Rahvasta Leviaatan_

Selle nii selgesti esitatud teadaande tõttu võtab igaüks, kes tallab jalge alla Jumala käsu,
et kuuletuda inimeste seadusele, vastu metsalise märgi. Ta vannub seega truudust võimule,
kellele ta valib kuuletuda Jumala asemel. Hoiatus taevast kõlab nii: „Kui keegi kummardab
metsalist ja tema kuju ja võtab tema märgi oma otsaesisele või oma käe peale, siis see saab
ka juua Jumala kange viha viinast.“ (Ilm. 14, 9. 10.) {SV 454.2}
Ent keegi ei pea kanatama Jumala viha enne, kui tõde on talle selgitatud ning ta on sellest
aru saades selle hüljanud. On paljusid, kellel pole kunagi olnud võimalust kuulda käesoleva
aja tõdesid. Neljanda käsu täitmise kohustust pole neile kunagi esitatud õiges valguses.
Tema, kes tunneb iga inimese südant ja katsub läbi motiivid, ei lase kedagi, kes soovib tõde
tundma saada, selles küsimuses petetuks jääda. Seda määrust ei sunnita inimestele pimesi
peale. Igaüks saab küllaldaselt valgust, et langetada teadlik otsus. {SV 454.3}
Hingamispäev saab ustavuse katsekiviks, sest see on tõepunkt, millele eriti vihaselt vastu
vaieldakse. Siis, kui inimesed seatakse viimase läbikatsumise ette, siis tõmmatakse piir
nende vahele, kes teenivad Jumalat ja kes mitte. Nii nagu vale hingamispäeva pidamine
kuulekuse avaldusena riigiseadusele, kuid vastandlikuna neljandale käsule on
truudusemärgiks Jumala-vastasele võimule, nii on õige hingamispäeva pühitsemine
kuulekuses Jumala käsuga ustavuse tõendiks Loojale. Ühed võtavad vastu metsalise märgi,
näidates oma alistumist maistele Jumala käsuga vastuolus olevatele seadustele, kuid teised,
kes valivad ustavuse jumalikule autoriteedile, saavad Jumala pitseri. {SV 454.4}
Senimaani on peetud neid, kes esitavad kolmanda ingli kuulutust, rahutuste külvajaiks.
Nende hoiatust, et Ühendriikides võtab võimust usuline sallimatus ning et kirik ja riik
ühinevad Jumala käske pidavate inimeste tagakiusamiseks, on nimetatud alusetuks ja
mõttetuks. Kindlalt on väidetud, et see maa ei või kunagi teistsuguseks muutuda — ta oli, on
ja jääb usulise vabaduse kaitsjaks. Kuid siis, kui pühapäeva pühitsemise küsimus esile
tõstetakse ja selle maksmapanekut laia avalikkuse ees arutatakse, nähakse, et sündmus,
milles nii kaua on kaheldud ja millesse ei usutud, hakkab tõdenema. Siis saab kolmanda
ingli kuulutus mõju, mida tal varem ei saanud olla. {SV 454.5}
Läbi aegade on Jumal saatnud oma sulased noomima pattu nii maailmas kui koguduses.
Ent inimesed soovivad, et neile räägitaks meeldivaid asju, ja seepärast pole puhas ilustamata
tõde vastuvõetav. Paljud reformaatorid otsustasid uuendustöö kallale asudes kasutada
suurimat ettevaatlikkust koguduse ja rahva pattude noomimisel. Nad lootsid puhta, kristliku
elu eeskujuga juhtida rahvast tagasi Piibli õpetuste juurde. Kuid Jumala Vaim tuli nende
peale nii, nagu Ta tuli Eelija peale, kes pidi noomima õela kuninga ja ärataganenud rahva
pattu; ja reformaatorid ei saanud jätta kuulutamata Piibli algseid tõdesid, õpetusi, mille
kuulutamist nad olid vältinud. Nad olid sunnitud kartmatult kõnelema tõest ja ohust, mis
ähvardas inimesi. Nad rääkisid seda, mida Issand neile andis, kartmata tagajärgi. Rahvas
pidi hoiatust kuulma, meeldis see neile või mitte. {SV 455.1}
373