Rahvasta Leviaatan_

Katoliku kirik oli muutnud Jumala armu kaubaartikliks. Rahavahetajate lauad (Matt.
21,12) seisid altarite kõrval nmg õhk kajas ostjate ja müüjate hüüdeist. Ettekäändel, et Püha
Peetruse kiriku ehitamine Roomas vajas palju raha, müütati paavsti volitusel avalikult
indulgentse (patukustutuse kirju). Tempel Jumala kummardamiseks kavatseti ehitada üles
ebaõigluse hinnaga, selle nurgakivi pidi paigaldatema ülekohtu palgaga! Kuid just need
abinõud, mis võeti tarvitusele Rooma hiilguse suurendamiseks, kutsusid esile paavstluse
kõige otsustavamate ja edukamate vaenlaste kõige kibedama vastupanu ja viisid võitlusele,
mis raputas paavstitrooni ja kõigutas kolmekordset krooni paavsti peas. {SV 90.2}
Tetzel, ametnik, kelle ülesandeks oli juhtida indulgentside müümist Saksamaal, oli süüdi
kõige alatumates pattudes ühiskonna ja Jumala käskude vastu. Põigelnud kõrvale
karistusest, oli ta nüüd astunud paavsti kasuahnete ja jõhkralt hoolimatute plaanide
teenistusse. Jultunult kordas ta kõige silmatorkavamaid valesid ja jutustas harimatule,
kergeuskli-kule rahvale imelisi lugusid. Kui inimeste käes oleks olnud Jumala Sõna, ei oleks
saadud neid niiviisi petta. Sellepärast ei antudki Piiblit rahva kätte. Jumalike tõdede suhtes
teadmatuses hoidmisega säilitas paavst kontrolli inimeste üle ja suurendas auahnete juhtide
kasumeid. (Vt John C. L. Gieseler, „A Compendium of Ecclesiastical History“ per. 4, sec. I,
par. 5). {SV 90.3}
Kui Tetzel saabus mõnda linna, kuulutas käskjalg tema ees: „Jumala ja püha Isa arm on
teie väravais!“ (D.Aubigne 3. kd. ptk. 1). ning rahvas tervitas seda Jumalat teotavat
teesklejat nii, nagu oleks ta Jumal ise, kes tuleb taevast. See häbitu kaubitsemine toimus
kirikus, ja Tetzel, astunud kantslisse, ülistas idulgentse kui kõige väärtuslikumat Jumala
andi. Ta kuulutas, et temalt ostetud lunastuskirjade kaudu andestatakse ostjale ka need
patud, mida ta tulevikus veel teha soovib, ja kõike seda isegi ilma patukahetsuseta (samas, 3.
kd. ptk. 1). Veel enam: Tetzel kinnitas kuulajatele, et indulgentsidel on jõud päästa ka
surnuid; et just sellel momendil, kui raha kolksatab vastu tema kasti põhja, pääseb hing,
kelle eest on makstud, puhastustulest ja läheb taevasse* Vt. K. R. Hagembach „History of
the Reformation“, 1. kd. lk. 96). {SV 90.4}
Kui nõid Siimon pakkus apostlitele raha, et saada väge imede tegemiseks, ütleb Peetrus:
„Kadugu su raha sinuga tükkis, et sa mõtled Jumala andi saada raha eest!“ (Ap. t. 8, 20).
Tetzeli pakkumise võtsid aga tuhanded inimesed innukalt vastu. Kuld ja hõbe voolas tema
kassasse. Päästmist, mida sai osta raha eest, oli patusel palju meeldivam vastu võtta kui
päästmist, mis nõudis kahetsust, usku ja pingutusi, et patule vastu seista ja seda võita. (Vt.
lisamärkus lk. 59 kohta). {SV 91.1}
Sellise „andestuse“ vastu võitlesid haritud jumalakartlikud mehed ja neid oli palju, kes ei
uskunud väidetesse, mis olid ilmses vastu-olus mõistuse ja Pühakirjaga. Ükski prelaat ei
julgenud tõsta häält sellise häbitu äritsemise vastu, kuid inimesed muutusid rahutuks ja
paljud küsisid tõsiselt, kas Jumal ei hakka juba mingil viisil oma kogudust puhastama. {SV
91.2}
73