Rahvasta Leviaatan_

ooma-katoliku kirik, endiselt rahvahulkadel protestantlikes kirikutes uurida Piiblit enda
jaoks. Neid õpetatakse õpetusi vastu võtma nii, nagu tõlgendab neid kirik. Paljud ei julge
uskuda midagi, mis on vastuolus nende usutunnistusega või kiriku kindlaksmääratud
õpetusega, kuigi Pühakiri sellest selgesti kõneleb. {SV 448.2}
Vaatamata sellele, et Piibel on täis hoiatusi valeõpetajate suhtes, on paljud valmis
usaldama oma hinge vaimulikkonna hoolde. Tänapäeval on tuhandeid usutunnistajaid, kelle
usu aluseks on see, mida on õpetanud neile nende usulised juhid. Nad jätavad tähele
panemata Päästja õpetused ja usaldavad kõhklematult jutlustajaid. Kuid kas jutlustajad on
eksimatud? Kuidas me võime usaldada oma hinge nende juhtimise alla, kui me ei tea Jumala
Sõna põhjal, kas nad on valguse kandjad? Kuna puudub moraalne julgus astuda kõrvale
maailma sissetallatud rajalt, sammuvad paljud õpetatud meeste jälgedes, ja kuna järelkäijad
ise ei uuri, aheldatakse nad lootusetult eksiõpetuse külge. Nad mõistavad, et tõde käesoleva
aja jaoks on Piiblis selgesti esile toodud, nad teavad, et Püha Vaimu vägi kaasneb selle
kuulutusega, kuid nad lasevad end vaimulikkonna vastutöö tõttu valgusest ära pöörata.
Mõistus ja südametunnistus on küll veendunud, kuid nad ei julge mõelda teistmoodi, kui
õpetab nende jutlustaja; nii toovad nad oma igavesed huvid ohvriks kellegi teise
uskmatusele, uhkusele ja eelarvamusele. {SV 448.3}
Saatan kasutab mitmesuguseid vahendeid, et oma vange inimliku mõjuga köita. Ta seob
paljud armastuse siidinööridega Kristuse risti vaenlaste külge. Olgu see side siis kas
vanemate ja laste või mehe ja naise vaheline armatus või hoopis kiindumus teatud
seltskonda — mõju on üks. Tõe vastased kasutavad oma võimu südametunnistuse
mõjutamiseks ja inimestel, kes on nende mõju all, pole julgust ega iseseisvust toimida oma
veendumuste kohaselt. {SV 448.4}
Tõde ja Jumala au on lahutamatud; meil on võimatu austada Jumalat ekslike õpetuste
kaudu, kui meie käeulatuses on Piibel. Paljud väidavad, et see, mida keegi usub, pole
oluline, peaasi kui õigesti elatakse, kuid usk kujundab elu. Kui valgus ja tõde on meile
kättesaadavad, kuid meie ei kasuta võimalust seda kuulda ja lugeda, heidame me tegelikult
tõe ära ja valime valguse asemel pimeduse. {SV 449.1}
„Mehe meelest on nii mõnigi tee õige, aga lõppeks on see surma tee!“ (Õp. s. 16. 25.)
Teadmatusega ei saa vabandada mingit eksitust ega pattu, kui on võimalus tundma õppida
Jumala tahet. Kui rändur jõuab teeristi, võib ta teeviidalt teada saada, kuhu mingi teeharu
viib, kuid kui teekäija ei hooli teeviitadest ja valib suvalise tee, mis näib talle õigena, siis on
üsna tõenäoline, et ta satub valele teele, hoolimata sellest, kui siiras ta oleks. {SV 449.2}
Jumal on andnud meile oma Sõna, et me õpiksime tundma selle õpetusi ja saaksime
teada, mida Ta meilt ootab. Kui üks kirjatundja tuli Jeesuse juurde küsima: „Mis ma pean
tegema, et ma igavese elu päriksin?“ andis Päästja talle nõu uurida Pühakirja, öeldes:
„Kuidas on käsuõpetuses kirjutatud? Kuidas sa loed?“ Teadmatus ei vabanda noort ega
vana. Teadmatus ei vabasta kedagi õiglasest karistusest Jumala käsust üleastumise pärast,
368