Rahvasta Leviaatan_
mõju kasvatamises. Võrrelgem seepärast vaid mõnda meie valitsuse peamist põhimõtet katoliku kiriku omaga: {SV 423.4} „Ühendriikide konstitutsioon kindlustab kõigile südametunnistuse vabaduse. Miski pole sellest kallim ega tähtsam. Paavst Pius IX ütles oma ringkirjas 15. aug. 1854. a.: „Mõttetud ja ekslikud õpetused südametunnistuse vabaduse kait-seks on kõige hukatuslikum eksitus, katk, mida tuleb riigis kõige rohkem karta.“ Seesama paavst pani 8. dets. 1864. a. oma ringkirjas kirikuvande alla „need, kes nõuavad südametunnistuse ja jumalateenistuse vabadust“, samuti „kõik need, kes väidavad, et kirik ei tohi kasutada sundust“. {SV 423.5} „Rooma-katoliku kiriku rahuarmastav toon Ühendriikides ei tähista muutust tema iseloomus. Ta on leplik selles, milles ta on võimetu. Piiskop O’Connor ütleb: „Usuline vabadus kestab vaid seni, kuni saabub võimalus kehtestada vastupidine seadus, mis ei õõnesta katoliiklust.“ ...St. Louis’i peapiiskop sõnas kord: „Eksiõpetus ja uskmatus on kuriteod. Kristlikes maades, nagu näiteks Itaalias ja Hispaanias, kus kõik inimesed on katoliiklased ja kus katoliku kirikul on seadusandluses oluline osa, karistatakse nende eest samuti nagu teiste kuridegude eest.“ {SV 423.6} „Iga katoliku kiriku kardinal, peapiiskop ja piiskop annab paavstile truudusevande, muuhulgas järgmiste sõnadega: „Väärusulisi, kirikust lahkulööjaid ja meie isandale (paavstile) või tema eespool nimetatud järglastele vastuhakkajaid kiusan ma taga kõigest väest ja töötan nende vastu“ (Josiah Strong, „Our Country“, ptk. 5, § 2-4). {SV 424.1} Loomulikult on rooma-katoliku kirikus ka tõelisi kristlasi. Tuhanded selle kiriku liikmed teenivad Jumalat parima arusaamise kohaselt, mis neil on. Kuna lihtliikmetel on keelatud lugeda Jumala Sõna, ei tunne nad tõde. Nad pole kunagi näinud erinevust elava, südamest tuleva teenistuse ja tühiste kommete ning tseremooniate vahel. Jumal vaatab kaastundlikult ja õrnalt neid inimhingi, keda on kasvatatud petlikus usus. Ta saadab valguskiiri läbi pilkase pimeduse, mis neid ümbritseb; kui neile ilmutatakse tõde Jeesuses, ühinevad paljud neist veel Jumala rahvaga. {SV 424.2} Ent paavstlik kirik pole tänapäeval rohkem kooskõlas Kristuse evangeeliumiga kui mõnel oma ajaloo varasemal perioodil. Protestantlikud kirikud on suures pimeduses, sest muidu võtaksid nad arvesse ajamärke. Rooma-katoliku kirik on oma plaanides ja tegutsemismotiivides tulevikkuvaatav. Oma mõjusfääri ja võimu suurendamiseks kasutab ta igasuguseid vahendeid ning valmistub ägedaks ja otsustavaks võitluseks veelkordse ülemvõimu pärast. Ta igatseb taas alustada tagakiusamisi ja hävitada kõike, mida protestantism on saavutanud. Katoliiklus levib kõikjale. Pangem tähele tema kirikute ja kabelite suurenevat arvu protestantlikes maades. Vaadakem tema kolledžite ja seminaride populaarsust Ameerikas; paljud protestandidki käivad neis. Vaadakem rituaalide tugevnemist Inglismaal; üha rohkem inimesi läheb üle katoliiklaste ridadesse. See peaks tekitama ärevust kõigis, kes hindavad evangeeliumi puhtaid põhimõtteid. {SV 424.3} 348
Protestandid on läinud paavstlusega kaasa ning isegi kaitsevad seda. Nad on teinud selliseid kompromisse ja järeleandmisi, mille üle isegi katoliiklased on üllatunud ja mida nad ei suuda mõista. Inimesed sulevad silmad rooma-katoliku kiriku tõelise olemuse ja nende ohtude ees, mida võib oodata tema ülemvõimult. Rahvas tuleb äratada vastu seisma südametunnistuse ja usulise vabaduse ohtlikeima vaenlase lähenemiskatsetele. {SV 424.4} Paljud protestandid peavad katoliku usku ebahuvitavaks ning selle jumalateenistust külmaks, mõttetuks tseremooniate rutiiniks. Siin eksitakse. Kuigi katoliku usk ei rajane tõele, pole see labane või saamatu pettus. Katoliku kiriku teenistus on väga mõjurikas tseremoonia. Väline hiilgus ja pühalikud usutalitused paeluvad inimeste meeli ning summutavad mõistuse ja südametunnistuse hääle. Selles on, mis silmi võlub. Suurepärased kirikud, aukartustäratavad rongkäigud, kuldsed altarid, juveelidega kaunistatud säilmekirstud, ülihead maalid ja oivalised skulptuurid pakuvad naudingut ilu armastavale hingele. Ka kõrvad saavad võlutud, sest muusika on lausa ületamatu. Inimesed täituvad aukartusega, kuulates võimsa oreli helisid, mis mitmehäälses harmoonias tõusevad toredate katedraalide kõrgete kuppelvõlvide ja sammastike alla. {SV 425.1} Väline hiilgus, toredus ja tseremoonia, mis tegelikult mõnitab patuhaige hinge igatsusi, on tõendiks seesmisest laostumisest. Kristuse religioon ei vaja selliseid peibutusi. Ristilt paistvas valguses paistab tõeline kristlus nii puhtana ja kaunina, et mingi väline ilustamine ei saa enam selle tõelist väärtust suurendada. Pühaduse ilu, alandlik ja tasane meelsus on omadused, mida hindab Jumal. {SV 425.2} Väline hiilgus pole veel puhaste ja üllate mõtete tunnuseks. Kõrget kunstimõistmist ja peent maitset omavad sageli meelelised inimesed. Saatan aga kasutab neid selleks, et inimesed unustaksid hinge vajadused, kaotaksid silmist tuleviku ja igavese elu ning pöörduksid ära oma tõelisest Aitajast, et elada ainult sellele maailmale. {SV 425.3} Väliselt toretsev religioon on uuendamata südamele kütkestav. Katoliku kiriku jumalateenistuse toredusel ja tseremoonial on ligitõmbav ja lummav mõju. See paneb paljusid arvama, et rooma-katoliku kirik on taevavärav ise. Ainult need, kes astuvad kindlalt tõe alusele ja kelle südant on uuendanud Jumala Vaim, võivad olla kartmatud Saatana mõju suhtes. Tuhanded inimesed, kellel puudub kogemuslik Kristuse tundmine, võtavad vastu jumalakartuse välise vormi ilma selle väeta. Just sellist religiooni ihaldab lihalik süda. {SV 425.4} Kuna katoliku kirik väidab, et kirikul on õigus andestada patte, tunneb katoliiklane end vabana patust; pihilkäimise sakrament, ilma milleta kirik ei anna andestust, toetab omakorda vabadust pattu teha. See, kes põlvitab langenud inimese ees. et avada talle oma südame salajasemad mõtted, alandab oma inimväärikust. Pattude tunnistamisega preestrile — eksivale, patusele surelikule, kes on ise sageli rikutud viina ja kõlvatu eluga — madaldab inimene oma hinge õilsa-maid tundeid ja langeb andestuse ning rahu asemel pettuse võrku. Tema arusaam Jumalast samastub langenud inimesega, sest preester on ju Jumala esindaja. 349
- Page 305 and 306: Neile, kes saavad kohtus „väärt
- Page 307 and 308: Kristus kõik meie patud Saatanale,
- Page 309 and 310: lõpule viima läks. Me peame usu k
- Page 311 and 312: Peatükk 29—Kurjuse Algus Paljude
- Page 313 and 314: eesmärki Jumala austamise katte ta
- Page 315 and 316: suutnud näha Jumala õiglust ja ha
- Page 317 and 318: taeva elanike üle, oleks ta osutan
- Page 319 and 320: Peatükk 30—Vihavaen Inimese ja S
- Page 321 and 322: Kuna inimesed ei tunne Saatana plaa
- Page 323 and 324: Peatükk 31—Kurjade Vaimude Tegev
- Page 325 and 326: Kujukas näide Saatana teenrite arv
- Page 327 and 328: 319
- Page 329 and 330: kogenematutes. Igal mõeldaval viis
- Page 331 and 332: sellisena, mis paneks nad tundma om
- Page 333 and 334: Kahtlemine on muutunud ülimoodsaks
- Page 335 and 336: seda kurja, mida ta öelda tahtis j
- Page 337 and 338: Jumalale, avanesid nende silmad nä
- Page 339 and 340: kõrvus? Rõhutatakse, et õelate l
- Page 341 and 342: tagajärjekalt oma tööd. Kas peak
- Page 343 and 344: vihkasid? Valetajale ei saa tõde k
- Page 345 and 346: et nad peavad surema, aga surnud ei
- Page 347 and 348: oma Issanda rõõmusse“ juhul, ku
- Page 349 and 350: jumalikkust ja asetavad Looja nende
- Page 351 and 352: teooria, mis moodustab spiritismi p
- Page 353 and 354: hoolimata patust elu ning Saatan p
- Page 355: Peatükk 35—Südametunnistuse Vab
- Page 359 and 360: Rooma-katoliku kirik ühendas pagan
- Page 361 and 362: uhkustavad haridusega, ei tunne nad
- Page 363 and 364: Roomas peetud sinodil kinnitati kõ
- Page 365 and 366: 11-16). Oleme juba leidnud, et Ühe
- Page 367 and 368: Peatükk 36—Lähenev Võitlus Suu
- Page 369 and 370: korral vägivaldselt ligimese naise
- Page 371 and 372: minema maailmaga kompromissile. Saa
- Page 373 and 374: iigivõimudele kui Jumalast määra
- Page 375 and 376: Tim. 4, 3.) See aeg on tulnud. Rahv
- Page 377 and 378: sest meie käes on ustav tunnistus
- Page 379 and 380: Jumal. Ei ole küllalt, kui nad on
- Page 381 and 382: Selle nii selgesti esitatud teadaan
- Page 383 and 384: võimusesse langevad, siis tekivad
- Page 385 and 386: väljavalamisel evangeeliumitöö a
- Page 387 and 388: vastu, kes võtavad vastu Jumala s
- Page 389 and 390: kohtuasjad on otsustatud tavases p
- Page 391 and 392: Need, kes omavad nüüd vähe usku,
- Page 393 and 394: Kristuse tulemist ei ole võimalik
- Page 395 and 396: Need nuhtlused ei ole ülemaailmsed
- Page 397 and 398: kohtutes on need taevased käskjala
- Page 399 and 400: Peatükk 40—Suur Vabastamine Kui
- Page 401 and 402: Issanda koja salajases paigas. Nad
- Page 403 and 404: Mõnitused on lõppenud, valetavad
- Page 405 and 406: Pilvevankri igal küljel on tiivad
mõju kasvatamises. Võrrelgem seepärast vaid mõnda meie valitsuse peamist põhimõtet<br />
katoliku kiriku omaga: {SV 423.4}<br />
„Ühendriikide konstitutsioon kindlustab kõigile südametunnistuse vabaduse. Miski pole<br />
sellest kallim ega tähtsam. Paavst Pius IX ütles oma ringkirjas 15. aug. 1854. a.: „Mõttetud<br />
ja ekslikud õpetused südametunnistuse vabaduse kait-seks on kõige hukatuslikum eksitus,<br />
katk, mida tuleb riigis kõige rohkem karta.“ Seesama paavst pani 8. dets. 1864. a. oma<br />
ringkirjas kirikuvande alla „need, kes nõuavad südametunnistuse ja jumalateenistuse<br />
vabadust“, samuti „kõik need, kes väidavad, et kirik ei tohi kasutada sundust“. {SV 423.5}<br />
„Rooma-katoliku kiriku rahuarmastav toon Ühendriikides ei tähista muutust tema<br />
iseloomus. Ta on leplik selles, milles ta on võimetu. Piiskop O’Connor ütleb: „Usuline<br />
vabadus kestab vaid seni, kuni saabub võimalus kehtestada vastupidine seadus, mis ei<br />
õõnesta katoliiklust.“ ...St. Louis’i peapiiskop sõnas kord: „Eksiõpetus ja uskmatus on<br />
kuriteod. Kristlikes maades, nagu näiteks Itaalias ja Hispaanias, kus kõik inimesed on<br />
katoliiklased ja kus katoliku kirikul on seadusandluses oluline osa, karistatakse nende eest<br />
samuti nagu teiste kuridegude eest.“ {SV 423.6}<br />
„Iga katoliku kiriku kardinal, peapiiskop ja piiskop annab paavstile truudusevande,<br />
muuhulgas järgmiste sõnadega: „Väärusulisi, kirikust lahkulööjaid ja meie isandale<br />
(paavstile) või tema eespool nimetatud järglastele vastuhakkajaid kiusan ma taga kõigest<br />
väest ja töötan nende vastu“ (Josiah Strong, „Our Country“, ptk. 5, § 2-4). {SV 424.1}<br />
Loomulikult on rooma-katoliku kirikus ka tõelisi kristlasi. Tuhanded selle kiriku liikmed<br />
teenivad Jumalat parima arusaamise kohaselt, mis neil on. Kuna lihtliikmetel on keelatud<br />
lugeda Jumala Sõna, ei tunne nad tõde. Nad pole kunagi näinud erinevust elava, südamest<br />
tuleva teenistuse ja tühiste kommete ning tseremooniate vahel. Jumal vaatab kaastundlikult<br />
ja õrnalt neid inimhingi, keda on kasvatatud petlikus usus. Ta saadab valguskiiri läbi pilkase<br />
pimeduse, mis neid ümbritseb; kui neile ilmutatakse tõde Jeesuses, ühinevad paljud neist<br />
veel Jumala rahvaga. {SV 424.2}<br />
Ent paavstlik kirik pole tänapäeval rohkem kooskõlas Kristuse evangeeliumiga kui mõnel<br />
oma ajaloo varasemal perioodil. Protestantlikud kirikud on suures pimeduses, sest muidu<br />
võtaksid nad arvesse ajamärke. Rooma-katoliku kirik on oma plaanides ja<br />
tegutsemismotiivides tulevikkuvaatav. Oma mõjusfääri ja võimu suurendamiseks kasutab ta<br />
igasuguseid vahendeid ning valmistub ägedaks ja otsustavaks võitluseks veelkordse<br />
ülemvõimu pärast. Ta igatseb taas alustada tagakiusamisi ja hävitada kõike, mida<br />
protestantism on saavutanud. Katoliiklus levib kõikjale. Pangem tähele tema kirikute ja<br />
kabelite suurenevat arvu protestantlikes maades. Vaadakem tema kolledžite ja seminaride<br />
populaarsust Ameerikas; paljud protestandidki käivad neis. Vaadakem rituaalide<br />
tugevnemist Inglismaal; üha rohkem inimesi läheb üle katoliiklaste ridadesse. See peaks<br />
tekitama ärevust kõigis, kes hindavad evangeeliumi puhtaid põhimõtteid. {SV 424.3}<br />
348