Rahvasta Leviaatan_

Kahtlemine on muutunud ülimoodsaks. Leidub hulgaliselt inimesi, kes vaatavad
umbusaldusega Jumala Sõnale ja selle Autorile sellepärast, et see noomib ja mõistab hukka
pattu. {SV 394.4}
Need, kes ei taha kuuletuda Jumala nõuetele, püüavad kummutada Tema autoriteeti. Nad
loevad Piiblit või kuulavad jutlusi ainult selleks, et leida vigu Pühakirjast või kuulutusest.
Küllalt paljudest saavad uskmatud seetõttu, et õigustada või vabandada oma kohustuste
hooletusse jätmist. Teised võtavad skeptilised põhimõtted vastu uhkusest või laiskusest. Nad
armastavad mugavust ega viitsi teha seda, mis vääriks austust, kuid mis nõuab jõupingutust
ja enesesalgamist. Selle asemel taotlevad nad tunnustust suure tarkuse eest kritiseerida
Piiblit. Piiblis on paljugi sellist, mida piiratud mõistus ilma jumaliku tarkuseta on võimetu
mõistma; nii leiavad nad põhjust kritiseerimiseks. Paljud näivad pidavat heaks tooniks seista
skeptitsismi ja uskmatuse poolel. Näiliselt on nad siirad, kuid tegelikult õhutab selliseid
inimesi tegevusele eneseusaldus ja uhkus. Mõningaid huvitab Pühakirjast millegi sellise
leidmine, millega teisi hämmastada. Mõni kritiseerib ja arutleb Piibli tõdede üle vääriti
lihtsalt sellepärast, et talle meeldib vaielda. Selline inimene ei mõista, et ta mässib end
niiviisi linnupüüdja püünisesse. Väljendanud korra juba oma uskmatust, tunneb ta lausa
kohustust kaitsta oma seisukohta. Nii ühineb ta jumalakartmatutega ja sulgeb enda jaoks
paradiisi väravad. {SV 394.5}
Jumal on oma Sõnas andnud piisavalt tõendeid Piibli jumaliku päritolu kohta. Meie
lunastust käsitlevad tähtsad tõed on esitatud selgesti. Püha Vaimu abiga, mida Jumal on
õpeta-nud kõigile, kes Teda siiralt otsivad, võib iga inimene ise neid tõdesid mõista. Jumal
on andnud inimestele tugeva aluse, millele toetada oma usk. {SV 395.1}
Ent inimese piiratud mõistus ei suuda täiesti mõista igavese Jumala plaane ja kavatsusi.
Me ei saa kunagi ainult inimliku tarkuse varal avastada Jumalat. Me ei tohi püüda jultunult
kergitada eesriiet, mille taga Jumal varjab oma majesteetlikkust. Apostel hüüab: „Kui
väljauurimatud on Tema kohtumõistmised ja äraarvamatud Tema teed!“ (Rooma 11, 33).
Siiski võime niipalju mõista Tema käitumist meiega ja motiive, mis Teda ajendavad, et me
võime näha piiritu armastuse ja lõpmatu väega ühendatud halastust. Meie Isa juhib kõike
tarkuses ja õigluses. Me ei tohi olla rahulolematud ja usaldamatud, vaid me peame
aupaklikult alluma Tema tahtele. Ta avaldab meile oma kavatsustest nii palju, kui meil on
hea teada, ülejäänus peame usaldama kätt, mis on kõikvõimas ning südant, mis on täis
armastust. {SV 395.2}
Kuigi Jumal on andnud meile küllaldase aluse uskuda, ei kõrvalda Ta siiski kunagi
ettekäändeid uskmatuseks. Igaüks, kes otsib konkse, kuhu riputada oma kahtlusi, leiab neid.
Need, kes keelduvad kuuletumast Jumala Sõnale seni. kuni kõik vastuväited on kõrvaldatud
ja enam ei jää võimalust kahtlemiseks, ei tule kunagi valguse juurde. {SV 395.3}
Umbusaldus Jumala vastu on uuendamata ja Jumala vastu vaenuliku südame loomulik
vili. Usku äratab Püha Vaim. Usk kasvab ainult siis hästi, kui teda kalliks peetakse. Ükski
325