Rahvasta Leviaatan_

harjumusse alahinnata armu, mis on teinud lepituse patu eest.“ Nii kaotab evangeelium
inimeste silmis oma väärtuse ja tähtsuse, ja varsti on nad valmis heitma kõrvale ka
Piibli. {SV 348.4}
Paljud usuõpetajad väidavad, et Kristus tühistas oma surmaga käsu ja et inimesed on
nüüdsest peale vabastatud selle nõuetest. Mõned, kujutavad käsuõpetust ränga ikkena ja
vastandavad käsu orjusele vabaduse, millest saadakse osa evangeeliumi kaudu. {SV 349.1}
Prohvetid ja apostlid ei suhtunud niiviisi Jumala pühasse käsku. Taavet ütles: „Ja
avaruses käia, sest ma nõuan sinu korraldusi!“ Laul 119, 45. Apostel Jakoobus, kes kirjutas
pärast Kristuse surma, viitab kümnele käsule kui „kuninglikule käsule“ ja „vabaduse
täiuslikule käsule“. Jak. 2, 8; 1, 25. Ilmutuseraamatu kirjutaja kuulutab pool sajandit pärast
ristilöömist õnnistusi neile, „kes tema käsusõnade järele teevad, et neil võiks meelevald olla
elupuust süüa ja nemad võiksid väravaist linna, sisse minna.“ Ilm 22, 14 (vt.). {SV 349.2}
Väide, et Kristus tühistas oma surmaga Isa käsud, on alusetu. Kui oleks olnud võimalik
muuta või tühistada käsku, poleks Kristus pidanud surema, et inimest patu karistusest
päästa. Käsu tühistamise asemel tõestas Kristuse surm hoopiski seda, et käsk on muutumatu.
Jumala Poeg tuli, et „teha õpetus suureks ja võimsaks“. Jes. 42, 21. Ta ütles: „Ärge arvake,
et ma olen tulnud tühistama käsuõpetust“; kuni kaob taevas ja maa, ei kao käsuõpetusest
mitte ühtki tähekest või ühtki märgikest.“ Matt. 5, 17. 18. Ja enese kohta ütleb Ta: „Sinu
tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu käsuõpetus on mu sisemuses.“ Laul 40,
8. {SV 349.3}
Jumala käsuõpetus on oma olemuselt muutumatu. Ta on Looja tahte ja iseloomu ilmutus.
Jumal on armastus ja Tema käsk on armastus. Käsuõpetuse kaheks suureks põhimatteks on
armastus Jumala ja armastus inimese vastu. „Siis on armastus käsu täitmine.“ Hooma 13,
10. Jumala iseloom on õigus ja tõde, selline on ka Tema käsuõpetuse olemus. Laulja ütleb:
„Su käsuõpetus on tõde“; „kõik su käsud on õigus“. Laul 119, 142. 172. Ja apostel Paulus
möönab: „Nõnda on siis käsk püha, käsusõna püha ja õige ja hea“. Rooma 7, 12. Selline
käsusõna, mis on Jumala tahte väljendus, peab olema niisama püsiv nagu Tema
Loojagi. {SV 349.4}
Pöördumise ja pühitsemise ülesandeks on lepitada inimesed Jumalaga, tuua nad
kooskõlla Tema käsuõpetuse põhimõtetega. Alguses loodi inimene Jumala näo järele. Ta oli
täielikus kooskõlas Jumala loomuse ja käsuga; õigluse põhimõtted olid kirjutatud tema
südamesse, kuid patt võõrutas ta oma Loojast. Enam ei peegeldanud ta Jumala kuju. Tema
süda oli sõjajalal Jumala käsu põhimõtetega. „Sellepärast, et liha mõtteviis on vaen Jumala
vastu, sest ta ei alistu Jumala käsule ega võigi alistuda.“ Rooma 8, 7. Ent „nõnda on Jumal
maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud“, et inimene saaks lepitatud
Jumalaga. Kristuse teenete kaudu võivad inimesed saada jälle kooskõlla oma Loojaga.
Inimese südant peab uuendama Jumala arm. Ta peab saama uue elu ülalt. Selline muutus on
uussünd ja ilma selleta, ütleb Jeesus, ei või te Jumala riiki pääseda“. {SV 350.1}
287