Rahvasta Leviaatan_

Jumala Poeg ja Tema tulevased käskjalad on võidelnud kurjuse võimuga, et inimlapsi
hoiatada, valgustada ja päästa. Nüüd on kõik teinud oma otsuse. Kurjad inimesed on
täielikult ühinenud Saatanaga tema võitluses Jumala vastu. Aeg on tulnud Jumalal kaitsta
jalge alla tallatud autoriteeti. Võitlus ei käi nüüd enam ainult Saatanaga, vaid ka inimestega.
„Jehooval on rahvastega riid“; „Ta annab õelad mõõga kätte.“ {SV 491.3}
Kõik need „kes ohkavad ja ägavad kõigi jäleduste pärast, mida selles linnas tehakse,“ on
märgistatud vabastuse märgiga. Ilmub surmaingel, keda Hesekiel nägi nägemuses
relvastatud meeste salgana, kellele anti käsk: „Tapke sootumaks vanad, noored mehed ja
neitsid, lapsed ja naised, aga ärge puutuge ühtki, kellel on märk küljes! Ja alustage mu
pühamust!“ Prohvet ütles: „Ja nad alustasid meestest, vanemaist, kes olid koja sees,“ (Hes.
9, 1-6.) Hävitustöö algab neist, kes on nimetanud end rahva vaimulikeks juhtideks.
Valevahimehed langevad esimestena. Kedagi ei haletseta ega säästeta. Mehed, naised,
neitsid ja väikesed lapsed hukkuvad ühtviisi. {SV 491.4}
„Jehoova väljub oma asupaigast nuhtlema maa elanikke nende ülekohtu pärast! Siis
paljastab maa oma veresüü ega kata enam neid, kes ta peal on tapetud!“ (Jes. 26, 21.) „Ja
see on nuhtlus, millega Jehoova lööb kõiki rahvaid, kes sõdivad Jeruusalemma vastu: ta
määndab nende liha, kui nad alles jalgel seisavad, nende silmad mädanevad oma koobastes
ja neil mädaneb keel suus! Ja sel päeval on nende hulgas suur Jehoova kartus, nõnda, et nad
haaravad kinni üksteise käest ja ühe käsi tõuseb teise käe vastu!“ (Sak. 14, 12, 13.) Nende
oma metsiku viha meeletuse ja Jumala segamata viha väljavalamise läbi langevad maailma
kurjad elanikud — preestrid, valitsejad ja rahvas, rikkad ja vaesed, kõrged ja madalad. „Ja
sel päeval on Jehoova mahalööduid maa äärest ääreni! Neid ei leinata ja neid ei koristata ega
maeta, nad jäävad maa peale sõnnikuks!“ (Jer. 25. 33.) {SV 492.1}
Kristuse tulekul kaotatakse õelad kogu maalt. Nad surmatakse Tema suu vaimuga ja
hävitatakse Tema auhiilgusega. Kristus viib oma rahva Jumala linna ja maa jääb elanikest
tühjaks. „Vaata, Jehoova laastab maa ja rüüstab selle, paiskab segi selle pinna ja pillutab
elanikud!“ „Maa laastatakse täiesti ja riisutakse sootumaks, sest Jehoova on ütelnud selle
sõna!“ „Sest need on üle astunud käsuõpetusest, muutnud seadusi, murdnud igavese lepingu.
Seepärast neelab needus maa ja selle elanikud jäävad süüdlasteks; seepärast kahaneb maa
elanike hulk.“ (Jes. 24, 1. 3. 5. 6.) {SV 492.2}
Kogu maa näib tühja kõrbena. Maavärina poolt hävitatud linnade ja külade varemed,
juurtega üles kistud puud, merest välja paistnud rahnud ja maad mööda laiali paisatud kaljud
katavad selle pinda. Tohutu suured koopad tähistavad kohti, kust mäed rebiti oma
alustelt. {SV 492.3}
Ja siis toimub sündmus, mida tähendas äralepitamispäeva viimane pühalik teenistus. Kui
teenistus kõige pühamas pai gas oli lõpetatud ja Iisraeli patud pühamust patuohvri verega
kõrvaldatud, seati patusikk elavana Issanda ette ja koguduse juuresolekul tunnistas
ülempreester tema kohal üles „kõik Iisraeli laste süüteod ja kõik nende üleastumised kõigis
403