Rahvasta Leviaatan_
Share Embed Flag
Download ePaper

Rahvasta Leviaatan_

bibliomaniapublications
from bibliomaniapublications More from this publisher
12.07.2024 Views

maksab tema tegude järele.“ „Viletsus ning ahastus tuleb igale inimese hingele, kes kurja teeb.“ (Rooma 2, 5. 6. 9.) {SV 405.5} „Mitte ühelgi hoorajal ega ropul ega ahnel, kuna ta on ebajumala ori, ei ole pärandit Kristuse ja Jumala riigis.“ (Efes. 5, 5.) „Nõudke rahu kõikidega ja pühitsust; ilma selleta ei saa ükski Issandat näha.“ (Heebr. 12, 14.) „Õndsad need, kes oma rüüd pesevad, et neil oleks meelevald süüa elupuust ja väravaist linna sisse minna! Väljaspool on koerad ja nõiad ja hoorajad ja tapjad ja ebajumalateenijad ja kõik, kes valet armastavad ja teevad.“ (Ilm. 22, 14. 15.) {SV 406.1} Jumal on andnud inimestele teada oma iseloomu ja suhtumise pattu ning patusesse. „Jehoova on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlasi karistamata.“ (2. Moos. 34, 6. 7.) „Hävitab kõik õelad.“ „Ent üleastujad kaotatakse täiesti ja õelate tulevik hävib!“ (Laul 145, 20; 37, 38.) Jumala valitsuse võimu ja autoriteeti kasutatakse mässu mahasurumiseks ja ometi on kõik õiglase karistuse avaldused täielikus kooskõlas Jumala iseloomuga, kes on halastaja, pika meelega ja heatahtlik. {SV 406.2} Jumal ei sunni kellegi tahet ega otsustuvõimet. Ta ei tunne rõõmu orjalikust kuulekusest, vaid soovib, et Tema loodolevused armastaksid Teda sellepärast, et Ta on armastusväärne, Issand tahab, et nad kuuletuksid Talle sellepärast, et nad hindavad arukalt Tema tarkust, õiglust ja heatahtlikkust. Kõik, kellel on õige arusaamine neist omadustest, armastavad Jumalat seepärast, et neid köidab Tema kaunis iseloom ja armastus. {SV 406.3} Heasüdamlikkuse, halastuse ja armastuse põhimõtted, mida õpetas ja mille järgi elas meie Päästja, esitavad Jumala tahet ja iseloomu. Kristus ütles, et Ta ei õpeta midagi muud kui ainult seda, mida ta on saanud oma Isalt. Jumala valitsuse põhimõtted on täielikus kooskõlas Päästja nõuandega: „Armastage oma vaenlasi.“ {SV 406.4} Jumal mõistab kohut õelate üle universumi kasuks ja isegi nende endi kasuks, keda Tema nuhtlused tabavad. Tema tahaks teha nad õnnelikeks, kui Ta saaks seda teha kooskõlas taeva valitsuse seadustega ja Looja iseloomu õiglusega. Jumal ümbritseb meid oma armastuse tõenditega, annab teada oma käsuõpetuse ja pakub halastust, kuid inimlapsed põlgavad Tema armastust, tühistavad Tema käsud ja lükkavad tagasi Tema halastuse. Kuigi nad kasutavad pidevalt Tema ande, teotavad nad Andjat. Jumalat vihatakse sellepärast, et Jumal põlgab nende patte. Issand kannatab kaua nende kangekaelsusega, kuid lõpuks tuleb otsustav tund, mil nende saatus otsustatakse. Kas Jumal peaks ikkagi võtma mässajad enesega ja sundima neid tegema Tema tahtmist? {SV 407.1} Need, kes on valinud oma juhiks Saatana ja keda tema juhendab, ei ole valmis astuma Jumala ette. Uhkus, pettus, ohjeldamatus ja halastamatus on kinnistunud nende iseloomus. Kas nad võiksid elama asuda taevasse, igavesti ühes nendega, keda nad maa peal põlgasid ja 334

vihkasid? Valetajale ei saa tõde kunagi meeldivaks; alandlikkus ei rahulda enesest lugupidavat ja uhket; puhtus ei ole vastuvõetav kõlvatule; omakasupüüdmatu armastus ei näi isekale kütkestav. Millist rõõmu saaks taevas pakkuda neile, keda jäägitult haaravad maised ja isekad huvid? {SV 407.2} Kas saaks viia neid, kes on elanud mässumeeles Jumala vastu, äkki taevasse, kus nad näevad kõrget, püha täiuslikkust, mis seal valitseb? Iga süda taevas on täidetud armastusest; kaasakiskuvalt kaunikõlaline muusika kõlab Jumala ja Talle auks, ning valguskiired voogavad lunastatutele Tema palgelt, kes istub troonil. Kas võivad need, kelle südant täidab viha Jumala, tõe ja pühaduse vastu, ühineda taevase lunastatute hulgaga ja osa võtta ühistest tänulauludest? Kas nad taluksid Jumala ja Talle au? Ei, ei! Neile anti pikk prooviaeg, et nad kujundaksid oma iseloomu taeva jaoks; kuid nad pole kasvatanud endas armastust puhtuse vastu; nad pole kunagi õppinud taevast keelt ja nüüd on liiga hilja. Jumala vastu mässav meel on muutnud nad kõlbmatuks taeva jaoks. Sealne puhtus, pühadus ja rahu oleks neile ainult piinaks; Jumala au saaks neile hävitavaks tuleks. Nad igatseksid põgeneda sellest pühast paigast, ja oleksid rõõmsad hävimise üle, mis päästab nad Tema palge eest, kes suri nende lunastamiseks. Õelate saatuse määrab nende oma valik. Nad jäetakse taevast välja nende oma soovi kohaselt. Jumal teeb seda õiglaselt ja halastavalt. {SV 407.3} Nagu veeuputuse vesi, nii tunnistab ka selle suure päeva tuli Jumala lõplikku otsust, et õelad on parandamatud. Nad ei taha alluda Jumala autoriteedile. Nad on rakendanud oma tahet Jumala vastu mässamiseks, ning siis, kui nende elu lõpeb, on liiga hilja selleks, et pöörata nende mõttekäiku vastassuunda, liiga hilja, et pöörduda üleastumisest kuulekusse ja vihast armastusse. {SV 408.1} Kui Jumal säästis mõrvar Kaini elu, andis Jumal sellega maailmale hoiatava eeskuju tagajärgedest, mis ilmneksid siis, kui patusel lubataks elada ja ohjeldamatult jätkata ülekohtust suunda. Kaini õpetuste ja eeskuju mõjul pöördus suur hulk tema järglastest patusse, kuni „inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad.“ „Aga maa oli Jumala palge ees raisku läinud ja vägivald täitis maad.“ (1. Moos. 6, 5. 11.) {SV 408.2} Halastusest maailma vastu hävitas Jumal Noa ajal jumalakartmatud inimesed. Halastusest hävitas Ta Soodoma kõlvatud elanikud. Saatana petva väe kaudu võidavad ülekohtutegijad kaasinimeste poolehoiu ja imetluse ning juhivad oma mõju kaudu mässule teisigi. Nii oli lugu Kaini ja Noa, Aabrahami ja Loti päevil; nii on lugu ka meie ajal. Halastusest universumi vastu hävitab Jumal lõpuks Tema armu põlgajad. {SV 408.3} „Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.“ (Rooma 6, 23.) Elu on õigete pärand, õelate osaks on surm. Mooses ütles Iisraelile: „Vaata, mina panen täna su ette elu ja hea, surma ja kurja.“ (5. Moos. 30, 15.) Surm, mida nendes kirjatekstides silmas peetakse, ei ole see surm, mida kuulutati Aadamale, 335

vihkasid? Valetajale ei saa tõde kunagi meeldivaks; alandlikkus ei rahulda enesest<br />

lugupidavat ja uhket; puhtus ei ole vastuvõetav kõlvatule; omakasupüüdmatu armastus ei<br />

näi isekale kütkestav. Millist rõõmu saaks taevas pakkuda neile, keda jäägitult haaravad<br />

maised ja isekad huvid? {SV 407.2}<br />

Kas saaks viia neid, kes on elanud mässumeeles Jumala vastu, äkki taevasse, kus nad<br />

näevad kõrget, püha täiuslikkust, mis seal valitseb? Iga süda taevas on täidetud armastusest;<br />

kaasakiskuvalt kaunikõlaline muusika kõlab Jumala ja Talle auks, ning valguskiired<br />

voogavad lunastatutele Tema palgelt, kes istub troonil. Kas võivad need, kelle südant täidab<br />

viha Jumala, tõe ja pühaduse vastu, ühineda taevase lunastatute hulgaga ja osa võtta ühistest<br />

tänulauludest? Kas nad taluksid Jumala ja Talle au? Ei, ei! Neile anti pikk prooviaeg, et nad<br />

kujundaksid oma iseloomu taeva jaoks; kuid nad pole kasvatanud endas armastust puhtuse<br />

vastu; nad pole kunagi õppinud taevast keelt ja nüüd on liiga hilja. Jumala vastu mässav<br />

meel on muutnud nad kõlbmatuks taeva jaoks. Sealne puhtus, pühadus ja rahu oleks neile<br />

ainult piinaks; Jumala au saaks neile hävitavaks tuleks. Nad igatseksid põgeneda sellest<br />

pühast paigast, ja oleksid rõõmsad hävimise üle, mis päästab nad Tema palge eest, kes suri<br />

nende lunastamiseks. Õelate saatuse määrab nende oma valik. Nad jäetakse taevast välja<br />

nende oma soovi kohaselt. Jumal teeb seda õiglaselt ja halastavalt. {SV 407.3}<br />

Nagu veeuputuse vesi, nii tunnistab ka selle suure päeva tuli Jumala lõplikku otsust, et<br />

õelad on parandamatud. Nad ei taha alluda Jumala autoriteedile. Nad on rakendanud oma<br />

tahet Jumala vastu mässamiseks, ning siis, kui nende elu lõpeb, on liiga hilja selleks, et<br />

pöörata nende mõttekäiku vastassuunda, liiga hilja, et pöörduda üleastumisest kuulekusse ja<br />

vihast armastusse. {SV 408.1}<br />

Kui Jumal säästis mõrvar Kaini elu, andis Jumal sellega maailmale hoiatava eeskuju<br />

tagajärgedest, mis ilmneksid siis, kui patusel lubataks elada ja ohjeldamatult jätkata<br />

ülekohtust suunda. Kaini õpetuste ja eeskuju mõjul pöördus suur hulk tema järglastest<br />

patusse, kuni „inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev<br />

üksnes kurjad.“ „Aga maa oli Jumala palge ees raisku läinud ja vägivald täitis maad.“ (1.<br />

Moos. 6, 5. 11.) {SV 408.2}<br />

Halastusest maailma vastu hävitas Jumal Noa ajal jumalakartmatud inimesed. Halastusest<br />

hävitas Ta Soodoma kõlvatud elanikud. Saatana petva väe kaudu võidavad ülekohtutegijad<br />

kaasinimeste poolehoiu ja imetluse ning juhivad oma mõju kaudu mässule teisigi. Nii oli<br />

lugu Kaini ja Noa, Aabrahami ja Loti päevil; nii on lugu ka meie ajal. Halastusest<br />

universumi vastu hävitab Jumal lõpuks Tema armu põlgajad. {SV 408.3}<br />

„Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie<br />

Issandas.“ (Rooma 6, 23.) Elu on õigete pärand, õelate osaks on surm. Mooses ütles<br />

Iisraelile: „Vaata, mina panen täna su ette elu ja hea, surma ja kurja.“ (5. Moos. 30, 15.)<br />

Surm, mida nendes kirjatekstides silmas peetakse, ei ole see surm, mida kuulutati Aadamale,<br />

335

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!