Rahvasta Leviaatan_

Peatükk 42—Võitlus Lõppenud
Tuhande aasta lõpul pöördub Kristus tagasi maa peale. Teda saadab lunastatute hulk ja
inglite aueskort. Kui Kristus tuleb oma majesteetlikkuses, käsib Ta õelaid surnuid üles
tõusta, et vastu võtta oma kohtuotsus. Ärkab üles võimas hulk, loendamatu nagu mere liiv.
Milline kontrast nendega võrreldes, kes äratati esimeses ülestõusmises! Õiged olid kaetud
kadumatu nooruse ja iluga; õelad kannavad haiguse ja surma pitserit. {SV 495.4}
Kõikide silmad selles määratusuures hulgas pöörduvad vaatlema Jumala Poja au. Ühel
häälel hüüavad õelate hulgad: „Õnnistatud on see, kes tuleb Issanda nimel!“ See hüüd pole
ajendatud armastusest Jeesuse vastu, vaid tõe jõud sunnib huuli neid sõnu tahtmatult
lausuma. Nii nagu õelad oma haudadesse läksid, nii tulevad nad sealt ka välja; sama
vaenulikult Kristuse vastu ja samasuguse mässumeelsusega. Nad ei saa uut prooviaega,
mille kestel parandada oma puudusi. Sellel ei oleks mõtet. Kogu nende ülekohtune eluaeg ei
ole pehmendanud nende südant. Teine prooviaeg, kui see ka neile antaks, mööduks samuti
nagu esimenegi; nad põikleksid kõrvale Jumala nõuetest ja õhutaksid mässu Tema
vastu. {SV 496.1}
Kristus laskub Õlimäele, kust Ta tõusis taevasse pärast oma ülestõusmist ja kus inglid
kordasid Tema tagasituleku tõotust. Prohvet ütleb: „Ja Jehoova, minu Jumal tuleb, kõik
pühad ühes Temaga!“ „Sel päeval seisavad ta jalad Õlimäel, mis on Jeruusalemma ees ida
pool; ja Õlimägi lõhkeb keskelt pooleks... väga suureks oruks.“ „Ja Jehoova on kuningaks
kogu maale! Sel päeval on Jehoova ainus ja tema nimi on ainus!“ (Sak. 14, 5, 5. 9.) Kui Uus
Jeruusalemm oma pimestavas hiilguses laskub taevast alla, laskub ta puhastatud ja tema
vastuvõtmiseks valmistatud kohale ning Kristus koos oma rahva ja inglitega siseneb pühasse
linna. {SV 496.2}
Nüüd valmistub Saatan viimaseks suureks võitluseks ülemvõimu pärast. Siis, kui
kurjusevürstil polnud enam võimu ja tema petmisele oli tehtud lõpp, oli ta õnnetu ja
rõhutud. Kuid nüüd on õelad surnud üles äratatud ja Saatan näeb määratu suuri rahvahulki
oma poolel. Tema lootused elustuvad ja ta otsustab mitte alistuda. Ta rivistab oma lipu alla
kõik hävitusele määratud ja püüab nende kaudu oma plaane teostada. Õelad on Saatana
vangid. Kristuse äraheitmisega on nad vastu võtnud mässujuhi valitsusvõimu. Nad on
valmis tema ettepanekuid tunnustama ja tema käske täitma. Ent truuks jäädes oma
varasemale kavalusele, ei tunnista Saatan ennast Saatanaks. Ta väidab, et temalt kui
valitsejalt, maailma seaduslikult omanikult on tema pärand ebaseaduslikult ära kistud. Ta
esitab end petetud alamaile lunastajana ja kinnitab, et tema vägi tõi nad haudadest välja ning
et tema vabastab rahva Jumala äärmiselt julmast hirmuvalitsusest. Kuna Kristuse lähedus on
kõrvaldatud, teeb Saatan oma väidete kinnitamiseks imesid. Ta teeb nõrgad tugevaks ning
innustab kõiki oma vaimu ja energiaga. Ta kavatseb rünnata koos nendega pühade leeri ja
vallutada Jumala linn. Saatanliku rõõmuga osutab ta loendamatutele inimestele, kes on
407