Rahvasta Leviaatan_

Selline on Jumala Vaimu töö tagajärg. Tõelisest meeleparandusest pole aga jälgegi seal,
kus ei toimu elu muutus. Kui patune teeb uue tõotuse ja tagastab selle, mille on röövinud,
tunnistab oma pattu, armastab Jumalat ja oma kaasinimesi, võib ta olla kindel, et ta on
leidnud rahu Jumalaga. Sellised tulemused järgnesid möödunud aegade usulistele
ärkamistele. Nende vili näitas, et Jumal õnnistas neid inimeste päästmisel ja inimkonna
kõlbluse tõstmisel. {SV 346.3}
Kuid paljud nüüdisaegsed äratused erinevad märgatavalt neist Jumala armu ilmutustest,
mis järgnesid varasematel aegadel Jumala sulaste tööle. On tõsi, et on ärganud laialdane
usuline huvi; paljud tunnistavad ümberpöörmisest ja kirikute -liikmeskond kasvab, kuid
kõigele vaatamata pole tulemused sellised, mis tunnistaksid tõelise vaimuliku elu samaväärsest
kasvust. Valgus, mis leegitseb teatud aja, kustub varsti ja sellele järgnev
pimedus on suurem kui enne. {SV 346.4}
Kahjuks orienteeruvad populaarsed äratused liiga sageli ainult kujutlusvõime ja tunnete
mõjutamisele, et niiviisi äratada armastust selle vastu, mis on uus ja erutav. Selliselt
võidetud pöördunutel on vähe soovi kuulata Piibli tõdesid, vähe huvi prohvetite ja apostlite
tunnistuse vastu. Kui usulises teenistuses ei ole midagi kõmulist, pole sellel nende silmis
mingit külgetõmbejõudu. Süvenemist ja mõtlemapanevat kaalumist nõudev kuulutus, mis
pöördub osavõtmatu mõistuse poole, ei leia mingit vastukaja. Jumala Sõna selgeid hoiatusi,
mis puudutavad otseselt nende igavesi huvisid, ei panda tähele. {SV 346.5}
Iga tõeliselt pöördunud inimese suureks eluküsimuseks jääb tema isiklik vahekord
Jumala ja igaveste asjadega. Ent kus on Jumalale pühendumine tänapäeva populaarsetes
kiri-kutes? Pöördunud ei loobu oma uhkusest ja maailma armastusest. Nad ei soovi ennast
salata ega kanda oma risti ja järgida tasast ning alandlikku Jeesust rohkem kui enne
pöördumist. Religioon on saanud uskmatutele ja skeptikutele meelelahutuseks, sest paljud,
kes kannavad selle nime, et tunne selle põhimõtteid. Jumalakartuse vägi on paljudest
kirikutest peaaegu kadunud. Seltskondlikud väljasõidud, kiriklikud etendused, kiriku
väljamüügid, toredad majad, oma isikuga seotud uhkeldamine on mõtted Jumalast eemale
peletanud. Maavaldused, varandused ja ilmalikud tegevusalad on vallanud mõtted nii, et
igavese väärtusega asjad leiavad vaevu põgusat tähelepanu. {SV 347.1}
Vaatamata laialt levinud usu ja valguse langusele, on neis kirikuis Kristuse tõelisi
järelkäijaid. Enne maad tabavaid viimaseid Jumala kohtunuhtlusi toimub Jumala rahva seas
selline lihtsa jumalakartuse taaselustumine, millist pole nähtud pärast apostellikku aega.
Jumala Vaim ja vägi valatakse välja Tema laste peale. Sel ajal lahkuvad paljud neist
kirikutest, kus selle maailma armastus on välja tõrjunud armastuse Jumala ja Tema Sõna
vastu. Paljud nii jutlustajate kui ka rahva hulgast võtavad rõõmuga vastu need suured tõed,
mida Jumal sel ajal on lasknud kuulutada, et valmistada inimesi Issanda teiseks tulekuks.
Hingevanlane soovib seda tööd takistada. Ja enne kui tuleb aeg selliseks äratuseks, püüab ta
tõkestada seda võltsingute esitamisega. Neis kirikuis, mida ta saab allutada oma petlikule
285