Rahvasta Leviaatan_

Peatükk 28—Uurimiskohus
„Kui ma seda vaatasin,“ ütles prohvet Taaniel, „asetati aujärjed ja Vana Päevist võttis
istet. Tema kuub oli valge nagu lumi ja ta juuksed nagu puhas vill! Tema aujärjeks olid
tuleleegid, selle rattaiks põlev tuli! Tulejõgi voolas ja väljus temast! Tuhat korda tuhat
teenisid teda, kümme tuhat korda kümme tuhat seisid tema ees! Kohus võttis istet ja
raamatud avati!“ Taan. 7, 9. 10. {SV 359.3}
Nii esitati prohvetile nägemuses seda tähtsat ja pühalikku päeva, mil inimeste iseloom ja
elu tulevad ülevaatusele kogu maailma Kohtuniku ees ning igale inimesele tasutakse „tema
tegude järele“. Vana Päevist on Jumala Isa. Laulja ütleb: „Enne kui mäed sündisid ja kui
maa ja maailm loodi, olid Sina, Jumal, igavesest igavesti!“ Laul 90, 2. Tema, kõige
olemasoleva allikas ja kogu käsuõpetuse läte, on kohtus eesistujaks. Pühad inglid kui teenrid
ja tunnistajad, arvult „kümme tuhat korda kümme tuhat“, võtavad osa sellest suurest
kohtuistungist. {SV 359.4}
„Taeva pilvedega tuli keegi, kes oli Inimesepoja sarnane! Ja ta saabus Vana Päevist
juurde ning viidi tema ette. Ja Temale anti valitsus ja au ning kuningriik, ja kõik rahvad,
suguvõsad ja keeled teenisid Teda! Tema valitsus on igavene valitsus, mis ei lakka ja Tema
kuningriik ei hukku!“ Taan. 7, 13. 14. Siin kirjeldatud Kirstuse tulemine ei ole Tema teine
tulek maa peale. Ta tuleb Vana Päevist juurde taevas, et vastu võtta valitsus, au ja
kuningriik, mis antakse Talle vahemehe töö lõpul. See pole Tema teine tulemine maa peale,
vaid tulemine, mis toimub prohvetliku ettekuulutuse põhjal 2300 päeva lõpul 1844. aastal.
Saadetuna taeva inglitest sisenes meie suur Ülempreester kõige pühamasse paika ja hakkas
seal Jumala juuresolekul viima läbi oma teenistuse viimast osa inimeste heaks — teostama
uurimiskohut ja tegema lepitust kõikide eest, kellele see eesõigus osaks arvatakse. {SV
359.5}
Sümboolses teenistuses oli ainult neil osa lepituspäeva teenistusest, kes olid tulnud
Jumala ette ülestunnistuse ja kahetsusega ja kelle patud kanti patuohvri vere kaudu üle
pühamule. Täpselt samuti võetakse ka lõpliku lepituse ja uurimiskohtu suurel päeval
vaatluse alla ainult Jumala rahva kohtuasi. Jumalakartmatute kohtuasi toimub eraldi,
hilisemal perioodil. „Sest aeg on kohtul alata Jumala kojast, kui see aga algab kõigepealt
meist, missugune ots ootab neid, kes ei ole sõnakuulelikud Jumala evangeeliumile?“ Peetr.
4, 17. {SV 360.1}
Taevaraamatutes leiduvate aruannete alusel, kus on registreeritud inimeste nimed ja teod,
langetatakse kohtuotsused. Prohvet Taaniel ütleb: „Kohus võttis istet ja raamatud ava-ti.“
Ilmutuseraamatu kirjutaja lisab sama sündmuse juurde kirjelduse: „Ja teine raamat avati, see
on eluraamat. Ja surnutele mõisteti kohut sedamööda, kuidas raamatuisse oli kirjutatud,
nende tegude järele.“ Ilm. 20, 12. {SV 360.2}
295