Rahvasta Leviaatan_

Rooma-katoliiklased tunnistavad, et hingamispäeva muutmise teostas nende kirik ja
kinnitavad, et pähapäeva pidamisega tunnustavad protestandid kiriku võimu. Raamatus
„Catholic Catechism of Christian Religion“ väidetakse vas-tuseks küsimusele, millist päeva
tuleks pidada neljanda käsu kohaselt: „Vana käsuõpetuse ajal oli laupäev pühitsetud päev,
kuid Jeesus Kristuse poolt õpetatud ja Jumala Vaimust juhitud kirik asendas laupäeva
pühapäevaga. Nii pühitseme me nüüd esimest ja mitte seitsmendat päeva. Nüüd tähistab
pühapäev Issanda päeva.“ {SV 335.2}
Katoliku kiriku võimu märgiks on, nagu tsiteerivad katoliiklikud kirjamehed,
„hingamispäeva muutmine pühapäevaks, mida protestandid arvestavad; ... sest pidades
pühapäeva, tunnustavad nad kiriku võimu kehtestada puhkepäevi ja tunnistada nende
mittepidamist patuks.“ — Henry Tuberville, „An Abridgment of the Christian Doctrine“, lk.
58. Hingamispäeva muutmine ei saa seega olla midagi muud kui rooma-katoliku kiriku
autoriteedi tõend ehk tunnusmärk — „metsalise märk“! {SV 335.3}
Rooma-katoliku kirik ei ole loobunud oma nõudest ülemvõimule. Kui maailm ja
protestantlikud kirikud tema loodud hingamispäeva vastu võtvad ja Piibli hingamispäeva ära
heidavad, siis nad tegelikult tunnustavadki tema nõudmisi. Nad võivad muutmist
põhjendada traditsiooni ja isade autoriteediga, kuid nii toimides ei arvesta nad seda
põhimõtet, mis eraldab neid rooma-katoliku kirikust, nimelt et „Piibel ja ainult Piibel on
protestantide usu alus“. Paavstlased näevad, et protestandid petavad endid ja sulgevad
tahtlikult silmad faktide ees. Nad rõõmustavad, et liikumine pühapäeva pealesundimiseks
võidab poolehoidu ning on kindlad selles, et see toob lõpuks kogu protestantliku maailma
roomakatoliku kiriku lipu alla. {SV 335.4}
Paavstimeelsed teatavad, et „pühapäeva pidamisega osutavad protestandid tahes-tahtmata
austust kiriku autoriteedile“. — Mgr. Segur, „Plain Talk About the Protestantism of Today“,
lk. 213. Pühapäeva pidamise maksmapanek protes-tantlike kirikute poolt on paavstluse —
metsalise — kummardamise pealesundimine. Need, kes mõistavad neljanda käsu nõudeid,
kuid valivad vale hingamispäeva õige hingamispäeva asemel, annavad sellega austust
võimule, kes on seadnud sisse vale hingamispäeva. Just usulise kohustuse pealesundimisega
ilmaliku võimu abil teevad kirikud metsalisele kuju, sest pühapäeva pidamise, kehtestamine
Ühendriikides saab olema metsalise ja tema kuju kummardamise pealesundimine. {SV
336.1}
Tõsi, möödunud generatsioonide kristlased pidasid pühapäeva teadmisega, et nad peavad
Piibli hingamispäeva. Ja nüüdki on kõikides kirikutes, kaasa arvatud rooma-katoliku kirikus
neid, kes süralt usuvad, et pühapäev on Jumalast määratud hingamispäev. Jumal võtab vastu
nende siirad ajendid ja otsekohesuse Tema ees, kuid siis, kui pühapäeva sunnitakse pidama
seadusega ja maailm saab valgustatud õige hingamispäeva pidamise kohustuse suhtes, siis
austab igaüks, kes ikkagi astub üle Jumala käsust selleks, et kuu-letuda eeskirjadele, millel
pole kõrgemat autoriteeti kui rooma-katoliku kiriku oma, paavstlust rohkem kui Jumalat. Ta
276