Rahvasta Leviaatan_

kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu
neile, kes Teda paluvad.“ Luuka 11, 13. „Kui te midagi minult palute minu nimel, siis ma
teen seda.“ „Paluge, siis te saate, et teie rõõm võiks olla täielik.“ Joh. 14, 14; 16, 24. {SV
358.1}
Kuigi kristlase elu iseloomustab alandlikkus, ei tohi selle all mõista hoopiski mitte
kurvameelsust või enese alahindamist. Igaühe eesõiguseks on elada nii, et Jumal kiidaks
heaks tema elu ja õnnistaks teda. Meie taevase Isa tahe pole see, et oleksime alati
hukkamõistetud ja pimeduses. Tõelise alandlikkuse tõendiks pole kummargil peaga käimine
ja enda pärast ägav süda. Me võime minna Jeesuse juurde ja saada puhastatud, et seista
häbita ja südametunnistuse piinadeta käsu ees. „Nii ei ole nüüd mingisugust hukkamõistmist
neile, kes on Kristuses Jeesuses“ ... „Kes me ei käi liha järele, vaid Vaimu järele.“
Rooma 8, 14. {SV 358.2}
Jeesuse kaudu saavad Aadama langenud lapsed „Jumala lasteks“. „Sest niihästi pühitseja
kui pühitsetavad on kõik üht Isa; sel põhjusel tema ka ei häbene neid nimetada vendadeks.“
Heebr. 2, 11. Kristuse elu peab olema usu, võidu ja rõõmu elu. „Sest kõik, mis Jumalast on
sündinud, võidab maailma ära; ja see ongi see võit, mis on ära võitnud maailma — meie
usk!“ 1. Joh. 5, 4. Õigesti ütles Jumala sulane Nehemja: „Rõõm Jehoovast on teile kindlaks
linnaks!“ Neh. 8, 10. Ja Paulus lisab: „Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen — olge
rõõmsad!“ „Olge ikka rõõmsad! Palvetage lakkamata! Olge tänulikud kõige eest; sest see on
Jumala tahtmine teie suhtes Kristuses Jeesuses.“ Fil. 4, 4; Tess. 5, 16-18. {SV 358.3}
Sellised on piibelliku pöördumise ja pühitsemise viljad. Just sellepärast, et kristlik
maailm suhtub nii ükskõikselt Jumala käsuõpetuses esitatud õiguse suurtesse põhimõtetesse,
on need viljad nii haruldased. Siin on põhjus, miks esineb nii vähe sügavat, püsivat Jumala
Vaimu tööd, mis tähistas äratusi varematel aegadel. {SV 358.4}
Vaatamise kaudu me just muutumegi. Kui Jumala pühad käsud, milles Jumal on avanud
inimestele oma iseloomu täiuslikkuse ja pühaduse, jäetakse hooletusse, ning inimlikud
õpetused ja teooriad haaravad rahva tähelepanu, pole imestada midagi, kui tõeline
jumalakartus kirikutes väheneb. Issand ütleb: „Minu, elava vee allika, nad jätsid maha, et
raiuda enestele kasvusid, mis ei pea vett!“ Jer. 2, 13. {SV 359.1}
„Õnnis on inimene, kes ei käi öelate nõu järele... vaid kel on hea meel Jehoova
käsuõpetusest, kes uurib Ta käsuõpetust ööd ja päevad! Siis ta on otsekui puu, mis on
istutatud veeojade äärde, mis oma vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis
ta teeb, läheb korda!“ Laul 1, 1-3. Alles siis, kui taastatakse Jumala käsuõpetuse algne
seisukoht, saab Jumala rahva seas tekkida ärkamine esialgsele usule ja jumalakartusele.
Nõnda ütleb Jehoova: „Astuge teede peale ja vaadake ja küsige muistsete radade kohta,
missugune on hea tee, ja käige sellel, siis leiate oma hingele hingamispaiga!“ Jer. 6, 16. {SV
359.2}
294