Rahvasta Leviaatan_
kirik oma eesmärke ka siis, kui see nõuab valitsejate ja rahva hävingut. 1204. a. pressis paavst Innocentius III Aragoni kuningalt Peter II välja järgmise vande: „Mina, Peter, aragoonide kuningas, tunnistan ja tõotan olla alati ustav ja kuulekas minu isandale paavst Innocentiusele, tema katoliiklastest järglastele ja rooma-katoliku kirikule, ning ustavalt hoida oma kuningriiki kuulekuses temale, kaitsta katoliku usku ja hävitada eksiõpetusi.“ (John Dowling, „The History of the Romanism“ raamat 5, ptk. 6, 55 osa.) Selline kohustus on kooskõlas dogmaga, et Rooma paavstil „on õigus keisreid troonilt tõugata“ ja „et ta võib vabastada alamaid nende truudusest jumalakartmatute valitsejate vastu.“ (Mosheim, r. 3, cent. II, pt. 2, ptk. 2, see. 9, märkuks 17 (vaata ka lisa.) {SV 436.2} Pidagem meeles rooma-katoliku kiriku kiitlemist, et kirik ei muutu kunagi. Gregorius VII ja Innocentius II põhimõtted on ikka veel rooma-katoliku kiriku põhimõtted. Oleks tal vaid võimu, siis rakendaks ta neid nüüd niisama jõuliselt kui möödunud sajandeil. Protestandid ei tea, mida nad teevad sellega, kui nad kavatsevad katoliku kiriku abiga maksma panna pühapäeva seadust. Nemad tahavad saavutada oma eesmärki, kuid katoliku kirik püüab selle kaudu võita tagasi oma kaotatud ülemvõimu. Kui Ühendriikides kehtestatakse seadus, et kirik võib kasutada või suunata riigivõimu ning et usulistest kommetest kinnipidamist hakatakse peale sundima ilmalike seadustega, tähendab, et kiriku ja riigi autoriteet peab valitsema südametunnistust, siis on tagatud katoliku kiriku triumf. {SV 436.3} Jumala Sõna on andnud ähvardava ohu kohta hoiatuse. Kui seda hoiatust tähele ei panda, saab protestantlik maailm tunda, millised on tegelikult katoliku kiriku kavatsused, ainult et siis on lõksust pääseda juba liiga hilja. Katoliku kiriku võim kasvab vaikselt. Tema õpetused avaldavad oma mõju seadusandlikes kodades, kirikuis ja inimeste südames. Ta ehitab kõrgeid ja massiivseid hooneid, mille salajastes peiduurgastes seatakse kord uuesti sisse endised vaenuvõtted. Salaja ja märkamatult tugevdab ta oma jõude selle nimel, et saavutada eesmärk siis, kui saabub aeg tegutseda. Ennekõike vajavad paavsti käsilased soodsat pinnast. See on neil peaaegu et olemas. Varsti saame näha ja tunda, mis on katoliku kiriku eesmärk. See, kes usub Jumala Sõna ja kuuletub sellele, tõmbab endale paavsti käsilaste põlguse ja tagakiusamise. {SV 437.1} 358
Peatükk 36—Lähenev Võitlus Suure võitluse algusest saadik on Saatana eesmärgiks olnud Jumala käskude kummutamine. Selle eesmärgi nimel alustas ta mässu Looja vastu. Siis, kui ta heideti taevast välja, jätkas ta võitlust maa peal. Tema püsivaks eesmärgiks on olnud inimeste petmine ja Jumala käsuõpetuse teotamine. Jumala käsuõpetust teotada on võimalik kas kogu käsuõpetuse äraheitmisega või ühe eeskirja kõrvaldamisega — tulemus on kokkuvõttes sama. See, kes eksib „ühe vastu“, näitab põlgust kogu käsuõpetuse vastu; tema mõju ja eeskuju soodustab üleastumist; ta saab „süüdlaseks kõigi vastu“ (Jak. 2, 10). {SV 437.2} Saatan on moonutanud Piibli õpetusi, et sel teel tuua põlgust jumalikele seadustele ja nii on eksiõpetused saanud tuhandete inimeste usuks, kes tunnistavad, et nad usuvad Pühakirja. Viimane suur kokkupõrge tõe ja eksituse vahel on tegelikult Jumala käsu pärast peetud kauakestnud võitluse viimane heitlus. See lahing seisab meie ees — lahing inimeste käskude ja Jehoova eeskirjade, Piibli usu ning väljamõeldiste ja traditsioonide vahel. {SV 437.3} Jõud, mis selles võitluses ühinevad tõe ja õiguse vastu, tegutsevad ülimalt aktiivselt. Ja ometi hinnatakse nii vähe Jumala Püha Sõna, mis on meieni jõudnud selliste kannatuste ja vere hinnaga. Piibel on tänapäeval kättesaadav kõigile, kuid vähesed võtavad selle vastu elujuhisena. Uskma-tus valitseb ärevusttekitavas ulatuses mitte ainult maailmas, vaid ka koguduses. Paljud eitavad õpetusi, mis on kristliku usu tugisammasteks. Loomise suured tõed sellisel kujul nagu neid esitavad inspireeritud kirjutajad, samuti inimese languse, lepituse ja Jumala käsu püsivuse põhimõtted on kas tervikuna või osaliselt hüljanud enamik end kristlikuks tunnistatavast maailmast. Tuhended inimesed, kes uhkeldavad oma tarkuse ja sõltumatusega, peavad nõrkuseks usaldada täielikult Piiblit. Nad loevad andekuse ja õpetuse tunnuseks Pühakirja kallal norimist; nad kõrvaldavad Jumala Sõna kõige tähtsamad tõed ja annavad neile oma seletuse. Paljud jutlustajad, professorid ja õpetajad räägivad inimestele, et Jumala käsuõpetus on muudetud või tühistatud. Neid, kes peavad käsu nõudeid veelgi kehtivaks, peetakse naeru ja põlguse vääriliseks. {SV 437.4} Kui inimesed heidavad kõrvale tõe, heidavad nad ära ka tõe Autori. Kui nad tallavad jalge alla Jumala käsuõpetuse, eitavad nad ka Käsuandja autoriteeti. Õpetustest ja teooriatest on sama kerge teha endale ebajumalat kui puust või kivist. Jumala iseloomu vääresitusega püüab Saatan luua inimestes pilti Jumalast kui julmast olevusest. Nii mõnegi filosoofia ebajumala tõstavad inimesed troonile Jehoova asemele, elavat Jumalat aga nii nagu Ta on ilmutatud Tema Sõnas, Kristuses ja loomistöös, kummardavad tegelikult vähesed. Tuhanded inimesed kummardavad loodust, samal ajal salgavad nad looduse Jumalat. Ebajumalateenistus on tänapäeva kristlikus maailmas olemas sama reaalselt, kui ta oli seda vanas Iisraelis Eelija päevil; erinevus on vaid vormis. Paljude targaks peetud inimeste — filosoofide, poeetide, poliitikute, ajakirjanike jumal, tunnustatud moodsate ringkondade, 359
- Page 315 and 316: suutnud näha Jumala õiglust ja ha
- Page 317 and 318: taeva elanike üle, oleks ta osutan
- Page 319 and 320: Peatükk 30—Vihavaen Inimese ja S
- Page 321 and 322: Kuna inimesed ei tunne Saatana plaa
- Page 323 and 324: Peatükk 31—Kurjade Vaimude Tegev
- Page 325 and 326: Kujukas näide Saatana teenrite arv
- Page 327 and 328: 319
- Page 329 and 330: kogenematutes. Igal mõeldaval viis
- Page 331 and 332: sellisena, mis paneks nad tundma om
- Page 333 and 334: Kahtlemine on muutunud ülimoodsaks
- Page 335 and 336: seda kurja, mida ta öelda tahtis j
- Page 337 and 338: Jumalale, avanesid nende silmad nä
- Page 339 and 340: kõrvus? Rõhutatakse, et õelate l
- Page 341 and 342: tagajärjekalt oma tööd. Kas peak
- Page 343 and 344: vihkasid? Valetajale ei saa tõde k
- Page 345 and 346: et nad peavad surema, aga surnud ei
- Page 347 and 348: oma Issanda rõõmusse“ juhul, ku
- Page 349 and 350: jumalikkust ja asetavad Looja nende
- Page 351 and 352: teooria, mis moodustab spiritismi p
- Page 353 and 354: hoolimata patust elu ning Saatan p
- Page 355 and 356: Peatükk 35—Südametunnistuse Vab
- Page 357 and 358: Protestandid on läinud paavstluseg
- Page 359 and 360: Rooma-katoliku kirik ühendas pagan
- Page 361 and 362: uhkustavad haridusega, ei tunne nad
- Page 363 and 364: Roomas peetud sinodil kinnitati kõ
- Page 365: 11-16). Oleme juba leidnud, et Ühe
- Page 369 and 370: korral vägivaldselt ligimese naise
- Page 371 and 372: minema maailmaga kompromissile. Saa
- Page 373 and 374: iigivõimudele kui Jumalast määra
- Page 375 and 376: Tim. 4, 3.) See aeg on tulnud. Rahv
- Page 377 and 378: sest meie käes on ustav tunnistus
- Page 379 and 380: Jumal. Ei ole küllalt, kui nad on
- Page 381 and 382: Selle nii selgesti esitatud teadaan
- Page 383 and 384: võimusesse langevad, siis tekivad
- Page 385 and 386: väljavalamisel evangeeliumitöö a
- Page 387 and 388: vastu, kes võtavad vastu Jumala s
- Page 389 and 390: kohtuasjad on otsustatud tavases p
- Page 391 and 392: Need, kes omavad nüüd vähe usku,
- Page 393 and 394: Kristuse tulemist ei ole võimalik
- Page 395 and 396: Need nuhtlused ei ole ülemaailmsed
- Page 397 and 398: kohtutes on need taevased käskjala
- Page 399 and 400: Peatükk 40—Suur Vabastamine Kui
- Page 401 and 402: Issanda koja salajases paigas. Nad
- Page 403 and 404: Mõnitused on lõppenud, valetavad
- Page 405 and 406: Pilvevankri igal küljel on tiivad
- Page 407 and 408: ning arvestatakse „esianniks Juma
- Page 409 and 410: Peatükk 41—Laastatud Maa „Sest
- Page 411 and 412: Jumala Poeg ja Tema tulevased käsk
- Page 413 and 414: tuhat aastat on tema vangla võtnud
- Page 415 and 416: Peatükk 42—Võitlus Lõppenud Tu
kirik oma eesmärke ka siis, kui see nõuab valitsejate ja rahva hävingut. 1204. a. pressis<br />
paavst Innocentius III Aragoni kuningalt Peter II välja järgmise vande: „Mina, Peter,<br />
aragoonide kuningas, tunnistan ja tõotan olla alati ustav ja kuulekas minu isandale paavst<br />
Innocentiusele, tema katoliiklastest järglastele ja rooma-katoliku kirikule, ning ustavalt<br />
hoida oma kuningriiki kuulekuses temale, kaitsta katoliku usku ja hävitada eksiõpetusi.“<br />
(John Dowling, „The History of the Romanism“ raamat 5, ptk. 6, 55 osa.) Selline kohustus<br />
on kooskõlas dogmaga, et Rooma paavstil „on õigus keisreid troonilt tõugata“ ja „et ta võib<br />
vabastada alamaid nende truudusest jumalakartmatute valitsejate vastu.“ (Mosheim, r. 3,<br />
cent. II, pt. 2, ptk. 2, see. 9, märkuks 17 (vaata ka lisa.) {SV 436.2}<br />
Pidagem meeles rooma-katoliku kiriku kiitlemist, et kirik ei muutu kunagi. Gregorius VII<br />
ja Innocentius II põhimõtted on ikka veel rooma-katoliku kiriku põhimõtted. Oleks tal vaid<br />
võimu, siis rakendaks ta neid nüüd niisama jõuliselt kui möödunud sajandeil. Protestandid ei<br />
tea, mida nad teevad sellega, kui nad kavatsevad katoliku kiriku abiga maksma panna<br />
pühapäeva seadust. Nemad tahavad saavutada oma eesmärki, kuid katoliku kirik püüab selle<br />
kaudu võita tagasi oma kaotatud ülemvõimu. Kui Ühendriikides kehtestatakse seadus, et<br />
kirik võib kasutada või suunata riigivõimu ning et usulistest kommetest kinnipidamist<br />
hakatakse peale sundima ilmalike seadustega, tähendab, et kiriku ja riigi autoriteet peab<br />
valitsema südametunnistust, siis on tagatud katoliku kiriku triumf. {SV 436.3}<br />
Jumala Sõna on andnud ähvardava ohu kohta hoiatuse. Kui seda hoiatust tähele ei panda,<br />
saab protestantlik maailm tunda, millised on tegelikult katoliku kiriku kavatsused, ainult et<br />
siis on lõksust pääseda juba liiga hilja. Katoliku kiriku võim kasvab vaikselt. Tema õpetused<br />
avaldavad oma mõju seadusandlikes kodades, kirikuis ja inimeste südames. Ta ehitab<br />
kõrgeid ja massiivseid hooneid, mille salajastes peiduurgastes seatakse kord uuesti sisse<br />
endised vaenuvõtted. Salaja ja märkamatult tugevdab ta oma jõude selle nimel, et saavutada<br />
eesmärk siis, kui saabub aeg tegutseda. Ennekõike vajavad paavsti käsilased soodsat<br />
pinnast. See on neil peaaegu et olemas. Varsti saame näha ja tunda, mis on katoliku kiriku<br />
eesmärk. See, kes usub Jumala Sõna ja kuuletub sellele, tõmbab endale paavsti käsilaste<br />
põlguse ja tagakiusamise. {SV 437.1}<br />
358