGA Amima Sisustus (Pärna pst 3) ELVA Elva TÜ Ehitusmaterjalide kauplus (Kesk 23) 

www.sleepwellbed.com 

ANGELS Foto: Heiki Laan

kodu 

82 

Tolmusest pööningust merevaatega kodukontoriks 

KODUS TÖÖTAVALE KALAMAJA ELANIKULE Madli 

Vitismannile meeldivad viltused seinad – poole elust on ta ärklikorterites 

elanud. Kui ta mõni aasta tagasi perekonnale kuulunud 

majaosa võtmed kätte sai, ei kujutanud ta ette, et vanasse 

trööstitusse puumajja võiks ehitada tänapäevaste mugavustega 

korteri. “Aga nüüd on mul maja mere ääres metsa sees keset 

linna,” kiidab Madli oma kodu asukohta kui võimatuna näivat 

unistust. 

Pime ja tolmune pööning ei peaks just inspiratsiooni tekitama, 

kuid perenaise meelest oleks olnud igav kahest alumise korruse 

korterist üks ehitada. Pealegi oleks perekond Vitismann sel juhul 

oma merevaatest ilma jäänud. Arhitekt Maris Remile idee meel- 

Madli Vitismann seadis 

katusealuses kodukontoris 

illuminaatorit meenutava 

akna alla sisse päikseküllase 

istumisnurga. 

dis ja tulemuseks on parim kompromiss vajaduste ja võimaluste 

vahel. “Ega ma merd nüüd vahetpidamata ei vahi, aga mulle on 

oluline, et ta on seal akna taga olemas,” osutab Madli katusesse 

rajatud akendele. 

Kontor oligi esimene, mis uude koju koliti. Kahjuks ei leidnud 

Vitismannid ühestki kodulinna mööblipoest tugitoole, mis sobinuksid 

tööruumi asjaliku meeleoluga. “Otsisime lihtsaid kandilisi, 

võimalusel pestavate katetega toole,” selgitab Madli ja räägib 

juurde loo, kuidas nad meelepärased istmed hoopis Ikeast leidsid 

ja neil sooduskruiisiga Stockholmis järel käisid. 

*Madli Vitismanni illuminaatori-nimelise võistlustöö valis 

K-Raua ACE meeskond oma lemmikuks.

kodu 

84 

Fotograaf Indrek Kasesalu seadis ühte avarasse ruumi mugavasti sisse nii fotostuudio, töönurga kui ka puhkenurga. 

Päikest täis loomeruum 

FOTOGRAAF INDREK KASESALU ARVAB, et oma kodu võiks 

kindlasti ise sisustada. Värskete trendide ja võimalustega aitavad 

kurssi viia kõikvõimalikud sisustusajakirjad. “Ja kui ei saa 

elukaaslasega mingis asjas kokkuleppele, mõelge välja midagi 

täiesti uut, sest maja sisustamisel pole ju piire. Kindlasti tasub 

katsetada täiesti hulle ideid,” on Tallinna lähistel Järvekülas 

elav Indrek veendunud. Tema kuningriik on paarismaja teine 

korrus, mille rõõmsate kollaste seinte vahel asub fotostuudio. 

Katusekorruse projekteerisid tulevased elanikud ise, majakarbi 

esimene korrus sai mõned muudatused. “Maja otsinguil oligi 

üks põhilisemaid soove katusekorruse väljaehitamise võimalus, 

soovisin võimalikult suurt ruumi, kuhu saaks teha puhkenurga, 

töönurga ning fotostuudio,” räägib Indrek, kes eriti 

hindab katuseakendest ruumi voogavat valgust, mille pealt 

tema meelest ei tohiks kokku hoida. Ehkki arendaja ja ehitaja 

vaheline halb kooskõla tegi aeg-ajalt meele mõruks, pakkus 

iga valmissaanud lahendus ning teadmine, et kõike tehakse ju 

enda jaoks, Indreku perele palju rõõmsaid hetki. � 

Veel ilma katuseakendeta katusekorrus.

küsimus 

SISEKUJUNDUSES ON ÜHE HOOAJA 

trendidest raske rääkida, sest üks interjöör 

hõlmab paljusid valdkondi viimistlusmaterjalidest 

aksessuaarideni. Ka on 

sisekujundus vägagi kallis lõbu, mistõttu 

igahooajalised tõmblemised pole kohased. 

Seetõttu toimivad trendid tunduvalt 

pikemaajaliste tsüklitena, väldates mitu 

aastat, kuni ükskord sarnase vormikeelega 

ehitisi ja interjööre saab nii palju, 

et tekib tüdimus ja vajadus millegi muu 

järele. Muutused tõukuvad pendliseaduse 

järgi vastaspoole, näiteks eklektikast 

saab minimalism. 

Ehkki sisustusajakirju sirvides võib 

jääda mulje, et meil, Põhjamaades, on 

kasutusel üksnes minimalistlik modernism, 

tegeldakse küllaltki palju ka ajalugu 

väärtustavate interjööridega. Omaette 

ringkond on ökoloogiliste materjalide 

kasutajad ja propageerijad. Nii on samal 

ajal kasutusel erinevad trendid, mille seast 

saab valida kõige südamelähedasema. 

Trenditundlikud kohad on klubid, 

kauplused ja kohvikud, nende interjöörid 

ehitatakse iga paari aasta tagant ümber, 

et uudse kujundusega suurendada oma at- 

Liivi Ehmann, 

Ehmann ja Kaunissaare sisearhitekt 

Erinevate trendide seast valib 

igaüks meelepäraseima 

raktiivsust. Oma kodu kujundades tuleks 

pigem lähtuda oma vajadustest, eelistustest 

ja rahalistest võimalustest. 

Trendi määravad meil ka sisustuse 

maaletoojad. Kui ikka moes on minimalism, 

ei olegi nii lihtne midagi muud soetada. 

Stabiilsetes ühiskondades kasvavad 

interjöörid ajapikku: kui on vaja, soetatakse 

uut ja ka olemasolev sulandub kooslusse. 

Interjöörid on kui mööbliesemete 

kollektsioonid, milles leidub perekonna 

hinnalist pärandit ja mitmetel aegadel 

lisandunut, mis tekitab elamisse isikupära 

ja kulgemise võlu. 

Kuna meil on olnud vahepeal tükk 

suhteliselt tühja maad, siis võimaluste 

avanedes tahetaksegi kõike korraga ja 

sisustatakse kogu elamine uuega. 

Kui hittidest rääkida, siis ilmselt jätkuvad 

ülisuurte ornamentidega intensiivsed 

tapeedid, keraamilised läbimassplaadid 

lähevad järjest suuremaks, köögikappide 

uksed on muutumas wengest valgeks kõrgläikeliseks, 

ka tammespooniga kaetuks. 

Huvitav on ka kraanikausside vorm: neid 

on risttahukakujulistest voolujooneliste 

looduslike vormideni. 

Mis on 

algava 

sügise 

märksõnad 

sisustuses? 

Tekst Eneken Laasme 

Fotod Andres Haabu, erakogud

TRENDID ON MÕELDUD TOOTJATE- 

LE, mitte tarbijatele. Kõik kordub mõne 

aja pärast uuesti – kui valge on ära tüüdanud, 

tuleb vastukaaluks tume jõuline 

toon ning vaoshoitule järgneb lopsakus. 

Üle pika aja on moodi tulnud näiteks 

külm kuuseroheline, lillakasroosad toonid 

ja pruun. 

Kodu sisustamisel tuleks lähtuda mõlemast 

– nii isikupärast kui ka moest. Kuigi 

alati ei ole isikupärast kerge leida. Tean 

juhust, kus inimene teadis, et tahab just 

seda värvi tapeeti, aga poes selgus, et seda 

ei ole, aga küllap juba mõne aasta pärast 

on see müügil. 

Inimesi mõjutab ka ühiskondlik arvamus, 

mida arvavad töökaaslased, sõbrad, 

naabrid. Mida vähem sellest hoolitakse, 

seda eripärasem kodu on. Kui mõnusad on 

need väikesed keldri- või pööningutoad, 

mis sisustatud just mingil funktsionaalsel 

põhjusel ja kuhu naljalt võõrast ei kutsutagi. 

Tihti kujundatakse kodu külaliste 

jaoks, kuid unustatakse pere vajadused, 

nende hobid. 

Kas öko on trend või midagi enamat? 

Loomulikult on see praegu ka trend, aga 

Krista Roosi, 

Disainijaama sisearhitekt 

Eelistada võiks naturaalset 

ja vastupidavat 

Kermansavi ahjud – iga kodu soe süda. 

Kümneid erinevaid mudeleid ja lõputu arv võimalusi. 

Kvaliteet, mis kestab pojalt pojale! 

Nüüd esindatud ka Eestis. 

Janno Roos, 

Ruumilabori sisearhitekt 

loodetavasti mitte ainult. Mida looduslähedasem 

ja vanem on lahendus, seda 

kindlam on, et mõne aja pärast ei tule 

halbu üllatusi – ei olnudki nii hea lahendus, 

hoopis tervisele hakkab. Naturaalsed 

materjalid on parimad ning neid tasuks 

alati eelistada. 

Ma olen ka taaskasutamise poolt. Kui 

inimesel on kätt ja viitsimist, saab väga 

tõhusalt vana mööblit elustada. Ei ole mõtet 

kõike minema loopida ja uut asemele 

osta. Eelistada võiks naturaalset, kauem 

vastupidavat, läbimõeldud, sealjuures 

tõepoolest vajalikku toodet. Esivanemad 

valmistasid mööblit mitmeteks põlvedeks, 

miks mitte teha samuti. 

Muidugi on tore ümberkorraldusi teha. 

Need ei pruugi olla totaalsed. Muutus 

toimub ju igasuguse väikese muudatusega, 

millegi ülevärvimisega, uue tapeedi 

panemisega. 

Mõelda võiks, millisel prügimäel peavad 

elama meie lapsed, kui ohjeldamatult 

ladestuvad laienevatele prügimägedele 

sünteetilistest materjalidest endised moerõivad 

ja mõttetu pudipadi, moodsatest 

ehitusmaterjalidest rääkimata. 

Sisetunne 

loeb 

Tootevalik: 

- Kermansavi kahhelahjud 

- Contura disainkaminad 

- Händöli disainkaminad 

ESIMESE MÕTTENA SOOVITAKSIN 

KÕIKVÕIMALIKEST trendidest hoopis 

hoiduda ning enne toatäie trendika kola 

kokkuostmist aeg maha võtta. Trendid 

tulevad ja lähevad. 

Kui pererahva peamiseks ajaviiteks ei 

ole just pidev kodukujundamine, tasuks 

hooajamoodi vältida. Sisustamine võiks 

käia pigem sisetunde kui trendide järgi 

– tasuks mõelda, mis tegelikult meeldib, 

mis on mugav ja tore, ning alles siis vaadata, 

mis parasjagu moes on. 

Arvan, et kodus võiks olla esemed, mis 

endale väga meeldivad, millel on mingi 

tähendus või lugu. Ülejäänud asjad võiks 

lihtsalt ära visata või viia näiteks taaskasutuskeskusse 

uut omanikku ootama. 

Iseäranis loovteraapiline on trendid, 

moelõiked ja huuleläiked mõneks ajaks 

hoopis unustada, kloppida särgilt linnasagin 

ja minna loodusesse. Kopsutäis 

osoonirikast mereõhku pidi ideede tekkimisele 

vägagi lennutav pinnas olema ja 

loovad mõtted tulevad iseenesest. Tasub 

proovida. 

Salong: Mustamäe tee 5c, Tallinn, Telefon 610 8410, 51 35 902, e-post: tulepesad@tulepesad.ee, www.tulepesad.ee 

küsimus 

- Õhkküttekaminad 

- Mondexi saunakerised 

ja kiviradiaatorid

Tootja: 

moll Funktionsmöbel GmbH 

MÖÖBEL, MIS KASVAB KOOS 

LAPSE JA TEMA VAJADUSTEGA 

Korrektse arvutilaua ergonoomika: 

laua ja tooli kõrgust saab kohandada vastavalt lapse kasvule 

lauaplaadi kaldenurka saab muuta vastavalt käsilolevale tegevusele 

distants monitorini on individuaalselt kohandatav 

vaatenurk sobib loomuliku silma vaatenurgaga 

monitori all laual on piisavalt ruumi väljaprinditud dokumentidele või 

õpikutele 

väljatõmmatava klaviatuuriga saab suurendada lauapinda ning 

kasutada seda randmete ja käsivarte puhkuseks 

selga toetav tool vähendab survet lülisambale 

pehmendused vähendavad istmeserva survet reitele ja vere soonkonnale 

laua all on piisavalt ruumi jalgadele 

Kõik lapsed vajavad arenguks ergonoomilist õppimise 

ja töötamise keskkonda. 

moll Funktionsmöbel GmbH poolt toodetud ergonoomilised 

töölauad ja toolid, mis “kasvavad” koos 

lapse ja tema vajadustega, on sel puhul tark valik. 

See on universaalne süsteem, millest on võimalik 

koostada sobiv töökoht lasteaiaeast kuni ... 

Ja lisaks sellele, et lahendus on väga praktiline ja 

nägus, on see samaaegselt ka fun ☺ 

EDASIMÜÜJA EESTIS: Mööblisalong Idee ja Mööbel 

Pärnu mnt. 160, Tallinn; tel. 651 8388 

avatud E–R 10–18, L 11–16 

www.ehituslux.ee


Ikoonikapp – 

muistse setu kodu püha ese 

Vene õigeusu mõjul tekkisid Setumaa taredesse 

pühakute kujutiste hoidmiseks pühasekapid, mida 

nüüdseks on jäänud järele väga vähe. 

tekst Vaike Reemann, ERMi teadur 

fotod Indrek Susi, ERMi arhiiv 

esemed ERMi mööblikogu 

Kevadiste pühade ja 

jaanipäeva puhul ehiti 

pühasenurka ka noorte 

kaskede ja lilledega. 

ajalugu 

89

ajalugu 

90 

Pühasenurk Petra talus 1957. aastal. 

Rikkaliku geomeetrilise lõikeornamendiga 

kibot ehk ikoonikapp. 

Tsälgutatud kirjadega pühasekast (mõõdud 72× 

62×19cm). 19. sajandi algus, Petseri vald, Olohova 

küla.

Kiboti esikülje 

laud, mille lõikekiri 

moodustub 

kaheksakanna 

(üle Euroopa laialt 

tuntud maagiline 

õnnetoov 

nõiamärk), 

kaheksaharulise 

kaksikristi (kreeka 

ja Andrease 

risti ühendus) ja 

risti motiividest. 


EESTIMAA ON KÜLL VÄIKE, aga üllatusi 

pakub siin nii loodus kui ka kultuur. 

Setumaaga tulevad silme ette rahvalaulikud, 

kel raske hõbeehete koorem rinnal. 

Sootuks vähem teatakse aga sellest, et 

vanad setu elamud on oluliselt erinenud 

rehielamust ja nende sisustuski oli teistsugune. 

Põhjus peitub ammustes 13. sajandi 

sündmustes, pärast mida jäid Setu 

alad Pihkva vürstkonda ja sealne kultuur 

hakkas muutuma vene kultuuri rütmis 

ning vene õigeusu mõjul. 

Setude elus ja kommetes omandasid 

tähtsa osa ikoonid ehk kohaliku kõnepruugi 

järgi pühased. Tavaliselt paigutati 

need tare paremat kätt tagumisse nurka, 

mille kohta õige setu ütleks “pühase nulk” 

või “kivoda nulk”, nurgariiulile või kapikesse. 

Pühasekapi nimetus võis olla ka 

kibot või kivot. Pühade ajal ja pühapäeval 

põles seal palvetamise ajal õlilamp. Muu 

osa tarest jäi elu argivajaduste päralt. 

Hiljaaegu silmasin ühes vanakraamipoes 

päris rohkete lõikekirjadega kibotit, 

mille kaupmehe sõnul üks noorpaar juba 

kinni oli pannud. Küsimise peale, kas ehk 

setudele, sain vastuseks, et hoopis soome 

tudengitele. Tõesti huvitav oleks teada, 

kuivõrd need noored inimesed ilusa vana 

asja otstarbest ja päritolust teavad? 

Muinsuste päästmiseks korraldatud 

ko gu mismatkalt Setumaale 1921. aastal 

kirjutab stipendiaat Johannes Ziugand: 

“Kibot või pühase kast on setudel koht, 

kus nad oma jumala ja pühaste kujud 

sees hoiavad. See seisab enamasti toa 

tagaseina nurgas ja on rikastel iga päev, 

vaesematel aga ainult pühapäeviti pühase 

rätiga kaetud. Niisugused kastid on kõik 

kodus tehtud. Kes osavamad olid, lõikasid 

fantaasia järele neile kõiksugu ilustusi 

(kirju) pääle. Ebausu kombeks võiks 

nimetada, et nad niisuguseid kastisid ei 

taha ära anda, kardavad, et jumal neid 

selle eest nuhtleb. S-Porovitsa külas, kust 

ma ühe pühase kasti ostsin, oli pääle selle 

rahet sadanud ja juba räägiti, et jumal sellepärast 

seda küla karistas, et nad pühase 

kasti ära müüsid. Selle põhjuse pärast ei 

saanud näituseks Trintova külast, kus 

pea igal talul kibot oli, neist mitte 

Funktsionaalsus Vastupidavus 

Universaalsus Piiritud võimalused 

Liug-, käänd-, voldik- ja vaheuksed 

Garderoobisüsteemid 

Köögi,- esiku- ja vannitoamööbel eritellimisel 

Lühikesed tähtajad 

Duo-Line TÜ 

Laki 14a 10621 Tallinn 

www.duoline.ee 

Tel: 56 690 991 

Faks: 655 5997 

duoline@duoline.ee

ajalugu 

92 

Pühapilt on ostetud Petseri kloostrist, 

räti tegi perenaine 1925. aastal 

ise. 

Tsälgutatud kirjade ja rõngasristidega kibot 

(mõõdud 48×52×19cm). Teinud müüja isa Alaotsa 

külas 19. sajandi keskpaiku. 

Uksega pühasekapp, mille profileeritud liistud meenutavad 

setu slaavipäraseid akende piirdeliiste. 

ühtegi osta. Enamjagu 

pühase kastisid on juba 

ära hävitatud (setude keeles 

“ärr hukatu”). Need 

mis alles, on kuskil aidas 

või pööningul ja ainult 

harva, mõnes vanemas 

hurtsikus, on ta veel oma 

koha pääl. Nüüdsel ajal 

kibota asemel on ainult 

lihtne riiul, kus pääl on 

kõiksugu pühaste kujud 

ja millede üle seesama 

pühase rätt on laotatud. 

Kibota tarvituselt kadumise 

algus öeldi umbes 

50 aastat tagasi algavat.” 

Pühase- või kivodarätt 

oli valgest linasest punaste 

kirjadega pikk linik nagu 

käterätt. See seati nii, et räti keskkoht 

paikneks kasti ehk riiuli kohal üleval, kuna 

otsad kahelt poolt külgi alla ripuvad. Nii sai 

püha nurk kaunilt ehitud. Ometi libiseb 

mõte vanu setu interjööride fotosid vaadates 

Hispaania poole – võib-olla on eestlastel 

selle kauge rahva kultuuriga muudki ühist 

kui Põhja-Eesti tulitand ehk mustjaspruuni 

siidiga tikitud baroksed käisekirjad. 

“Kaitsepühakule ei tohi haiget teha,” 

ütleb Alba hertsoginna Fransisco Goyale 

enne lembehetke. 

“Hoolsalt mässis ta mantilla, 

oma musta, suure loori, 

püha neitsi de Antocha 

tuhmund kuju ümber õrnalt, 

et ei pühal neitsil oleks silma ees, 

mis nüüd siin juhtub.” 

Lion Feuchtwanger, Goya. Tallinn, 1958 

Küsisin kolleegilt, kelle lapsepõlv vanaema 

juures Setumaal möödus, et miks tema 

arvates ühel Eesti Rahva Muuseumi kogus 

oleval kibotil on olnud uksed ees. Sain 

naeruse vastuse, et ta on kuulnud küll jutte, 

nagu pidanuks pühakud enne lembehetki 

kinni katma. Ja, et ega ilmaaegu setu pruudile 

kaasavaraks pühaserätte antud. 

Aeg on ebausukombeid kahandanud 

ja rahvakunsti kallisasju on pudenenud 

kaugematessegi ilmanurkadesse, kus 

mõnigi peab õlgu kehitama: ilus asi, aga 

otstarvet ei näe. Õnneks on neile enamasti 

võimalik muuseumidest lugusid ja teavet 

lisaks nõutada. �

ajalugu 

94 

Hea disainiga 

tarbekunst püsib 

huviorbiidis 

kas või 

70 aastat 

Adamson-Ericu originaalkavandite 

järgi uuesti kootud 

flossatehnikas vaip. 

Adamson-Ericu serviis, mis 70 aastat 

tagasi Pariisis audiplomi välja teenis. 

Adamson-Ericu lapselike maalingutega 

seinataldrik näib justkui 

kildudest kokku liimitud. 

Vaibad, portselan ja 

keraamika, mille eest 

kunstnik Adamson-Eric 

1937. aasta Pariisi maailmanäitusel 

diplomeid 

korjas, näivad värsked ja 

moodsad veel praegugi. 

tekst Ülle Kruus, Adamson-Ericu 

muuseumi direktor 


EESTLASTE 70 AASTA TAGUST edukat 

esinemist Pariisi maailmanäitusel 

“Arts et Technique dans la Vie Moderne” 

(“Kunst ja tehnika moodsas elus”) on uuritud 

lünklikult. Ja ehkki osa suursündmusel 

väljas olnud töid kodumaale tagasi ei 

jõudnud, on siiski säilinud nii teoseid kui 

ka kavandeid, tunnustusdiplomeid ja mälestusi. 

Nendega saab tutvust teha Adamson-Ericu 

muuseumi näitusel. 

Silmapaistvamaid ülesastujaid Pariisis oli 

Adamson-Eric. Iseäranis palju tähelepanu on 

pälvinud tema Koopaelaniku serviis. Tee-, 

moka- ja kohviserviisist koosnev komplekt 

on alati vaatajaid köitnud oma humoorika 

ja muheda dekooriga, mis meenutab koopaelaniku 

või lapse käega tehtud pisut 

primitiivseid joonistusi. Komplektis 

pole ühtki eset, mille maaling oleks 

identne mõne teisega. 

“Ta värvikad ehtetaldrikud ei 

ole küll igamehe maitse – põgusale 

pilgule näivad nad mitmevärvilistest 

kildudest kokku liimituna,” 

kirjeldab kriitik Hanno Kompus 

Adamson-Ericu kirkavärvilisi seinataldrikuid 

1937. aasta Päevalehes. 

Õige omapärased ja värsked olid ka 

kunstniku tolle perioodi vaibad, mille 

puhul ei oskaks arvatagi, et need II maailmasõja 

eelsest ajast pärinevad. 

Kuna Eestit esindanud kunstnike 

toonast ekspositsiooni maailmanäitusel 

küllaltki palju ära märgiti ning mitmete 

diplomitega tunnustati, on toodud ekspositsioonis 

esile just need teosed, millel 

on ajatu kunstiline väärtus, ja esitletud 

persoone, kes väikesele Eestile toona au 

ja kuulsust tõid. 

*Näitus “70 aastat Pariisi maailmanäitusest 

aastal 1937” on avatud 7. oktoobrini. 

�

poes 

96 

3 

uut 

sisustuspoodi 



Vanad asjad 

uuele ringile 

TALLINNA TAASKASUTUSKESKUSEST EDASI ARENENUD 

Uuskasutuskeskus oma uue nime, imago ja 1000ruutmeetrise 

halliga sadama lähistel on õige koht neile, kes ei pelga 

“teisele ringile” läinud esemeid. Neile, kes soovivad soodsalt 

ja keskkonna sõbralikult oma kodu sisustada. Kogu müüdava 

kauba kruusidest diivaniteni on keskusele annetanud Eesti 

inimesed, teiste seas hulganisti nostalgilist ja retrohõngulist 

nõukaaja toodangut, aga ka uuemat kraami. Kes otsib, see 

leiab. Tugitooli võib saada 100 krooniga, serviisi 32 krooniga 

ja väikse kapi 30 krooniga. On võimalik osta ka antiikmööblit, 

mille hinnad jäävad 2000 ja 3000 krooni vahele. Uuskasutuskeskus 

ehk UK on mittetulundusühing, mille missioon on vanu 

häid asju uuesti kasutusse anda ning rahva tarbimisharjumusi 

keskkonna säästlikumaks muuta. Osa asju jagatakse abivajajatele 

tasuta, saadud tulu kasutatakse Keskkonnakooli ning teiste 

säästlikku mõtlemist õpetavate projektide tarbeks. 

�Asub: Tallinnas Uus-Sadama 19-12 

UK võiks olla sobilik paik ka näiteks tudengitele ringi vaatamiseks 

– ühikatoast on alatasa midagi tarvilikku puudu. 

Tänapäevane 

ja kodumaine 

NOOR SALONG 21 TUBA esindab kodumaiseid mööblitootjaid, 

kel pole oma salongi. Müüb ja paigaldab eritellimusel 

valmistatud köögi- ja vannitoamööblit, pehmemööblit, vaheseinu, 

garderoobe ja kodutehnikat. Ka näiteks sisseehitatud 

heliseadmeid. Kallist täispuitu küsitakse 21 Toast harva, enamasti 

läheb kaubaks modernne spoonmööbel, värviline MDF 

ning kõrgläige. Isikupära nimel on võimalik mööblile või ka 

näiteks lükandustele trükkida mustvalgeid ja värvilisi pilte ja 

fotosid. Hinnad on salongis seinast seina – köögi võib saada 

nii 30 000 kui ka 300 000 krooniga, diivani puhul peaks arvestama 

umbes 20 000 krooniga. Viimase puhul sõltub paljugi 

kangast, mis võib maksta 3000, aga ka hoopis 15 000 krooni. 

�Asub: Tallinnas Aedvilja 1 

21 Tuba pakub kodusisustust ennekõike modernse stiili austajatele. 

Lihtsad kandilised vormid ja siledad pinnad.

Loodus värvipotis 

ÖKOLOOGILISI VIIMISTLUSMATERJALE PAKKUVAT 

SAFRANI kauplust Tartus teatakse ja armastatakse. Paljud 

aga ei tea, et Safran tegutseb kevadest ka Tallinnas. Müüb 

ikka 100% naturaalseid värve, põrandaõlisid, krohve ning ka 

roo- ja linatooteid. Savikrohv ja lubikrohv on kohalikku päritolu, 

valdav osa muud kaupa tuleb Saksamaalt. “Ka Majatohter 

müüb selliseid asju, rohkem ei teagi niisuguseid müügikohti,” 

kostab poe juhataja Urmas Sildnik. Lisaks müümisele annab 

Safran ka nõu, jagab kogemusi ning kindlasti püüab kundedelt 

tagasisidet saada – kas tuli hästi välja või läks midagi 

viltu. Suur hitt on Safranis põnev materjal tadelakt, mida 

katsumas-vaatamas käiakse, ka dekoratiivkrohvid on menukad. 

Positiivne on, et Safrani tooteid võib segada ja seinale 

määrida kogu perega, kuna need on tervisele ohutud. “Kord 

helistas paanikas klient ja kurtis, et koer sõi meie värvi, mis 

nüüd saab. Ei midagi hullu, ilmselt oksendab,” räägib Sildnik 

lõbusalt. Kiputakse arvama, et loodustooted on odavad. Tegelikult 

on nad tavatoodetest mõnevõrra kallimad, kuid töökulu 

on väiksem ja kasutada on lihtsam – ja ega siis keegi 

hinna pärast ökotooteid osta, vaid ikka nende naturaalsuse 

tõttu. Aga muidu – tadelakt maksab umbes 700–1000 kr/m², 

kohupiimavärv 15 kr/m² ja üks kiht savikrohvi 52 kr/m². 

�Asub: Tallinnas Peterburi tee 2f 

Safranis müüdavad looduslikud värvid tuleb ise kodus kokku 

segada – valmiskujul läheksid nad lihtsalt hapuks. 

poes

mess 

98 

SEPTEMBER 

Heimtextil Rossija, Moskva 

11.–14.09 

Kodu- ja sisustustekstiil, põranda- ja 

seinakatted 

http://heimtextil.messefrankfurt.com/ 

rossija 

Habitare, Helsingi 

19.–23.09 

Mööbel, sisustustarbed 

www.finnexpo.fi/habitare 

Arfex, Moskva 

20.–23.09 

Disainmööbel, sisekujundus, kodu- ja sisustustekstiilid 

http://artfurniture.ru 

100% Design, London 

20.–23.09 

Disainmööbel, valgustid, tekstiil 

www.100percentdesign.co.uk 

Abitare il Tempo, Verona 

20.–24.09 

Mööbel, disainmööbel, sisekujundus 

www.abitareiltempo.com 

Decorex International, London 

23.–26.09 

Mööbel, põrandakatted, valgustid 

www.decorex.com 

FIM, Valencia 

24.–29.09 

Mööbel 

http://fim.feriavalencia.com 

FIAM, Valencia 

24.–29.09 

Valgustid 

http://fiam.feriavalencia.com 

Deco-Cevider, Valencia 

24.–29.09 

Dekoratsioon, tarbekeraamika 

http://habitat.feriavalencia.com 

OKTOOBER 

Cersaie, Bologna 

02.–06.10 

Keraamilised plaadid, vannitoamööbel, 

sanitaartehnika 

www.cersaie.com 

Hem & Villa, Stockholm 

04.–07.10 

Kodumööbel, koduvalgustid, aiamööbel, 

aiatarbed 

www.hemochvilla.com 

Sügis täis messe 

Decorex 2006 Londonis Chelseas. 

Decotec, Madrid 

08.–11.10 

Arhitektuur, sisekujundus 

www.ifema.es/ferias/construtec 

InteriorWorld, Moskva 

10.–13.10 

Sisekujundus, sisustustarbed, disainmööbel 

www.interiorworld.ru 

Intercasa, Lissabon 

13.–21.10 

Mööbel, valgustid 

www.intercasa.fil.pt 

100% Designi peasissepääs Londonis Earls 

Courtis 2006. aastal. 

Habitare 2005 Helsingis. 

La Mia Casa, Milano 

20.–28.10 

Mööbel, sisustustarbed, 

majapidamistarbed 

www.rassegne.it/lamiacasa 

NOVEMBER 

Ambiente Rossija, Moskva 

07.–10.11 

Sisustustarbed, 

lauanõud ja -tarbed, 

tarbekaubad 

http://ambiente.messefrankfurt.com/ 

rossija

PDF-failina - Leht - Äripäev

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?