Rahvasta Leviaatan_

Iga kord, kui Pühakirja hakatakse uurima ilma palvemeelse, alandliku, vastuvõtliku
vaimuta, väänatakse valeks ka kõige selgemad ja lihtsamad õpetused. Paavstlikud juhid
valivad Pühakirjast sellised osad, mis kõige paremini sobivad nende eesmärkidega ja
tõlgendavad neid vastavalt oma heaksarvamisele. Neid moonutusi esitatakse rahvale, kellel
on keelatud uurida ise Piiblit ja mõista selle pühi tõdesid. Terve Piibel peaks antama rahva
kätte just sellisena, nagu ta on kirjutatud. Pigem oleks parem see, kui inimestele ei õpetataks
üldse Piiblit, kui et seda õpetataks jämedalt vääriti tõlgitsetuna. {SV 391.1}
Piibel on mõeldud juhtnööriks kõigile, kes soovivad tutvuda oma Looja tahtega. Jumal
andis inimestele kindla prohvetliku sõna; inglid ja isegi Kristus ise tulid kõnelema Taanielile
ja Johannesele sündmustest, mis pidid peatselt aset leidma. Need tähtsad asjad, mis on
seotud meie päästmisega, ei pidanud jääma alatiseks saladusse. Neid ei väljendatud ka
sellisel viisil, mis võiks viia ausa tõeotsija kimbatusse ja eksiteele. Issand ütles prohvet
Habakuki kaudu: „Kirjuta üles nägemus ja tähenda selgesti, et see, kes loeb, võiks joosta!“
(Hab. 2,2). Jumala Sõna on selge kõigile, kes uurivad seda palvemeelse südamega. Iga
tõeliselt aus inimene jõuab tõetundmisele. „Valgus koidab õigele“ (Laul 97, 11). Ükski
kogudus ei saa edeneda pühitsuses seni, kui ta liikmed ei otsi tõde nii nagu peidetud
varandust. {SV 391.2}
Vabameelsuse nõudmisega sulgevad inimesed silmad vaenlase plaanile, kes töötab
püsivalt oma eesmärgi saavutamiseks. Kui tal õnnestub asendada Piibel inimlike
targutustega, siis jäetakse Jumala käsusõna kõrvale ja kristlased langevad patuorjusse, kuigi
nad väidavad, et on vabad. {SV 391.3}
Paljudele on saanud needuseks teaduse edusammud. Jumal on andnud maailmale suurt
valgust teaduse ja kunsti alal, kuid ka suurvaimud, keda ei juhi Jumala Sõna, satuvad segadusse
teaduse ja ilmutuse vahelisi seoseid uurides. {SV 391.4}
Inimlikud teadmised nii materiaalses kui vaimulikus vallas on ühekülgsed ja puudulikud.
Seepärast ei suuda paljud kooskõlastada oma teaduslikke vaateid Pühakirja väidetega.
Paljud võtavad teooriaid ja mõtisklusi vastu teaduslike faktidena ning arvavad, et Jumala
Sõna tuleb kontrollida „valenimelise tunnetuse“ (1. Tim. 6, 20) õpetamisega. Looja ja Tema
teod käivad üle nende mõistuse ja seetõttu, et nad ei suuda seletada Tema tegusid
loodusseadustega, peetakse Piiblit mitteusaldusväärseks. Need, kes kahtlevad Vana ja Uue
Testamendi aruannete usaldusväärsuses, astuvad enamasti veel sammu edasi ja kahtlevad
Jumala eksisteerimises üldse. Lõpptulemusena omistatakse Looja vägi loodule. Raiunud sel
moel läbi oma ankruketi, ekslevad nad uskumatuse karide vahel. {SV 391.5}
Nii loobuvad paljud usust ja Saatan saab nad hukutada. Loodolevus püüab oma Loojast
targem olla. Inimlik filosoofia on üritanud uurida ja seletada saladusi, mida ka läbi igaviku
aegade ei ilmutata. Kui inimesed uuriksid ja mõistaksid seda, mida Jumal on endast ja oma
kavatsustest ilmutanud, siis hakkaksid nad mõistma Jehoova au, majesteetlikkust ja väge
322