Rahvasta Leviaatan_

väärtusetust, ei ole neil enam üles tunnistada ühtki eksimust. Nende patud on olnud kohtu
ees ja on seal ära kustutatud; ja nad ei saa neid enam meenutada. {SV 465.2}
Saatan paneb paljud uskuma, et Jumal jätab tähelepanuta nende ustavuse väikestes
asjades. Kuid viis, mismoodi Jumal kohtles Jaakobit, näitas, et Ta ei kiida iialgi heaks ega
salli kunagi kurjust. Kõik need, kes püüavad vabandada või varjata oma patte, lasevad need
sel kombel jääda taeva raamatuisse ülestunnistamatult ja andestamatult. Nii võidab neid
Saatan. Mida kõrgem on inimeste ametikoht ja mida auväärsem nende positsioon, seda
rängem on nende süü Jumala silmis ja seda kindlam on ka suure vastase võit. Need, kes
viivitavad ettevalmistamisega Issanda päevaks, ei saa enam valmistuda viletsusajal ega ka
sellele järgnevatel päevadel. KõiJ kide selliste inimeste olukord on lootusetu. {SV 465.3}
Need nimekristlased, kes astuvad viimasesse kohutavasse võitlusesse ettevalmistamata,
tunnistavad meeleheites oma patte, õelad aga juubeldavad nende ahastuse üle. Need
ülestunnistused on olemuselt samad, mis Eesavi ja Juudase omad. Kõik need, kes teevad
selliseid ülestunnistusi, hädaldavad küll üleastumise tagajärje pärast, kuid mitte süü enda
pä rast. Nad ei tunne tõelist patukahetsust ega põlga kurjust. Nad tunnistavad oma pattu
hirmu pärast karistuse ees, kuid nagu vaarao vanasti, muutuksid nad Jumala vastu
trotslikuks niipea, kui nuhtlused kõrvaldataks. {SV 465.4}
Jaakobi elulugu on kinnitus ka selle kohta, et Jumal ei hiilga neid, keda on petetud,
kiusatud ja ahvatletud patusse, kuid kes tõsises kahetsuses pöörduvad Tema poole. Kui
Saatan püüab niisugust inimest hävitada, saadab Jumal oma inglid teda lohutama ja ohu ajal
kaitsma. Saatana rünnakud on ägedad ja otsustavad, tema pettused kohutavad, kuid Issanda
silmad valvavad Tema rahvast ja Tema kõrvad kuulevad nende appihüüdeid. Nende kitsikus
on suur, sulatusahju leegid näivad neid hävitavat, kuid Puhastaja toob nad välja nii nagu
tules proovitud kulla. Jumala armastus oma laste vastu on raskel katsumuseajal niisama
tugev ja õrn nagu kõige päikesepaistelisematel päevadel. Ometi on vaja panna nad
sulatusahju. Kõik, mis maine, peab saama hävitatud, et Kristuse kuju võiks inimesest
täielikult vastu peegelduda. {SV 466.1}
Kurvastuse ja ahastuse aeg nõuab usku, mis talub väsimust, viivitust ja nälga — usku,
mis ei nõrke, kui seda tõsiselt proovile pannakse. Kõigile antakse ettevalmistuseks aega.
Jaakob võitis, sest ta oli püsiv ja kindlameelne. Tema võit on tõendiks püsiva palve väest.
Kõik need, kes haaravad Jaakobi sarnaselt kinni Jumala tõotusest ning on sama tõsised ja
püsivad palves, Võidavad nii nagu võitis tema. Need aga, kes ei taha ennast salata ega
kahetseda Jumala ees ning paluda kaua ja tõsiselt Tema õnnistuse pärast, ei saavuta
õnnistust. Kui vähesed teavad, mida tähendab tegelikult võidelda Jumalaga! Kui vähesed on
püüdnud läheneda Jumalale nii tugeva sooviga, et pingutavad kogu oma jõudu! Kui
meeleheite lained, milliseid ükski keel ei suuda väljendada, sööstavad üle härda paluja,
klammerduvad vaid vähesed kõikumatu usuga Jumala tõotuste külge. {SV 466.2}
382