Rahvasta Leviaatan_

päevale, muudeti see Kristuse ülestõusmise auks pidupäevaks, puhkepäevaks, mil ka
jumalateenistust peeti, kuigi hingamispäev oli endiselt püha. {SV 35.4}
Et valmistada teed oma plaanide teostamiseks, oli Saatan enne Kristuse esimest tulekut
viinud juutide juhid nii kaugele, et nad koormasid hingamispäeva kõige rangemate nõuega
ja muutsid selle raskeks ikkeks. Nüüd kasutas Saatan ära omal ajal sisendatud
väärarusaamad, et tembeldada hingamispäev põlastusväärseks juutide korralduseks. Kuna
kristlased pidasid pühapäeva rõõmsaks pidupäevaks, mõjutas Saatan neid hingamispäevast
tegema paastu ja nukruse päeva. Nii süvenes vaen judaismi vastu. {SV 36.1}
Neljanda sajandi algul andis keiser Konstantinus korralduse muuta pühapäev rahva
üldiseks pidupäevaks kogu Rooma impeeriumis (vt. lisa). Päikese päeva austasid nii tema
paganlikud alamad kui ka kristlased. Keiser püüdis paganluse ja kristluse vastukäivust
kaotada. Tema suunda toetasid kirikujuhid, kes auahnusest ja võimuihast ajendatuna ihkasid
kiriku au ja hiilgust suurendada paganate massilise pöördumise arvel. Seda eesmärki teenis
hästi ühine püha päev. Kuigi paljud jumalakartlikud kristlased hakkasid pühapäeva teatud
määral pühaks pidama, austasid nad siiski õiget hingamispäeva kui Issanda püha ja
pühitsesid seda vastavalt neljandale käsule. {SV 36.2}
Feapetja ei olnud oma tööd veel lõpetanud. Ta otsustas koondada kogu kristliku maailma
oma lipu alla ja valitseda seda oma asevalitseja, uhke paavsti kaudu, kes väitis end olevat
Kristuse esindaja. Saatan saavutas oma eesmärgi pooleldipöördunud paganate, kõrgemate
vaimulike auahnuse ja maailma armastavate kirikutegelaste abil. Aeg-ajalt peeti suuri
kirikukogusid, millest võtsid osa kogu maailma kirikute aukandjad. Peaaegu igal kontsiilil
vajutati Jumala poolt sisse seatud hingamispäeva veidi madalamale ja kergitati samavõrra
pühapäeva. Nii jõuti lõpuks paganliku püha kui jumaliku korralduse austamiseni; Piibli
hingamispäev aga nimetati judaismi igandiks ja selle pühitsejad kuulutati neetuiks. {SV
36.3}
Suurel usust taganejal oli õnnestunud ülendada end „üle kõige, rnida nimetatakse
Jumalaks või jumalateenistuseks“ (2. Tess. 2,4), Ta julges muuta selle jumalikus
seadusandluses oleva ainsa käsu, mis juhtis inimesed eksimatult tõelise ja elava Jumala
juurde. Neljas käsk näitas Jumalat taeva ja maa Loojana ja eristab Teda kõigist
väärjumalaist. Loomistöö mälestusena pühitseti seitsmes päev puhkepäevaks inimesele.
Selle päeva seadis Jumal selleks, et alati hoida inimeste silme ees elavat Jumalat kui
eluallikat, keda tuleb austada ja teenida. Saatana eesmärgiks on lahutada inimesed Jumalast
ja ustavusest Tema käskudele. Seepärast suunab ta oma jõupingutused eriliselt selle käsu
vastu, mis osutab Jumalale kui kõige Loojale. {SV 36.4}
Protestandid väidavad kaasajal, et Kristuse ülestõusmine nädala esimesel päeval muutis
pühapäeva kristlikuks hingamispäevaks, Pühakiri ei tõenda seda. Niisugust au ei ole andnud
sellele päevale ei Kristus ega Tema apostlid. Pühapäeva pidamine kristliku korraldusena on
saanud alguse „seadusetuse saladusest“ (2. Tess. 2,7 RV), mille mõju oli tunda juba Pauluse
27