Rahvasta Leviaatan_

valitsuse“ taastamiseks. Miika 4, 8. Saatan oli lootnud, et tal õnnestub Jumala plaani
esimese inimpaari petmise ja patule meelitamise kaudu nurjata, kuid Kristus palub nüüd, et
see plaan viidaks täide nii, nagu inimene poleks kunagi langenud. Ta ei palu oma rahvale
üksnes täielikku andestust ja õigeksmõistmist, vaid ka osasaamist Tema aust, ja õigust
istuda koos Temaga troonil. {SV 363.1}
Samal ajal kui Jeesus palub nende eest, kes on vastu võtnud Tema armu, süüdistab Saatan
neid Jumala ees kui üleastujaid. Suur petja on püüdnud panna nad kahtlema usalduses
Jumalasse selleks, et nad lahutada Tema armastusest ja viia nad astuma üle Tema
käsuõpetusest. Nüüd osutab ta nende iseloomu vigadele ja Kristusest kaugenemisele, mis
pole teinud au Lunastajale — see tähendab pattudele, mida tema on ahvatlenud neid tegema;
ja seetõttu nõuab ta neid endale kui oma alamaid. {SV 363.2}
Jeesus ei vabanda nende patte, vaid osutab nende patukahetsusele ja usule, ning tõstab
neile andestust nõudes üles oma haavatud käed Isa ja pühade inglite ees, öeldes: „Ma tunnen
neid nimepidi. Olen märkinud nad oma peopesadesse.“ „Jumala meelepärased ohvrid on
murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal!“ Laul 51, 19. Jeesus ütleb
Tema rahva süüdistajatele: „Jehoova sõidelgu sind, saatan! Jah, Jehoova, kes on valinud
Jeruusalemma, sõidelgu sind! Eks seesinane ole tulest tõmmatud tukk?“ Sak. 3, 2. Kristus
katab ustava oma õigusega, et esitada kogudust oma Isale „austatuna nii, et tal ei oleks laiku
ega kortsu ega muud sellesarnast“. Ef. 5, 27. Nende nimed on kantud eluraamatusse ja
nende kohta on kirjutatud: „Nad peavad minuga käima valgeis riideis, sest nad on seda
väärt.“ Ilm. 3, 4. {SV 363.3}
Nii täitub täielikult uue lepingu tõotus: „Sest ma annan andeks nende süü ega tuleta enam
meelde nende pattu!“ Neil päevil ja sel ajal, ütleb Jehoova, otsitakse Iisraeli süüd, aga seda
ei ole, ja Juuda patte, aga neid ei leita.“ Jer. 31, 34; 50, 20. „Sel päeval on see, mida Jehoova
laseb kasvada, iluks ja auks ning maa vili uhkuseks ja ehteks Iisraeli pääsnuila. Ja kes
Siionis säilib ning Jeruusalemmas järele jääb, seda hüütakse pühaks, igaüht, kes
Jeruusalemmas on eluks kirja pandud.“ Jes. 4, 2. 3. {SV 363.4}
Uurimiskohtu töö ja pattude kustutamine peab toimuma enne Issanda teist tulekut. Kuna
surnute peale mõistetakse kohut tegude järele, mis on kirjutatud raamatuisse, siis on
võimatu, et inimeste patud kustutatakse enne kohtu lõppu, kus nende kohtuasja uuritakse.
Apostel Paulus ütleb selgesti, et usklike patud saavad kustutatud selleks ajaks, kui
„hingamiseajad“ tulevad „Issanda palgest“ ja „ta läkitab teie jaoks määratud Kristuse
Jeesuse.“ Ap. t. 3, 19. 20. Kui uurimiskohus lõpeb, tuleb Kristus ja Tema tasu on Temaga, et
anda igale inimesele tema tegude järele. {SV 364.1}
Sümboolses teenistuses tuli ülempreester, kui ta oli teinud lepituse Iisraeli ees, välja ja
õnnistas kogudust. Nii ilmub Kristus oma vahemehe töö lõpul „ilma patuta neile, kes teda
ootavad õndsuseks“ (Heebr. 9, 28); et õnnistada oma ootavat rahvast igavese eluga. Nii nagu
preester kandis selleks, et kõrvaldada patud pühamust, need üle patusikule, nii asetab
298