Rahvasta Leviaatan_
Jumala silmad nägid läbi aegade ja peatusid kriisiajal, mis Tema rahval tuleb üle elada siis, kui maised võimud koonduvad nende vastu. Nagu pagendatud vangid, nii kardavad nemadki nälja või vägivalla kaudu surmale saagiks langeda. Ent Püha, kes lõhestas Punase mere Iisraeli ees, ilmutab oma väge ja pöörab nende vangipõlve. „Ja nad kuuluvad mulle, ütleb vägede Jehoova, on mu eraomand sel päeval, mille ma valmistan! Ja ma olen neile armuline, nõnda nagu mees on armuline oma pojale, kes teda teenib.“ (Mai. 3, 17.) Kui sel ajal valatakse Kristuse ustavate tunnistajate verd, ei tooks see enam nii nagu märtrite veri lõikust Jumala külvatud seemnele. Nende ustavus ei oleks tunnistuseks, mis veenaks teisi tões, sest kangekaelne süda on Jumala armu nii kaua tagasi tõrjunud, et arm ei saa teda enam mõjutada. Kui õiged jääksid nüüd saagiks vaenlastele, oleks see ainult võidurõõmuks pimedusevürstile. Taavet ütleb oma Laulus: „Sest ta peidab mind oma majasse kurjal ajal, ta peab mind salajas oma telgi peidupaigas.“ (Laul 27, 5.) Kristus on öelnud: „Tule mu rahvas, mine oma kambritesse, ja sule uksed enese takka, peitu üürikeseks ajaks, kuni meelepaha möödub! Sest vaata, Jehoova väljub oma asupaigast nuhtlema maa elanikke nende ülekohtu pärast!“ (Jes. 26. 20. 21.) Auline on nende vabastus, kes on kannatlikult oodanud Issanda tulemist ja kelle nimed on kirjutatud eluraamatusse. {SV 475.4} 390
Peatükk 40—Suur Vabastamine Kui inimlikud seadused ei kaitse enam neid, kes austavad Jumala käsku, siis otsustatakse nad erinevatel maadel samaaegselt hävitada. Dekreedis määratud ajal otsustatakse vihatud usulahk välja juurida. Ühel ööl plaanitsetakse anda otsustav löök, mis peaks sundima täiesti vaikima teisitimõtlejate noomiva hääle. Jumala rahvas — mõned vangikongides, teised üksildastes peidupaikades metsades ja mägedes — paluvad jumalikku kaitset ajal, mil kurjadest inglitest õhutatud meeste salgad valmistuvad tapmistööks. Sellel äärmise häda ajal astub Iisraeli Jumal vahele, et vabastada oma valitud. Issand ütleb: „Siis te laulate otsekui püha pühitsemise ööl ja rõõmustate südamest, otsekui see, kes läheb Jehoova mäele, Iisraeli Kalju juurde! Ja Jehoova annab kuulda oma võimast häält ja näha oma käsivarre laskumist maruvihas hävitava tuleleegina ühes vihmapladina ja äikese ning rahekividega.“ (Jes. 30, 29. 30.) {SV 476.1} Kurjad inimesed on valmis oma ohvrile võidurõõmsalt kallale tormama, kui tihe pimedus, sügavam kui öö, langeb maa peale. Siis valgustab äkki vikerkaar, mis hiilgab Jumala trooni aust, taevalaotust ning näib ümbritsevat iga palvetajate gruppi. Vihased rahvahulgad vakatavad. Nende pilkavad hüüded hääbuvad ja nad unustavad oma mõrvarliku viha objektid. Kohutava aimdusega põrnitsevad nad üksisilmi Jumala lepingu sümbolit ja igatsevad olla varjatud selle kõikevaldava hiilguse eest. {SV 476.2} Siis kuulevad Jumala lapsed selget ja kaunist häält: „Vaadake üles!“ ja tõstnud silmad taeva poole, näevad nad tõotuse vikerkaart. Tumedad, sünged pilved, mis katsid taevalaotust, on hajunud. Jumala lapsed vaatavad taevasse ja näevad nii nagu Stefanos Jumala au ning Inimese Poega istumas Tema troonil. Jeesuse ihul märkavad nad Tema alandamise märke ja Õnnistegija huulilt kuulevad nad palvet, mille Ta esitab oma Isa ja pühade inglite ees: „Isa, ma tahan, et kus mina olen, ka nemad oleksid minu juures, kelled sa mulle oled andnud.“ (Joh. 17, 24.) Jällegi kuuldakse majesteetlikku, võidurõõmsat häält: „Nad tulevad, nad tulevad, pühad ja süütud ja rüvetamata! Nad on pidanud mu kannatuse sõna ja peavad käima inglite seas.“ Ustavate kahvatuilt, värisevailt huulilt vallandub võiduhüüd. {SV 477.1} Keskööl ilmutab Jumal oma väge oma rahva vabastamiseks. Päike lööb särama oma täies hiilguses. Imed järgnevad kiiresti üksteisele. Õelad vaatavad hirmu ja hämmastusega neid sündmusi, õiged aga silmitsevad pühaliku rõõmuga oma vabastamise märke. Looduses näib kõik pöörduvat pahupidi. Jõed lakkavad voolamast. Tumedad rasked pilved kerkivad taevasse ja põrkuvad kokku. Keset vihast taevalaotust on üks selgesti nähtav, kirjeldamatult hiilgav avaus, kust kostab Jumala hääl nagu suurte vete kohin: „See on sündinud!“ (Ilm. 16, 17.) See hääl paneb värisema taeva ja maa. Tekib võimas maavärin, „mäherdust ei ole olnud sest ajast, kui inimesi on olnud maa peal; säärane suur maavärisemine see oli.“ (Salmid 17, 18.) Taevalaotus näib avanevat ja sulguvat. Auhiilgus Jumala troonilt sähvab sellest läbi. 391
- Page 347 and 348: oma Issanda rõõmusse“ juhul, ku
- Page 349 and 350: jumalikkust ja asetavad Looja nende
- Page 351 and 352: teooria, mis moodustab spiritismi p
- Page 353 and 354: hoolimata patust elu ning Saatan p
- Page 355 and 356: Peatükk 35—Südametunnistuse Vab
- Page 357 and 358: Protestandid on läinud paavstluseg
- Page 359 and 360: Rooma-katoliku kirik ühendas pagan
- Page 361 and 362: uhkustavad haridusega, ei tunne nad
- Page 363 and 364: Roomas peetud sinodil kinnitati kõ
- Page 365 and 366: 11-16). Oleme juba leidnud, et Ühe
- Page 367 and 368: Peatükk 36—Lähenev Võitlus Suu
- Page 369 and 370: korral vägivaldselt ligimese naise
- Page 371 and 372: minema maailmaga kompromissile. Saa
- Page 373 and 374: iigivõimudele kui Jumalast määra
- Page 375 and 376: Tim. 4, 3.) See aeg on tulnud. Rahv
- Page 377 and 378: sest meie käes on ustav tunnistus
- Page 379 and 380: Jumal. Ei ole küllalt, kui nad on
- Page 381 and 382: Selle nii selgesti esitatud teadaan
- Page 383 and 384: võimusesse langevad, siis tekivad
- Page 385 and 386: väljavalamisel evangeeliumitöö a
- Page 387 and 388: vastu, kes võtavad vastu Jumala s
- Page 389 and 390: kohtuasjad on otsustatud tavases p
- Page 391 and 392: Need, kes omavad nüüd vähe usku,
- Page 393 and 394: Kristuse tulemist ei ole võimalik
- Page 395 and 396: Need nuhtlused ei ole ülemaailmsed
- Page 397: kohtutes on need taevased käskjala
- Page 401 and 402: Issanda koja salajases paigas. Nad
- Page 403 and 404: Mõnitused on lõppenud, valetavad
- Page 405 and 406: Pilvevankri igal küljel on tiivad
- Page 407 and 408: ning arvestatakse „esianniks Juma
- Page 409 and 410: Peatükk 41—Laastatud Maa „Sest
- Page 411 and 412: Jumala Poeg ja Tema tulevased käsk
- Page 413 and 414: tuhat aastat on tema vangla võtnud
- Page 415 and 416: Peatükk 42—Võitlus Lõppenud Tu
- Page 417 and 418: nende käes on nende võidurõõmu
- Page 419 and 420: meeleheite vastu!“ Kõik mõistav
- Page 421 and 422: süttib Saatana ja nende vastu, kes
- Page 423 and 424: kõrgusse oma ülevaid tippe. Neil
- Page 425: 417
Jumala silmad nägid läbi aegade ja peatusid kriisiajal, mis Tema rahval tuleb üle elada<br />
siis, kui maised võimud koonduvad nende vastu. Nagu pagendatud vangid, nii kardavad<br />
nemadki nälja või vägivalla kaudu surmale saagiks langeda. Ent Püha, kes lõhestas Punase<br />
mere Iisraeli ees, ilmutab oma väge ja pöörab nende vangipõlve. „Ja nad kuuluvad mulle,<br />
ütleb vägede Jehoova, on mu eraomand sel päeval, mille ma valmistan! Ja ma olen neile<br />
armuline, nõnda nagu mees on armuline oma pojale, kes teda teenib.“ (Mai. 3, 17.) Kui sel<br />
ajal valatakse Kristuse ustavate tunnistajate verd, ei tooks see enam nii nagu märtrite veri<br />
lõikust Jumala külvatud seemnele. Nende ustavus ei oleks tunnistuseks, mis veenaks teisi<br />
tões, sest kangekaelne süda on Jumala armu nii kaua tagasi tõrjunud, et arm ei saa teda enam<br />
mõjutada. Kui õiged jääksid nüüd saagiks vaenlastele, oleks see ainult võidurõõmuks<br />
pimedusevürstile. Taavet ütleb oma Laulus: „Sest ta peidab mind oma majasse kurjal ajal, ta<br />
peab mind salajas oma telgi peidupaigas.“ (Laul 27, 5.) Kristus on öelnud: „Tule mu rahvas,<br />
mine oma kambritesse, ja sule uksed enese takka, peitu üürikeseks ajaks, kuni meelepaha<br />
möödub! Sest vaata, Jehoova väljub oma asupaigast nuhtlema maa elanikke nende ülekohtu<br />
pärast!“ (Jes. 26. 20. 21.) Auline on nende vabastus, kes on kannatlikult oodanud Issanda<br />
tulemist ja kelle nimed on kirjutatud eluraamatusse. {SV 475.4}<br />
390
Change language