Rahvasta Leviaatan_
avaneb soodne võimalus, reedavad nad Juuda kombel need, kes neile head soovisid. {SV 29.3} Apostlite ajal oli koguduses ka selliseid inimesi, kes tunnistasid end jumalakartlikeks, kuid südames hellitasid pattu. Ananiase ja Safiira petlikkus ilmnes soovis jätta mulje, nagu andnuksid nad Jumala töö kasutusse kogu raha, kuigi osa jäeti endale. Tõe Vaim ilmutas apostlitele teesklejate tõelise meelsuse ja Jumala karistuse kaudu vabastati kogudus sel-lest häbiplekist. Selline ilmne tõend Kristuse kõikenägeva Vaimu olemasolust hirmutas kogudusse astunud silmakirjatsejaid ja üleastujaid. Nad ei julgenud jääda kauaks nende hulka, kes olid eluviisi ja meelelaadi poolest Kristuse tõelised esindajad. Ajal, mil kristlasi tabasid katsumused ja tagakiusamised, soovisid Kristuse jüngriks saada ainult need, kes olid tõe pärast valmis kõigeks. Sellepärast jäi kogudus tagakiusamiste ajal võrdlemisi puhtaks. Niipea aga, kui vaen lakkas, ühines kogudusega neid, kes ei olnud lõpuni siirad ja pühendunud. Tee Saatana kannakinnitamiseks oli avatud. {SV 30.1} Valguse Vürstil ja pimeduse vürstil ei ole midagi ühist. Samuti ei saa nende järelkäijate vahel olla midagi ühist. Kui kristlased nõustusid ühinema nendega, kes ütlesid paganlusest lahti ainult pooleldi, astusid nad teele, mis viis nad tõest üha kaugemale. Saatan juubeldas. Tal õnnestus petta nii paljusid Kristuse järelkäijaid. Viivitamata suurendas ta mõjuvõimu kompromissile läinute üle ja õhutas neid Jumalale ikkagi ustavaks jäänud kaaskristlasi vaenama. Kõige paremini oskasid usule vastu töötada just need, kes kunagi ise selle toetajad olid olnud. Langenud kristlased asusid koos oma poolpaganlike kaaslastega ründama Kristuse õpetuse kõige tähtsamaid tõdesid. {SV 30.2} Need, kes tahtsid jääda ustavaks, pidid meeleheitlikult võitlema, et kindlaks jääda olukorras, kus ülekohus imbus preestrirüü katte all kogudusse. Piiblit ei peetud enam usu ainsaks juhtnööriks, õpetus usuvabadusest tembeldati ketserluseks ja selle kaitsjaid kiusati taga. {SV 30.3} Pärast pikka ja ägedat võitlust otsustasid vähesed ustavad katkestada ühenduse langenud kirikuga, kuna kirik keeldus loobumast valeõpetustest ja ebajumalateenistusest. Nad mõistsid, et eraldumine oli hädavajalik, kuid nad tahtsid jääda Jumala Sõnale kuulekaiks. Nad ei võinud enam kauem taluda eksiõpetusi, mis ohustasid nende endist usku ja selle kaudu ka nende laste ja lastelaste oma. Rahu ja üksmeele saavutamiseks olid nad valmis tegema järeleandmisi sinnamaani, mis oli kooskõlas Jumala seadusega, kuid isegi rahu nimel ei saanud nad ohverdada põhimõtteid. Kui üksmeelt ei olnud võimalik saavutada teistmoodi, kui ainult tõest ja õiglusest taganemisega, siis oli parem juba lahkuminek või isegi võitlus. {SV 30.4} Nii koguduse kui maailma jaoks on tarvis, et Jumala rahva südames elustuksid taas need põhimõtted, millest juhindusid omaaja ustavad inimesed. Rahutukstegev ükskõiksus valitseb õpetuste suhtes, mis moodustavad kristliku usu tugisambad. Süveneb arvamus, et need ei omagi olulist tähtsust. Sellist usulist mandumist soodustab Saatan. Tuhanded, kes end 22
kaasajal Kristuse järelkäijateks tunnistavad, võtavad meeleldi omaks valeõpetused ja hukutavad pettekujutlused, mille vastu möödunud aegade ustavad Jumala lapsed oma elu kaalule pannes võitlesid. {SV 31.1} Esimesed kristlased olid tõesti Jumala omandrahvas. Nende laitmatu elu ja vankumatu usk häiris alalise etteheitena silmakirjatsejate ja patustajate rahu. Olgugi, et neid oli vähe, et nad olid ilma varanduseta, seltskondliku positsioonita ja tiitliteta, olid tõekandjad ikkagi hirmuks patustajaile kõikjal, kus nende õpetust ja iseloomu tunti. Seepärast vihkasid üleastujad neid samuti nagu Kain Aabelit. Samal põhjusel, miks Kain tappis Aabeli, tapsid Jumala rahvast need, kes tahtsid vabaneda Jumala Vaimu mõjust. Samal põhjusel hülgasid juudid Õnnistegija ja lõid Ta risti. Tema iseloomu puhtus ja pühadus oli alaliseks etteheiteks nende omakasupüüdlikkusele ja kõlbelisele laostumisele. Kristuse päevist tänaseni on Tema ustavad järelkäijad äratanud vihkamist ja vastuseisu neis, kes patuteed armastavad ja sellel käivad. {SV 31.2} Kuidas võib siis avangeeliumi nimetada rahukuulutuseks? Kui Jesaja kuulutas ette Messia sündi, nimetas ta Teda „Rahuvürstiks“. Kui inglid kuulutasid karjastele, et Kristus on sündinud, laulsid nad Petlemma väljade kohal: „Au olgu Jumalale kõrgel ja maa peal rahu inimeste seas, kellest temal on hea meel!“ (Luuka 2,14). Näib, nagu oleksid need ettekuulutused vastuolus Kristuse sõnadega: „Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka!“ (Matt. 10,34). Õigesti mõistetuna on mõlemad väited täielikus kooskõlas. Evangeelium on rahukuulutus. Kristlus on süsteem, mis, kui see vastu võetakse ja seda järgitakse, toob rahu, üksmeele ja õnne tervesse maailma. Kristuse usk ühendab südamlikus vendluses kõiki, kes selle õpetused omaks võtavad. Jeesuse ülesanne oli lepitada inimesed Jumalaga ja selle kaudu inimesed üksteisega. Maailm on aga suures ulatuses Saatana, Kristuse kibedaima vaenlase, mõju all. Evangeelium esitab põhimõtteid, mis on täielikus vastuolus Saatana juhtimise all olevate inimeste soovidega ning tekitab neis mässumeele. Nad vihkavad puhtust, mis paljastab ja taunib nende patte. Seetõttu vaenavad ja hävitavad nad neid, kes Jumala pühi ja õigeid nõudmisi esitavad. Kuna Jumala Sõna aulised tõed kutsuvad esile vihkamist ja võitlust, nimetatakse evangeeliumi ka mõõgaks. {SV 31.3} Salapärane jumalik juhtimine, mis lubab õigetel kannatada tagakiusamisi õelate käe läbi, on viinud paljusid usus nõrku suurde segadusse. Mõned on isegi valmis loobuma usaldusest Jumalasse, selle pärast, et Ta lubab kõige alatumatel inimestel elus hästi edasi jõuda — ning vaevata ja piinata halastamatult inimkonna parimaid ja puhtamaid esindajaid. Küsitakse, kuidas võib Jumal, kes on õiglane ja armuline ja võimu poolest piiramatu, sellist ülekohut ja rõhumist lubada. See on küsimus, millega meil ei tule tegelda. Jumal on andnud meile oma armastuse kohta rikkalikud tõendid. Meie ei tohi kahelda Tema headuses, sellepärast, et me ei suuda mõista Tema jumalikku juhtimist. Nähes ette kahtlusi, mis võisid tõusta Tema jüngrite hinges katsumuste ja pimeduse aegadel, ütles Päästja neile: „Pidage meeles seda sõna, mis ma teile olen öelnud: „Ei ole ori suurem oma isandast! On nemad mind taga kiusanud, siis nad kiusavad teidki taga““ (Joh. 15,20). Jeesus kannatab meie pärast rohkem 23
- Page 2: New Covenant Publications Internati
- Page 5 and 6: See lehekülg on tahtlikult tühjak
- Page 7 and 8: Tunnustused See raamat on pühendat
- Page 9 and 10: 1
- Page 11 and 12: Sisukord Peatükk 1—Maailmalõpu
- Page 13 and 14: 5
- Page 15 and 16: — ohver, kes ei tõrkunud vastu
- Page 17 and 18: läkitatud. Kui mitu korda olen ma
- Page 19 and 20: tähelepanu, öeldes: „Ennäe mil
- Page 21 and 22: Jumala pikkmeel Jeruusalemma suhtes
- Page 23 and 24: koledusi. Uks mõõt nisu müüdi t
- Page 25 and 26: Pärast templi hävitamist langes k
- Page 27 and 28: Peatükk 2—Tagakiusamise tulekahj
- Page 29: Suur vaenlane püüdis kavalusega s
- Page 33 and 34: Peatükk 3—Vaimuliku Pimeduse Aja
- Page 35 and 36: päevale, muudeti see Kristuse üle
- Page 37 and 38: kindlustada Tema poolehoidu, just n
- Page 39 and 40: ihuks ja vereks“ — ja seda oma
- Page 41 and 42: Peatükk 4—Valdeslased Pimedus, m
- Page 43 and 44: Usk, mida valdeslastest kristlased
- Page 45 and 46: hooletusse ka mõistuse arendamist.
- Page 47 and 48: võimalik hankida ainult kaugetelt
- Page 49 and 50: loeti: „Tulge minu juurde kõik,
- Page 51 and 52: külvatud seemet ja see kandis vilj
- Page 53 and 54: Kui Wyclifi tähelepanu köitis Pü
- Page 55 and 56: valitsuse hiigelehitust, mille oli
- Page 57 and 58: värisema oli pannud: „Ma ei sure
- Page 59 and 60: Esiteks arvan ma, et Kristuse evang
- Page 61 and 62: evangeeliumi valgust ka teistesse m
- Page 63 and 64: Peatükk 6—Tõe tšempionid Böö
- Page 65 and 66: Teated Praha „ususegadusest“ j
- Page 67 and 68: Konstantsis kutsuti kokku üldine k
- Page 69 and 70: ees pühalikku ja õiget protesti p
- Page 71 and 72: leivaga. Mõne kuu pärast tõid va
- Page 73 and 74: Jälle puhkes raevutorm ja Hieronym
- Page 75 and 76: vägi. Ristisõdijaid haaras üle-l
- Page 77 and 78: Peatükk 7—Revolutsioon Puhkeb Ne
- Page 79 and 80: minul selleks õigus ... Kui see ol
kaasajal Kristuse järelkäijateks tunnistavad, võtavad meeleldi omaks valeõpetused ja<br />
hukutavad pettekujutlused, mille vastu möödunud aegade ustavad Jumala lapsed oma elu<br />
kaalule pannes võitlesid. {SV 31.1}<br />
Esimesed kristlased olid tõesti Jumala omandrahvas. Nende laitmatu elu ja vankumatu<br />
usk häiris alalise etteheitena silmakirjatsejate ja patustajate rahu. Olgugi, et neid oli vähe, et<br />
nad olid ilma varanduseta, seltskondliku positsioonita ja tiitliteta, olid tõekandjad ikkagi<br />
hirmuks patustajaile kõikjal, kus nende õpetust ja iseloomu tunti. Seepärast vihkasid<br />
üleastujad neid samuti nagu Kain Aabelit. Samal põhjusel, miks Kain tappis Aabeli, tapsid<br />
Jumala rahvast need, kes tahtsid vabaneda Jumala Vaimu mõjust. Samal põhjusel hülgasid<br />
juudid Õnnistegija ja lõid Ta risti. Tema iseloomu puhtus ja pühadus oli alaliseks etteheiteks<br />
nende omakasupüüdlikkusele ja kõlbelisele laostumisele. Kristuse päevist tänaseni on Tema<br />
ustavad järelkäijad äratanud vihkamist ja vastuseisu neis, kes patuteed armastavad ja sellel<br />
käivad. {SV 31.2}<br />
Kuidas võib siis avangeeliumi nimetada rahukuulutuseks? Kui Jesaja kuulutas ette<br />
Messia sündi, nimetas ta Teda „Rahuvürstiks“. Kui inglid kuulutasid karjastele, et Kristus<br />
on sündinud, laulsid nad Petlemma väljade kohal: „Au olgu Jumalale kõrgel ja maa peal<br />
rahu inimeste seas, kellest temal on hea meel!“ (Luuka 2,14). Näib, nagu oleksid need<br />
ettekuulutused vastuolus Kristuse sõnadega: „Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka!“<br />
(Matt. 10,34). Õigesti mõistetuna on mõlemad väited täielikus kooskõlas. Evangeelium on<br />
rahukuulutus. Kristlus on süsteem, mis, kui see vastu võetakse ja seda järgitakse, toob rahu,<br />
üksmeele ja õnne tervesse maailma. Kristuse usk ühendab südamlikus vendluses kõiki, kes<br />
selle õpetused omaks võtavad. Jeesuse ülesanne oli lepitada inimesed Jumalaga ja selle<br />
kaudu inimesed üksteisega. Maailm on aga suures ulatuses Saatana, Kristuse kibedaima<br />
vaenlase, mõju all. Evangeelium esitab põhimõtteid, mis on täielikus vastuolus Saatana<br />
juhtimise all olevate inimeste soovidega ning tekitab neis mässumeele. Nad vihkavad<br />
puhtust, mis paljastab ja taunib nende patte. Seetõttu vaenavad ja hävitavad nad neid, kes<br />
Jumala pühi ja õigeid nõudmisi esitavad. Kuna Jumala Sõna aulised tõed kutsuvad esile vihkamist<br />
ja võitlust, nimetatakse evangeeliumi ka mõõgaks. {SV 31.3}<br />
Salapärane jumalik juhtimine, mis lubab õigetel kannatada tagakiusamisi õelate käe läbi,<br />
on viinud paljusid usus nõrku suurde segadusse. Mõned on isegi valmis loobuma usaldusest<br />
Jumalasse, selle pärast, et Ta lubab kõige alatumatel inimestel elus hästi edasi jõuda — ning<br />
vaevata ja piinata halastamatult inimkonna parimaid ja puhtamaid esindajaid. Küsitakse,<br />
kuidas võib Jumal, kes on õiglane ja armuline ja võimu poolest piiramatu, sellist ülekohut ja<br />
rõhumist lubada. See on küsimus, millega meil ei tule tegelda. Jumal on andnud meile oma<br />
armastuse kohta rikkalikud tõendid. Meie ei tohi kahelda Tema headuses, sellepärast, et me<br />
ei suuda mõista Tema jumalikku juhtimist. Nähes ette kahtlusi, mis võisid tõusta Tema<br />
jüngrite hinges katsumuste ja pimeduse aegadel, ütles Päästja neile: „Pidage meeles seda<br />
sõna, mis ma teile olen öelnud: „Ei ole ori suurem oma isandast! On nemad mind taga<br />
kiusanud, siis nad kiusavad teidki taga““ (Joh. 15,20). Jeesus kannatab meie pärast rohkem<br />
23
Change language