Rahvasta Leviaatan_
seda ning paljud head ja vagad inimesed surid õnnelikena, pidades seda. Kui neil oli õigus, siis on meilgi. Selle uue hingamispäeva pidamine viiks meid vastuollu maailmaga ja meil poleks enam mingit mõju inimeste üle. Mida suudab väike seltskond seitsmenda päeva pidajaid teha kogu maailma vastu, kes peab pühapäeva?“ Samasuguste argumentidega püüdsid juudid õigustada Kristuse äraheitmist. Nende isad olid leidnud Jumala heakskiidu ohvriteenistuses ja miks ei võinud lapsed leida pääset samal viisil? Tõelised kristlased Lutheri ajal olid surnud katoliku usus ja seepärast oli religioon, nagu väitsid paavstlased, küllaldane pääsemiseks. Selline suhtumine osutub tugevaks barjääriks igasugustele edusammudele usus ja praktikas. {SV 340.1} Paljud väitsid, et pühapäeva pidamine on olnud palju sajandeid kiriku üheks põhiõpetuseks ja laialt levinud kombeks. Sellele argumendile vastati tõendusega, et hingamispäev ja selle pidamine on vanem ja laialt levinum, tegelikult nii vana kui maailm ise ja sellel on nii inglite kui Jumala heakskiit. „Kui maa alused paigale pandi, kui hommikutähed üheskoos laulsid ja kõik Jumala pojad hõiskasid rõõmuga,“ siis pandi alus hingamispäevale. Iiobi 36. 6. 7; 1. Moos. 2, 1-3. See korraldus nõuab meilt austust; seda ei seadnud sisse inimlik autoriteet ning see ei toetu inimlikele traditsioonidele; hingamispäeva on nii korraldanud Vana Päevist ja andnud selleks käsu oma igaveses sõnas. {SV 340.2} Kui inimeste tähelepanu juhiti hingamispäeva reformile, hakkasid populaarsed õpetajad Jumala Sõna moonutama ja sel viisil tõlgendama, mis küsivaid inimesi kõige paremini rahustas. Need, kes ei uurinud Pühakirja isiklikult, olid nõus vastu võtma seletusi, mis olid kooskõlas nende soovidega. Paljud püüdsid kummutada tõde argmentide, sofismi, isade traditsioonide ja kiriku autoriteediga, kuid tõe kaitsjad kaitsesid neljanda käsu kehtivust Piibliga. Alandlikud inimesed, varustatud ainult tõe sõnaga, seisid vastu õpetatud meeste rünnakutele, kes leidsid hämmastuse ja vihaga, et nende väljendusrikas keerutamine oli jõuetu nende inimeste lihtsa, otsekohese arutluse vastu, kes olid Pühakirjas kogenenumad kui koolitarkuses. {SV 340.3} Kuna vastaste väiteid ei toetanud Piibel, rõhutasid paljud väsimatu visadusega sama argumenti, mida omal ajal oli kasutatud Kristuse ja Tema apostlite vastu: „Miks meie tähtsad mehed ei mõista hingamispäeva küsimust? Ainult vähesed usuvad nagu teie. Ei saa olla, et teil on õigus ja kõik haritud inimesed maailmas eksivad.“ {SV 341.1} Et väärata selliseid vastuväiteid, oli tarvis ainult tsiteerida Pühakirja õpetusi ja Issanda plaani oma rahvaga kõikidel ajastutel. Jumal töötab nende kaudu, kes Tema häält kuulevad ja sellele kuuletuvad; nende kaudu, kes räägivad vajaduse korral ka vastumeelseid tõdesid; nende kaudu, kes ei karda noomida populaarseid patte. Põhjuseks, miks Jumal suuremal arvul ei vali õpetatud ja kõrge positsiooniga inimesi reformiliikumiste juhtideks, on see, et nad panevad lootuse oma usutunnistusele, teooriatele ja teoloogilistele süsteemidele ega tunne vajadust olla õpetatud Jumalast. Ainult need, kellel on isiklik ühendus tarkuse Allikaga, võivad mõista ja seletada Pühakirja. Mõnikord kutsub Jumal tõde kuulutama 280
inimesi, kellel on vähe koolitarkust; mitte sellepärast, et nad on harimatud, vaid sellepärast, et nad ei ole liigselt enesekindlad, et olla Jumalast õpetatud. Nad õpivad Kristuse koolis ja nende alandlikkus ning kuulekus teevad neid suureks. Usaldades nende hoolde tõe tunnetuse, austab Jumal neid sellise auga, millega võrreldes on maine au ja inimlik suurus tähtsusetud. {SV 341.2} Enamik Kristuse tuleku ootajaid heitsid kõrvale tõed pühamu ja Jumala käsuõpetuse kohta, paljud loobusid ka usust adventliikumisse ning võtsid omaks ekslikud ja vastuolulised vaated prohvetikuulutuste kohta, mis sellele liikumisele osutasid. Mõningaid inimesi viis eksiteele soov jätkuvalt kindlaks määrata Kristuse tuleku aega. Valgus, mis paistis nüüd pühamuteenistuse mõistmise kaudu, oleks näidanud neile, et mitte ükski prohvetlik periood ei ulatu Kristuse teise tulekuni ning ükski ettekuulutus ei määratle selle sündmuse täpset aega. Kuid valgust eirates jätkasid nad Issanda tuleku aja kindlaksmääramist ja pettusid seega korduvalt. {SV 341.3} Kui Tessaloonika koguduses levisid ekslikud vaated Kristuse tuleku kohta, andis apostel Paulus neile nõu hoolikalt kontrollida oma lootusi ja ootusi Jumala Sõnaga. Ta tsiteeris neile prohvetikuulutusi, mis kõnelesid Kristuse tulekule eelnevaist sündmustest ja näitas, et neil ei olnud mingit põhjust oodata Teda nende elu ajal. „Ärgu ükski teid petku mingil kombel“ (2. Tess. 2, 3), hoiatas ta. Ta teadis, et siis, kui kristlased toetuvad omaenda lootustele, mida Pühakiri ei kinnita, satuvad nad libedale teele. Pettumus teeb nad uskmatute pilkealusteks ja neid varitseb oht heituda ning sattuda kiusatusse kahelda päästmiseks olulistes tõdedes. Apostli manitsus tessalooniklastele sisaldab tähtsat õpetust nende jaoks, kes elavad viimastel päevadel. Paljud Kristuse tuleku ootajad arvasid, et juhul kui nende usku ei kinnita kindel Issanda tuleku aeg, ei saa nad ettevalmistustöös innukad ja hoolsad olla. Kuid kuna nende lootused kerkisid korduvalt kõrgele ainult selleks, et jälle hävida, nõrgestas see nende usku niivõrd, et nad muutusid peaaegu võimetuiks vastu võtma prohvetikuulutuste suurte tõdede mõistmist. {SV 341.4} Kohtutunni kindla aja kuulutamine esimese kuulutusega seoses oli Jumalast korraldatud. Prohvetlike perioodide arvestus, millel see kuulutus põhines, osutas 2300 päeva lõpule 1944. a. sügisel. Keegi ei leidnud siin mingit viga. Kuid korduvad jõupingutused prohvetlike perioodide alguse ja lõpu uute tähtaegade määramiseks ja ekslikud arutlused, mis olid vajalikud järjest uute seisukohtade toetamiseks, juhtisid ühelt poolt inimeste mõtteid eemale ajakohasest tõest ja teiselt poolt seadsid põlguse alla kõik jõupingutused prohvetikuulutusi selgitada. Mida sagedamini teise tuleku aega kindlaks määrati, ja mida laialdasemalt seda õpetati, seda paremini sobis see Saatana eesmärkidega. Kui aeg oli möödunud, õhutas ta põlgust ja pilget selle kaitsjate vastu ning tõi nii halvakspanu 1843. a. ja 1844. a. suurele adventliikumisele. Need, kes jäävad sellisesse eksitusse, lükkavad lõpuks Kristuse tuleku aja liiga kaugele tulevikku. Nii satuvad nad väärasse julgeolekusse ja paljud ei vabane eksiarvamustest enne, kui on juba liiga hilja. {SV 342.1} 281
- Page 237 and 238: talitust ilma, et vähemal või suu
- Page 239 and 240: Kuid kogudused üldiselt ei võtnud
- Page 241 and 242: Kristuse järelkäijaid? Kahtlemata
- Page 243 and 244: Usu tunnistamine on maailmas saanud
- Page 245 and 246: joobunud Baabüloni viinast, tunnek
- Page 247 and 248: Peatükk 22—Täitunud Ettekuuluts
- Page 249 and 250: Nad olid läinud Issandale vastu t
- Page 251 and 252: õppigu tundma tõde, nagu see on J
- Page 253 and 254: julgusega armuaujärje ette, et me
- Page 255 and 256: äratama neid, kes olid araks muutu
- Page 257 and 258: tulekut. Esimese ja teise ingli kuu
- Page 259 and 260: 251
- Page 261 and 262: Ent Jumal oli juhtinud rahvast suur
- Page 263 and 264: moodustas lae ja millesse olid kuns
- Page 265 and 266: šaljandeid enne 2300-aastase perio
- Page 267 and 268: Kristus pärast taevaminekut vastu
- Page 269 and 270: Peatükk 24—Kõige Pühamas Paiga
- Page 271 and 272: õõmuga Issanda tulemist ja valmis
- Page 273 and 274: Üks osa oli lõppenud lihtsalt sel
- Page 275 and 276: Peatükk 25—Jumala Käsk on Muutm
- Page 277 and 278: iga inimese kohus!“ Kog. 12, 13.
- Page 279 and 280: tõusid, kui „neli taeva tuult pa
- Page 281 and 282: Kui varajane kogudus kaotas evangee
- Page 283 and 284: tehti. Selliselt muutub kuulekus pa
- Page 285 and 286: avaldab austust roomakatoliku kirik
- Page 287: Prohvet juhib tähelepanu korraldus
- Page 291 and 292: ja tõde mitte ainult iseeneste jao
- Page 293 and 294: Selline on Jumala Vaimu töö tagaj
- Page 295 and 296: harjumusse alahinnata armu, mis on
- Page 297 and 298: jüngrite pärast: „Pühitse neid
- Page 299 and 300: Ärgu keegi end petku arvamusega, e
- Page 301 and 302: Maailm on andunud eneserahuldamisel
- Page 303 and 304: Peatükk 28—Uurimiskohus „Kui m
- Page 305 and 306: Neile, kes saavad kohtus „väärt
- Page 307 and 308: Kristus kõik meie patud Saatanale,
- Page 309 and 310: lõpule viima läks. Me peame usu k
- Page 311 and 312: Peatükk 29—Kurjuse Algus Paljude
- Page 313 and 314: eesmärki Jumala austamise katte ta
- Page 315 and 316: suutnud näha Jumala õiglust ja ha
- Page 317 and 318: taeva elanike üle, oleks ta osutan
- Page 319 and 320: Peatükk 30—Vihavaen Inimese ja S
- Page 321 and 322: Kuna inimesed ei tunne Saatana plaa
- Page 323 and 324: Peatükk 31—Kurjade Vaimude Tegev
- Page 325 and 326: Kujukas näide Saatana teenrite arv
- Page 327 and 328: 319
- Page 329 and 330: kogenematutes. Igal mõeldaval viis
- Page 331 and 332: sellisena, mis paneks nad tundma om
- Page 333 and 334: Kahtlemine on muutunud ülimoodsaks
- Page 335 and 336: seda kurja, mida ta öelda tahtis j
- Page 337 and 338: Jumalale, avanesid nende silmad nä
seda ning paljud head ja vagad inimesed surid õnnelikena, pidades seda. Kui neil oli õigus,<br />
siis on meilgi. Selle uue hingamispäeva pidamine viiks meid vastuollu maailmaga ja meil<br />
poleks enam mingit mõju inimeste üle. Mida suudab väike seltskond seitsmenda päeva<br />
pidajaid teha kogu maailma vastu, kes peab pühapäeva?“ Samasuguste argumentidega<br />
püüdsid juudid õigustada Kristuse äraheitmist. Nende isad olid leidnud Jumala heakskiidu<br />
ohvriteenistuses ja miks ei võinud lapsed leida pääset samal viisil? Tõelised kristlased<br />
Lutheri ajal olid surnud katoliku usus ja seepärast oli religioon, nagu väitsid paavstlased,<br />
küllaldane pääsemiseks. Selline suhtumine osutub tugevaks barjääriks igasugustele<br />
edusammudele usus ja praktikas. {SV 340.1}<br />
Paljud väitsid, et pühapäeva pidamine on olnud palju sajandeid kiriku üheks<br />
põhiõpetuseks ja laialt levinud kombeks. Sellele argumendile vastati tõendusega, et<br />
hingamispäev ja selle pidamine on vanem ja laialt levinum, tegelikult nii vana kui maailm<br />
ise ja sellel on nii inglite kui Jumala heakskiit. „Kui maa alused paigale pandi, kui<br />
hommikutähed üheskoos laulsid ja kõik Jumala pojad hõiskasid rõõmuga,“ siis pandi alus<br />
hingamispäevale. Iiobi 36. 6. 7; 1. Moos. 2, 1-3. See korraldus nõuab meilt austust; seda ei<br />
seadnud sisse inimlik autoriteet ning see ei toetu inimlikele traditsioonidele; hingamispäeva<br />
on nii korraldanud Vana Päevist ja andnud selleks käsu oma igaveses sõnas. {SV 340.2}<br />
Kui inimeste tähelepanu juhiti hingamispäeva reformile, hakkasid populaarsed õpetajad<br />
Jumala Sõna moonutama ja sel viisil tõlgendama, mis küsivaid inimesi kõige paremini<br />
rahustas. Need, kes ei uurinud Pühakirja isiklikult, olid nõus vastu võtma seletusi, mis olid<br />
kooskõlas nende soovidega. Paljud püüdsid kummutada tõde argmentide, sofismi, isade<br />
traditsioonide ja kiriku autoriteediga, kuid tõe kaitsjad kaitsesid neljanda käsu kehtivust<br />
Piibliga. Alandlikud inimesed, varustatud ainult tõe sõnaga, seisid vastu õpetatud meeste<br />
rünnakutele, kes leidsid hämmastuse ja vihaga, et nende väljendusrikas keerutamine oli<br />
jõuetu nende inimeste lihtsa, otsekohese arutluse vastu, kes olid Pühakirjas kogenenumad<br />
kui koolitarkuses. {SV 340.3}<br />
Kuna vastaste väiteid ei toetanud Piibel, rõhutasid paljud väsimatu visadusega sama<br />
argumenti, mida omal ajal oli kasutatud Kristuse ja Tema apostlite vastu: „Miks meie<br />
tähtsad mehed ei mõista hingamispäeva küsimust? Ainult vähesed usuvad nagu teie. Ei saa<br />
olla, et teil on õigus ja kõik haritud inimesed maailmas eksivad.“ {SV 341.1}<br />
Et väärata selliseid vastuväiteid, oli tarvis ainult tsiteerida Pühakirja õpetusi ja Issanda<br />
plaani oma rahvaga kõikidel ajastutel. Jumal töötab nende kaudu, kes Tema häält kuulevad<br />
ja sellele kuuletuvad; nende kaudu, kes räägivad vajaduse korral ka vastumeelseid tõdesid;<br />
nende kaudu, kes ei karda noomida populaarseid patte. Põhjuseks, miks Jumal suuremal<br />
arvul ei vali õpetatud ja kõrge positsiooniga inimesi reformiliikumiste juhtideks, on see, et<br />
nad panevad lootuse oma usutunnistusele, teooriatele ja teoloogilistele süsteemidele ega<br />
tunne vajadust olla õpetatud Jumalast. Ainult need, kellel on isiklik ühendus tarkuse<br />
Allikaga, võivad mõista ja seletada Pühakirja. Mõnikord kutsub Jumal tõde kuulutama<br />
280