Rahvasta Leviaatan_

Protestandid on läinud paavstlusega kaasa ning isegi kaitsevad seda. Nad on teinud
selliseid kompromisse ja järeleandmisi, mille üle isegi katoliiklased on üllatunud ja mida
nad ei suuda mõista. Inimesed sulevad silmad rooma-katoliku kiriku tõelise olemuse ja
nende ohtude ees, mida võib oodata tema ülemvõimult. Rahvas tuleb äratada vastu seisma
südametunnistuse ja usulise vabaduse ohtlikeima vaenlase lähenemiskatsetele. {SV 424.4}
Paljud protestandid peavad katoliku usku ebahuvitavaks ning selle jumalateenistust
külmaks, mõttetuks tseremooniate rutiiniks. Siin eksitakse. Kuigi katoliku usk ei rajane
tõele, pole see labane või saamatu pettus. Katoliku kiriku teenistus on väga mõjurikas
tseremoonia. Väline hiilgus ja pühalikud usutalitused paeluvad inimeste meeli ning
summutavad mõistuse ja südametunnistuse hääle. Selles on, mis silmi võlub. Suurepärased
kirikud, aukartustäratavad rongkäigud, kuldsed altarid, juveelidega kaunistatud
säilmekirstud, ülihead maalid ja oivalised skulptuurid pakuvad naudingut ilu armastavale
hingele. Ka kõrvad saavad võlutud, sest muusika on lausa ületamatu. Inimesed täituvad
aukartusega, kuulates võimsa oreli helisid, mis mitmehäälses harmoonias tõusevad toredate
katedraalide kõrgete kuppelvõlvide ja sammastike alla. {SV 425.1}
Väline hiilgus, toredus ja tseremoonia, mis tegelikult mõnitab patuhaige hinge igatsusi,
on tõendiks seesmisest laostumisest. Kristuse religioon ei vaja selliseid peibutusi. Ristilt
paistvas valguses paistab tõeline kristlus nii puhtana ja kaunina, et mingi väline ilustamine
ei saa enam selle tõelist väärtust suurendada. Pühaduse ilu, alandlik ja tasane meelsus on
omadused, mida hindab Jumal. {SV 425.2}
Väline hiilgus pole veel puhaste ja üllate mõtete tunnuseks. Kõrget kunstimõistmist ja
peent maitset omavad sageli meelelised inimesed. Saatan aga kasutab neid selleks, et
inimesed unustaksid hinge vajadused, kaotaksid silmist tuleviku ja igavese elu ning
pöörduksid ära oma tõelisest Aitajast, et elada ainult sellele maailmale. {SV 425.3}
Väliselt toretsev religioon on uuendamata südamele kütkestav. Katoliku kiriku
jumalateenistuse toredusel ja tseremoonial on ligitõmbav ja lummav mõju. See paneb
paljusid arvama, et rooma-katoliku kirik on taevavärav ise. Ainult need, kes astuvad kindlalt
tõe alusele ja kelle südant on uuendanud Jumala Vaim, võivad olla kartmatud Saatana mõju
suhtes. Tuhanded inimesed, kellel puudub kogemuslik Kristuse tundmine, võtavad vastu
jumalakartuse välise vormi ilma selle väeta. Just sellist religiooni ihaldab lihalik süda. {SV
425.4}
Kuna katoliku kirik väidab, et kirikul on õigus andestada patte, tunneb katoliiklane end
vabana patust; pihilkäimise sakrament, ilma milleta kirik ei anna andestust, toetab omakorda
vabadust pattu teha. See, kes põlvitab langenud inimese ees. et avada talle oma südame
salajasemad mõtted, alandab oma inimväärikust. Pattude tunnistamisega preestrile —
eksivale, patusele surelikule, kes on ise sageli rikutud viina ja kõlvatu eluga — madaldab
inimene oma hinge õilsa-maid tundeid ja langeb andestuse ning rahu asemel pettuse võrku.
Tema arusaam Jumalast samastub langenud inimesega, sest preester on ju Jumala esindaja.
349