Rahvasta Leviaatan_

inimesi, kellel on vähe koolitarkust; mitte sellepärast, et nad on harimatud, vaid sellepärast,
et nad ei ole liigselt enesekindlad, et olla Jumalast õpetatud. Nad õpivad Kristuse koolis ja
nende alandlikkus ning kuulekus teevad neid suureks. Usaldades nende hoolde tõe
tunnetuse, austab Jumal neid sellise auga, millega võrreldes on maine au ja inimlik suurus
tähtsusetud. {SV 341.2}
Enamik Kristuse tuleku ootajaid heitsid kõrvale tõed pühamu ja Jumala käsuõpetuse
kohta, paljud loobusid ka usust adventliikumisse ning võtsid omaks ekslikud ja
vastuolulised vaated prohvetikuulutuste kohta, mis sellele liikumisele osutasid. Mõningaid
inimesi viis eksiteele soov jätkuvalt kindlaks määrata Kristuse tuleku aega. Valgus, mis
paistis nüüd pühamuteenistuse mõistmise kaudu, oleks näidanud neile, et mitte ükski
prohvetlik periood ei ulatu Kristuse teise tulekuni ning ükski ettekuulutus ei määratle selle
sündmuse täpset aega. Kuid valgust eirates jätkasid nad Issanda tuleku aja
kindlaksmääramist ja pettusid seega korduvalt. {SV 341.3}
Kui Tessaloonika koguduses levisid ekslikud vaated Kristuse tuleku kohta, andis apostel
Paulus neile nõu hoolikalt kontrollida oma lootusi ja ootusi Jumala Sõnaga. Ta tsiteeris neile
prohvetikuulutusi, mis kõnelesid Kristuse tulekule eelnevaist sündmustest ja näitas, et neil ei
olnud mingit põhjust oodata Teda nende elu ajal. „Ärgu ükski teid petku mingil kombel“ (2.
Tess. 2, 3), hoiatas ta. Ta teadis, et siis, kui kristlased toetuvad omaenda lootustele, mida
Pühakiri ei kinnita, satuvad nad libedale teele. Pettumus teeb nad uskmatute pilkealusteks ja
neid varitseb oht heituda ning sattuda kiusatusse kahelda päästmiseks olulistes tõdedes.
Apostli manitsus tessalooniklastele sisaldab tähtsat õpetust nende jaoks, kes elavad
viimastel päevadel. Paljud Kristuse tuleku ootajad arvasid, et juhul kui nende usku ei kinnita
kindel Issanda tuleku aeg, ei saa nad ettevalmistustöös innukad ja hoolsad olla. Kuid kuna
nende lootused kerkisid korduvalt kõrgele ainult selleks, et jälle hävida, nõrgestas see nende
usku niivõrd, et nad muutusid peaaegu võimetuiks vastu võtma prohvetikuulutuste suurte
tõdede mõistmist. {SV 341.4}
Kohtutunni kindla aja kuulutamine esimese kuulutusega seoses oli Jumalast korraldatud.
Prohvetlike perioodide arvestus, millel see kuulutus põhines, osutas 2300 päeva lõpule
1944. a. sügisel. Keegi ei leidnud siin mingit viga. Kuid korduvad jõupingutused prohvetlike
perioodide alguse ja lõpu uute tähtaegade määramiseks ja ekslikud arutlused, mis olid
vajalikud järjest uute seisukohtade toetamiseks, juhtisid ühelt poolt inimeste mõtteid eemale
ajakohasest tõest ja teiselt poolt seadsid põlguse alla kõik jõupingutused prohvetikuulutusi
selgitada. Mida sagedamini teise tuleku aega kindlaks määrati, ja mida laialdasemalt seda
õpetati, seda paremini sobis see Saatana eesmärkidega. Kui aeg oli möödunud, õhutas ta
põlgust ja pilget selle kaitsjate vastu ning tõi nii halvakspanu 1843. a. ja 1844. a. suurele
adventliikumisele. Need, kes jäävad sellisesse eksitusse, lükkavad lõpuks Kristuse tuleku aja
liiga kaugele tulevikku. Nii satuvad nad väärasse julgeolekusse ja paljud ei vabane
eksiarvamustest enne, kui on juba liiga hilja. {SV 342.1}
281