Rahvasta Leviaatan_

lõpule viima läks. Me peame usu kaudu astuma sissepoole eesriiet, „kuhu eeljooksjana meie
heaks on läinud sisse Jeesus“. Heebr. 6, 20. Sinna kandub valgus Kolgata ristilt. Seal võime
saada sügavama arusaamise lunastuse saladustest. Inimese päästmine on maksnud Jumalale
mõõtmatult palju. Ohver, mille Tema tõi, rahuldab Jumala käsust üleastumise kõige
rängemad nõuded. Jeesus on avanud tee Isa troonile ja Tema vahenduse kaudu võivad kõik,
kes usus Tema juurde tulevad, esitada oma siirad soovid Isa ette. {SV 366.4}
„Kes oma ülesastumist varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab
armu!“ Õp. s. 28, 13. Kui need, kes varjavad ja vabandavad oma eksitusi, näeksid, kuidas
Saatan nende üle rõõmustab, kuidas ta Kristust ja pühi ingleid nende pärast mõnitab, siis nad
ruttaksid tunnistama üles oma patte ja kõrvaldaksid need. Iseloomu vigade kaudu püüab
Saatan saavutada võimu kogu inimese üle. Ta teab, et siis, kui neid vigu hellitatakse,
õnnestub tema eesmärk. Seepärast püüab ta pidevalt petta Kristuse järelkäijaid oma
saatusliku sisendamisega, et neil on võimatu võita. Ent Jeesus esitab nende kaitseks oma
haavatud käsi ja ihu. Ta ütleb kõigile, kes järgnevad Talle: „Sulle saab küllalt minu armust.“
2. Kor. 12, 9. „Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamest
alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele. Sest minu ike on hea ja minu koorem kerge!“
Matt. 11, 29. 30. Ärgu pidagu keegi oma vigu parandamatuiks. Jumal annab usku ja armu
nende võitmiseks. {SV 367.1}
Me elame suurel lepituspäeval. Kui sümboolses teenistuses tegi Ülempreester lepitust
Iisraeli eest, tuli kõigil alanduda Issanda ette ja kahetseda oma patte, et neid ei kaotataks ära
Jumala rahva seast. Samamoodi peaksid need, kes tahavad säilitada oma nime eluraamatus,
alanduma prooviaja vähestel järelejäänud päevadel Jumala ette tõelises kahetsuses patu
pärast. Igaüks peab oma südant sügavalt ja ausameelselt läbi katskuma. Kergemeelsus, mis
esineb paljude end kristlasteks tunnistajate juures, tuleb hüljata. Tõsine võitlus ootab igaüht,
kes tahab võita oma halbu kalduvusi, mis pürgivad ülemvõimule. Igavikuks valmistumine
on isiklik töö. Meid ei päästeta grupikaupa. Ühe inimese puhtus ja pühendumine ei korva
nende omaduste puudumist teise juures. Kuigi kõik rahvad peavad kohtus mööduma Jumala
eest, uurib Ta iga inimese kohtuasja nii täpselt ja põhjalikult, nagu polekski ühtegi teist
inimest maa peal. Igaüht kaalutakse ning tal ei tohi leiduda ühtegi „plekki, kortsu ega muud
sel-lesarnast“. {SV 367.2}
Pühalikud on sündmused, mis on seotud lepituse lõputööga. See sisaldab ülitähtsaid
huvisid. Praegu toimub kohus üleval pühamus. See töö on kestnud juba palju aastaid. Keegi
ei tea, kui varsti läheb otsustamine üle elavate peale. Jumala aukartust-äratavas läheduses
võetakse meie elu vaatluse alla. Rohkem kui kunagi varem peaks iga inimene praegu
hindama Päästja manitsust: „Vaadake ette, olge valvel, sest teie ei tea, millal see aeg on
täis!“ Mark. 13, 33. „Kui sa nüüd ei valva, tulen ma kui varas ja sina ei tea, mil tunnil ma su
peale tulen.“ Ilm. 3, 3. {SV 368.1}
301