Rahvasta Leviaatan_

bibliomaniapublications
from bibliomaniapublications More from this publisher
12.07.2024 Views

Ta näeb, et tema sihilik mäss on läbi kukkunud ja ta on taeva jaoks absoluutselt kõlbmatu. Ta on treeninud oma võimeid sõjaks Jumala vastu ja seepärast oleks taeva puhtus, rahu ja kooskõla temale suurimaks piinaks. Saatana süüdistused Jumala halastuse ja õigluse suhtes vaikivad. Etteheide, mida ta tegi Jehoovale, langeb täielikult temale enesele. Ja nüüd kummardub Saatan maha ning tunnistab õigeiks temale määratud kohtuotsuse. {SV 502.1} „Kes ei peaks kartma sind, Issand, ja andma austust sinu nimele? Sest sina üksi oled püha; sest kõik paganad tulevad ja kummardavad sind, sellepärast, et su õiged kohtuotsused on saanud avalikuks!“ (Salm 4.) Iga kahtlus tõe ja eksituse suhtes selles pikaajalises. võitluses on nüüd selgeks tehtud. Vastuhaku tagajärjed, Jumala seadustest üleastumise viljad on näha kõigile mõistusega olevustele. Saatana valitsuse ja Jumala valitsuse vastandlikkus on esitatud kogu universumile. Saatana oma tegevus mõistab ta hukka. Jumala tarkus, Tema õiglus ja headus on täielikult vabastatud ebaõigetest süüdistustest. Selgub, et kogu Jumala tegevust suures võitluses juhtis põhimõte kindlustada Tema rahvale igavene heaolu ja Tema poolt loodud maailmade hüved. „Sind ülistavad, Jehoova, kõik sinu teod, ja su vagad tänavad sind!“ (Laul 145, 10.) Patu ajalugu tunnistab läbi igaviku, et Jumala käskude olemasolus peitub kõigi Tema loodolevuste õnn. Suure võitluse kõiki fakte arvestades teatab kogu universum — nii ustavad kui mässajad — üksmeelselt: „Õiged ja tõelised on sinu teed, sa rahvaste kuningas!“ {SV 502.2} Universumile selgub Isa ja Poja poolt inimese heaks toodud suure ohvri tähtsus. On saabunud tund, mil Kristus võtab endale Temale õigusega kuuluva positsiooni ja Teda ülendatakse üle valitsuste ja võimude ning üle iga nime, mida nimetatakse. Rõõmu pärast, mida Ta tol korral tulevikus ees nägi — et Ta võiks viia palju lapsi ausse — kannatas Ta ristisuirma ega hoolinud häbist. Ja kuigi kurvastus oli kujuteldamatult suur, on rõõm ja au veelgi suurem. Ta vaatab lunastatuid, kes on taas Tema sarnased. Iga süda kannab jumalikku pitserit ja iga nägu peegeldab oma Kuningat. Jeesus näeb neis oma hingevaeva vilja ja on rahuldatud. Siis teatab Ta häälega, mis kõlab üle õigete ja õelate hulga: „Vaadake minu verega ostetuid. Nende eest ma kannatasin, nende eest ma surin, et nemad võiksid elada minu juures läbi igaviku aegade.“ Ja kiituselaul tõuseb valgesse riietatud lunastatute hulga huulilt trooni ümber: „Tall, kes on tapetud, on väärt võtma väge ja rikkust ja tarkust ja rammu ja au ja austust ja kiitust!“ (Ilm. 5, 12.) {SV 502.3} Kuigi Saatan on sunnitud tunnustama Jumala õiglust ja kummardama Kristuse ülemvõimu ees, jääb tema iseloom muutumatuks. Mässuvaim purskub taas võimsalt esile. Raevunult otsustab ta võitlusest mitte loobuda. Aeg viimaseks meeleheitlikuks võitluseks Taeva Kuninga vastu on käes. Ta tormab oma alamate sekka ning püüab neid oma raevuga in-nustada ja äkkrünnakule õhutada. Ent kõikidest loendamatuist miljoneist inimestest, keda ta on mässule meelitanud, pole nüüd ühtegi, kes tahaks teda tunnustada. Saatana võimu on murtud. Õelad on täidetud sama vihaga Jumala vastu, mis innustas Saatanat, kuid nad mõistavad, et nende olukord on lootusetu ja et nad ei saa võitu Jehoova üle. Nende viha 412

süttib Saatana ja nende vastu, kes on olnud petmisel tema abilisteks; deemonliku raevuga pöörduvad nad nende vastu. {SV 503.1} Issand ütleb: „Et sa omast meelest oled Jumala sarnane, vaata, siis toon ma su kallale võõraid, kõige julmemaid paganaist; nemad tõmbavad oma mõõgad sinu ilusa tarkuse vastu ja teotavad su hiilguse! Nad tõukavad sind alla hauda.“ „Hävitasin sind, kaitsja keerub, tuliste kivide keskelt!... Ma viskasin sind maa peale, ma panin sind kuningate ette, et nad saaksid sind vahtida!? ... Ma tegin sind maa peale tuhaks kõigi silme ees, kes sind nägid!... Sa muutusid hirmutuseks ja sind ei ole enam iialgi!“ (Hes. 28, 6-8; 16-19.) {SV 503.2} „Sest iga sõjakäras sõtkutud saabas ja veres veeretatud vammus põletatakse tuleroaks!“ „Sest Jehooval on raev kõigi rahvaste ja viha kõigi nende väehulkade vastu — ta on pannud need vande alla, ta on andnud need tappa!“ „Ta laseb sadada õelate peale süsi, tuld ja väävlit; ja kõrvetav tuul on nende karikaosa!“ (Jes. 9, 4; 34, 2; Laul 11, 6.) Tuli langeb taevast. Maa avaneb. Maapõues varjul olnud purustavad jõud tungivad välja. Hävitavad leegid purskuvad esile igast haigutavast lõhest. Isegi kaljud põlevad. Päev on tulnud, mis põleb kui ahi. Algained sulavad kuumuses, samuti maa ja kõik, mis seal sees, põlevad ära. (Mal. 3, 19; 2. Peetr. 3, 10.) Maapind näib sulamassina — määratu suure keeva tulejärvena. See on kohtuotsus, jumalakartmatute häving: „Jehoova kättemaksupäev, tasumisaasta riiu eest Siioniga.“ (Jes. 34, 8.) {SV 503.3} Õelad saavad oma tasu maa peal. (Õp. s. 11, 31.) Nad „on nagu kõrred! Ja see päev, mis tuleb, põletab nad, ütleb vägede Jehoova.“ (Mal. 3, 19.) Mõned hävitatakse momentaalselt, teised kannatavad mitu päeva. Kõiki karistatakse „nende tegude järele“. Õigete patud kantakse üle Saatanale, kes peab kannatama mitte ainult oma vastuhaku, vaid ka kõigi pattude eest, mida tema on mõjutanud inimesi tegema. Tema karistus on palju suurem kui nende oma, keda ta on petnud. Pärast seda, kui on hukkunud kõik need, kes langesid tema pettuste läbi, peab Saatan veel edasi kannatama. Puhastavad leegid hävitavad kõik õelad lõpuni — hävivad nii juur kui oksad — Saatan on juur, tema järelkäijad oksad. Täielik karistus käsu järele on täide viidud! Õigluse nõuded on rahuldatud ning taevas ja maa kuulutavad seda nähes Jehoova õiglust. {SV 504.1} Saatana hävitustöö on igaveseks lõppenud. Kuus tuhat aastat on ta teinud oma tahtmist, täitnud maailma hädadega ja põhjustanud kurbust kogu universumile. Kogu loodu ägas ja piinles. Nüüd vabanevad Jumala loodolevused igaveseks Saatana kiusatustest. „Kogu maa tõmbab hinge, puhkab, nad (õiged) rõkatavad rõõmust.“ (Jes. 14, 7.) Tänu ja võidurõõm kõlab kogu universumist. On kuulda „otsekui hulga rahva häält ja otsekui suurte vete kohinat ja otsekui kange pikse müristamist, ütlevat: „Halleluuja! Sest Issand, meie Kõigeväeline Jumal, on võtnud kuningliku valitsuse oma kätte!“ (Ilm. 19, 6.) {SV 504.2} Sel ajal, kui maa on mähkunud hävitustulle, elavad õiged ohutult pühas linnas. Nende üle, kellel oli osa esimesest ülestõusmisest, ei ole teisel surmal mingit meelevalda. Jumal, 413

süttib Saatana ja nende vastu, kes on olnud petmisel tema abilisteks; deemonliku raevuga<br />

pöörduvad nad nende vastu. {SV 503.1}<br />

Issand ütleb: „Et sa omast meelest oled Jumala sarnane, vaata, siis toon ma su kallale<br />

võõraid, kõige julmemaid paganaist; nemad tõmbavad oma mõõgad sinu ilusa tarkuse vastu<br />

ja teotavad su hiilguse! Nad tõukavad sind alla hauda.“ „Hävitasin sind, kaitsja keerub,<br />

tuliste kivide keskelt!... Ma viskasin sind maa peale, ma panin sind kuningate ette, et nad<br />

saaksid sind vahtida!? ... Ma tegin sind maa peale tuhaks kõigi silme ees, kes sind nägid!...<br />

Sa muutusid hirmutuseks ja sind ei ole enam iialgi!“ (Hes. 28, 6-8; 16-19.) {SV 503.2}<br />

„Sest iga sõjakäras sõtkutud saabas ja veres veeretatud vammus põletatakse tuleroaks!“<br />

„Sest Jehooval on raev kõigi rahvaste ja viha kõigi nende väehulkade vastu — ta on pannud<br />

need vande alla, ta on andnud need tappa!“ „Ta laseb sadada õelate peale süsi, tuld ja<br />

väävlit; ja kõrvetav tuul on nende karikaosa!“ (Jes. 9, 4; 34, 2; Laul 11, 6.) Tuli langeb<br />

taevast. Maa avaneb. Maapõues varjul olnud purustavad jõud tungivad välja. Hävitavad<br />

leegid purskuvad esile igast haigutavast lõhest. Isegi kaljud põlevad. Päev on tulnud, mis<br />

põleb kui ahi. Algained sulavad kuumuses, samuti maa ja kõik, mis seal sees, põlevad ära.<br />

(Mal. 3, 19; 2. Peetr. 3, 10.) Maapind näib sulamassina — määratu suure keeva tulejärvena.<br />

See on kohtuotsus, jumalakartmatute häving: „Jehoova kättemaksupäev, tasumisaasta riiu<br />

eest Siioniga.“ (Jes. 34, 8.) {SV 503.3}<br />

Õelad saavad oma tasu maa peal. (Õp. s. 11, 31.) Nad „on nagu kõrred! Ja see päev, mis<br />

tuleb, põletab nad, ütleb vägede Jehoova.“ (Mal. 3, 19.) Mõned hävitatakse momentaalselt,<br />

teised kannatavad mitu päeva. Kõiki karistatakse „nende tegude järele“. Õigete patud<br />

kantakse üle Saatanale, kes peab kannatama mitte ainult oma vastuhaku, vaid ka kõigi<br />

pattude eest, mida tema on mõjutanud inimesi tegema. Tema karistus on palju suurem kui<br />

nende oma, keda ta on petnud. Pärast seda, kui on hukkunud kõik need, kes langesid tema<br />

pettuste läbi, peab Saatan veel edasi kannatama. Puhastavad leegid hävitavad kõik õelad<br />

lõpuni — hävivad nii juur kui oksad — Saatan on juur, tema järelkäijad oksad. Täielik<br />

karistus käsu järele on täide viidud! Õigluse nõuded on rahuldatud ning taevas ja maa<br />

kuulutavad seda nähes Jehoova õiglust. {SV 504.1}<br />

Saatana hävitustöö on igaveseks lõppenud. Kuus tuhat aastat on ta teinud oma tahtmist,<br />

täitnud maailma hädadega ja põhjustanud kurbust kogu universumile. Kogu loodu ägas ja<br />

piinles. Nüüd vabanevad Jumala loodolevused igaveseks Saatana kiusatustest. „Kogu maa<br />

tõmbab hinge, puhkab, nad (õiged) rõkatavad rõõmust.“ (Jes. 14, 7.) Tänu ja võidurõõm<br />

kõlab kogu universumist. On kuulda „otsekui hulga rahva häält ja otsekui suurte vete<br />

kohinat ja otsekui kange pikse müristamist, ütlevat: „Halleluuja! Sest Issand, meie<br />

Kõigeväeline Jumal, on võtnud kuningliku valitsuse oma kätte!“ (Ilm. 19, 6.) {SV 504.2}<br />

Sel ajal, kui maa on mähkunud hävitustulle, elavad õiged ohutult pühas linnas. Nende<br />

üle, kellel oli osa esimesest ülestõusmisest, ei ole teisel surmal mingit meelevalda. Jumal,<br />

413

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!