Rahvasta Leviaatan_
Share Embed Flag
Download ePaper

Rahvasta Leviaatan_

bibliomaniapublications
from bibliomaniapublications More from this publisher
12.07.2024 Views

Vana Iisraeli ajalugu on tabav näide adventistide kogemusest. Jumal juhtis oma rahvast adventliikumises nii, nagu Ta juhtis Iisraeli lapsi välja Egiptusest. Suure pettumuse kaudu prooviti nende usku nii nagu kord prooviti heebrealaste usku Punase mere ääres. Oleksid nad siingi usaldanud juhtivat kätt, mis oli nendega olnud möödunud kogemustes, oleksid nad näinud Jumala päästet. Kui kõik need, kes olid töötanud ühiselt a. 1844, oleksid võtnud vastu kolmanda ingli kuulutuse ja kuulutanud seda Püha Vaimu väes, siis oleks Issand nende jõupingutustega võimsalt kaasa töötanud. Maailm oleks saanud valgustatud. Aastaid tagasi oleksid maailma elanikud saanud juba hoiatuse, lõputöö oleks tehtud ja Kristus oleks tulnud oma rahvast lunastama. {SV 342.2} Jumala tahe polnud see, et Iisrael rändas nelikümmend aastat kõrbes. Ta tahtis viia nad otse Kaananisse ja asutada nad sinna püha, õnneliku rahvana. Ent „oma uskmatuse pärast ei võinud nad sisse saada.“ Heebr. 3, 19. Tagasilanguse ja usuhülgamise tõttu hukkusid nad kõrbes ning uus põlvkond kasvas üles, et siseneda tõotatud maale. Samuti polnud Jumala tahe see, et Kristuse tulemine oleks pidanud nii kaua viibima ja Tema rahvas jääma nii paljudeks aastateks sellesse patu ja hädade maailma. Ent uskmatus lahutas nad Jumalast. Kui nad keeldusid tegemast neile määratud tööd, laskis Jumal kasvada üles teistel, kes kuulutust edasi kandsid. Halastusest maailma vastu viivitab Jeesus tulekuga, et patused võiksid veel kuulda hoiatust ja leida Temas kaitset, enne kui vallandub Jumala viha. {SV 343.1} Nii nagu varasematel aegadel, nii äratavad ka nüüd tõed, mis noomivad patte ja eksitusi, vastuseisu. „Sest igaüks, kes teeb kurja, vihkab valgust, ega tule valguse juurde, et ta tegusid ei laidetaks.“ Joh. 3, 20. Kui inimesed näevad, et nad ei saa kaitsta oma seisukohta Pühakirjas, otsustavad paljud kaitsta seda igal juhul ning hakkavad mustama nende iseloomu ja motiive, kes kaitsevad ebapopulaarset tõde. Sama meetodit on kasutatud kõikidel aegadel. Eelijat peeti tülitegijaks Iisraelis, Jeremiat reeturiks ja Paulust templi rüvetajaks. Läbi aegade on süüdistatud neid, kes on ustavad tõele, mäs-su õhutamises, ketserluses või isegi kiriku lõhestamises. Rahvahulgad, kes on selleks liiga uskmatud, et vastu võtta prohvetikuulutuse kindlat sõnumit, võtavad kõhklematu kergeusklikkusega vastu süüdistuse nende aadressil, kes julgevad noomida moodsaid patte. Selline meelsus üha kasvab. Piibel õpetab selgesti, et ligineb aeg, mil riigiseadused lähevad nii vastuollu Jumala käsuga, et kõik, kes tahavad iga hinna eest kuuletuda kõigile jumalikele eeskirjadele, peavad taluma etteheiteid ja karistust nagu kurjategijad. {SV 343.2} Kui tõe sõnumi kuulutaja seda kõike mõistab, mida ta siis peab tegema? Kas ta peab arvama, et tõde pole võimalik esitada, kuna see tekitab inimestes sageli ainult kõrvalehoidmist või vastupanu tõe nõuete suhtes? Ei, tal pole mingit põhjust salata Jumala Sõna tunnistusi sellepärast, et see äratab vastuseisu, nii nagu polnud põhjust ka varasematel reformaatoritel. Pühade ja märtrite poolt esitatud usutunnistus on kirja pandud järgnevate põlvkondade kasuks. Need pühaduse ja vankumatu otsekohesuse eeskujud sisendavad julgust neisse, keda on nüüd kutsutud Jumalast tunnistust andma. Nad said armu 282

ja tõde mitte ainult iseeneste jaoks, vaid selleks, et nende kaudu valgeneks maailm Jumala tundmises. Kui Jumal on andnud oma sulaste kätte valguse, siis tuleb seda lasta paista maailmale. {SV 343.3} Vanasti tunnistas Issand sellele, kes rääkis Tema nimel: „Aga Iisraeli sugu ei taha sind kuulata, sest nad ei taha mindki kuulata!“ Sellele vaatamata ütles Ta: „Vaid sina räägi neile minu sõnu, kuulaku nad või ärgu kuulaku.“ Hes. 3, 7; 2, 7. Jumala sulastele on antud korraldus: „Hüüa täiest kõrist, ära peatu, tõsta oma häält otsdkui pasun!“ Tee teatavaks mu rahvale nende üleastumine ja Jaakobi soole nende patud.“ Jes. 58, 1. {SV 344.1} Nii kaugele, kui kellegi võimalused ulatuvad, lasub igaühel, kes on tõe valguse vastu võtnud, seesama pühalik ja suur vastutus nagu muistsel Iisraeli prohvetil, kellele tuli Issanda sõna: „Ja sina, inimesepoeg, sind olen ma pannud Iisraeli soole vahimeheks! Kui sa kuuled sõna minu suust, siis sa pead neid hoiatama minu poolt! Kui ma ütlen õelale — õel, sa pead surema! sina aga ei räägi, et manitseda õelat pöörduma teelt, siis see õel küll sureb oma süü pärast, aga tema verd ma küsin sinu käest! Aga kui sa manitsed õelat tema tee pärast, et ta sellelt pöörduks, tema aga ei pöördu oma teelt, siis ta sureb oma süü pärast ja sina oled päästnud oma hinge!“ {SV 344.2} Suureks takistuseks nii tõe vastuvõtmisel kui ka kuulutamisel on tõsiasi, et see toob enesega kaasa ebamugavusi ja etteheiteid. See on ainus argument tõe vastu, mida selle kaitsjad kunagi ümber lükata pole suutnud. Ent see ei heiduta Kristuse tõelisi järelkäijaid. Nad ei oota, kuni tõde saab populaarseks. Veendunud oma kohustuses, võtavad nad teadlikult oma risti ja ütlevad koos apostel Paulusega, et „see silmapilkne kerge viletsus saavutab määratu suure ja rohke igavese au“. Koos Moosesega arvavad nad „Kristuse teotust suuremaks rikkuseks kui Egiptuse aardeid.“ 2. Kor. 4, 17; Heebr. 11, 26. {SV 344.3} Need, kes teenivad oma südames maailma, tegutsevad eelkõige maist heaolu ja mitte usulisi põhimõtteid silmas pidades; olgu nende usutunnistus siis milline tahes. Me peame valima õigluse sellepärast, et see on õigus ja jätma tagajärjed Jumala hooleks. Põhimõttelistele ustavatele ja julgetele inimestele on maailm võlgu suurte reformide eest. Selle usupuhastuse, mis tuleb teostada käesoleval ajal, viivad läbi sama ustavad inimesed. {SV 344.4} Nii ütleb Issand: „Kuulge mind õigusetundjad, rahvas, kelle südames on mu käsuõpetus! Ärge kartke inimeste laimu ja ärge ehmuge nende sõimust! Sest neid sööb riidekoi nagu riiet, neid sööb villakoi nagu villa! Aga minu õiglus jääb igavesti ja mu pääste põlvest põlveni!“ Jes. 51, 7. 8. {SV 345.1} 283

ja tõde mitte ainult iseeneste jaoks, vaid selleks, et nende kaudu valgeneks maailm Jumala<br />

tundmises. Kui Jumal on andnud oma sulaste kätte valguse, siis tuleb seda lasta paista<br />

maailmale. {SV 343.3}<br />

Vanasti tunnistas Issand sellele, kes rääkis Tema nimel: „Aga Iisraeli sugu ei taha sind<br />

kuulata, sest nad ei taha mindki kuulata!“ Sellele vaatamata ütles Ta: „Vaid sina räägi neile<br />

minu sõnu, kuulaku nad või ärgu kuulaku.“ Hes. 3, 7; 2, 7. Jumala sulastele on antud<br />

korraldus: „Hüüa täiest kõrist, ära peatu, tõsta oma häält otsdkui pasun!“ Tee teatavaks mu<br />

rahvale nende üleastumine ja Jaakobi soole nende patud.“ Jes. 58, 1. {SV 344.1}<br />

Nii kaugele, kui kellegi võimalused ulatuvad, lasub igaühel, kes on tõe valguse vastu<br />

võtnud, seesama pühalik ja suur vastutus nagu muistsel Iisraeli prohvetil, kellele tuli Issanda<br />

sõna: „Ja sina, inimesepoeg, sind olen ma pannud Iisraeli soole vahimeheks! Kui sa kuuled<br />

sõna minu suust, siis sa pead neid hoiatama minu poolt! Kui ma ütlen õelale — õel, sa pead<br />

surema! sina aga ei räägi, et manitseda õelat pöörduma teelt, siis see õel küll sureb oma süü<br />

pärast, aga tema verd ma küsin sinu käest! Aga kui sa manitsed õelat tema tee pärast, et ta<br />

sellelt pöörduks, tema aga ei pöördu oma teelt, siis ta sureb oma süü pärast ja sina oled<br />

päästnud oma hinge!“ {SV 344.2}<br />

Suureks takistuseks nii tõe vastuvõtmisel kui ka kuulutamisel on tõsiasi, et see toob<br />

enesega kaasa ebamugavusi ja etteheiteid. See on ainus argument tõe vastu, mida selle<br />

kaitsjad kunagi ümber lükata pole suutnud. Ent see ei heiduta Kristuse tõelisi järelkäijaid.<br />

Nad ei oota, kuni tõde saab populaarseks. Veendunud oma kohustuses, võtavad nad<br />

teadlikult oma risti ja ütlevad koos apostel Paulusega, et „see silmapilkne kerge viletsus<br />

saavutab määratu suure ja rohke igavese au“. Koos Moosesega arvavad nad „Kristuse<br />

teotust suuremaks rikkuseks kui Egiptuse aardeid.“ 2. Kor. 4, 17; Heebr. 11, 26. {SV 344.3}<br />

Need, kes teenivad oma südames maailma, tegutsevad eelkõige maist heaolu ja mitte<br />

usulisi põhimõtteid silmas pidades; olgu nende usutunnistus siis milline tahes. Me peame<br />

valima õigluse sellepärast, et see on õigus ja jätma tagajärjed Jumala hooleks.<br />

Põhimõttelistele ustavatele ja julgetele inimestele on maailm võlgu suurte reformide eest.<br />

Selle usupuhastuse, mis tuleb teostada käesoleval ajal, viivad läbi sama ustavad<br />

inimesed. {SV 344.4}<br />

Nii ütleb Issand: „Kuulge mind õigusetundjad, rahvas, kelle südames on mu käsuõpetus!<br />

Ärge kartke inimeste laimu ja ärge ehmuge nende sõimust! Sest neid sööb riidekoi nagu<br />

riiet, neid sööb villakoi nagu villa! Aga minu õiglus jääb igavesti ja mu pääste põlvest<br />

põlveni!“ Jes. 51, 7. 8. {SV 345.1}<br />

283

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!