Rahvasta Leviaatan_

Cahrles Beecher ütles ühes jutluses a. 1846, et „evangeelsete protestantlike koguduste
jumalateenistused“ ei toimu ainult inimliku hirmu kohutava surve all, vaid nad elavad,
liiguvad ja hingavad põhjalikult rikutud olukorras, mille survel nende loomuse halvemad
omadused püüavad alati summutada tõde ja kummardada põlvi ärataganemise võimu ees.
Kas just nii ei toimunud rooma-katoliku kirikuga? Kas me ei korda tema käekäiku? Mida
me näeme lähemas tulevikus? Veel üht üldist kontsiili! Ülemaailmset kokkutulekut!
Evangeelset liitu ja universaalset usutunnistust!“ Jutlus teemal: „Piibel on piisav
usutunnistus“, peetud Fort Wayne’is Indianas 22. veebr. 1846. a. Kui seda igal juhul
saavutada tahetakse, jääb täieliku ühtsuse kindlustamiseks üle vaid üks samm — jõu
kasutamine. {SV 332.5}
Kui Ühendriikide juhtivad kirikud moodustavad selliste õpetuspunktide alusel, mis neil
on ühised, liidu ning hakkavad seejärel mõju avaldama riigile, et nende määrustele voli anda
ja nende korraldusi peale sundida, siis on protestantlik Ameerika teinud kuju paavstlusele
ning selle vältimatuks tagajärjeks on teisitimõtlejate karistamine. {SV 333.1}
Kahe sarvega metsaline „teeb, et kõik nii pisukesed kui suured, nii vabad kui orjad,
võtavad märgi oma parema käe peale või oma otsaesisele, ja et ükski muu ei saa osta ega
müüa, kui aga see, kellel on see märk — metsalise nimi või tema nime arv.“ Ilm. 13, 16.
17. {SV 333.2}
Kolmanda ingli hoiatus on: „Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ja võtab tema
märgi oma otsaesisele või oma käe peale, siis see saab ka juua Jumala kange viha vii-nast.“
Selles kuulutuses mainitud „metsaline“, kelle kum-mardamist surub peale kahesarveline
metsaline, on esimene ehk Ilmutuseraamatu 13. peatükis nimetatud pantrisarnane metsaline
— paavstlus. „Kuju metsalisele“ kujutab langenud protestantismi vormi, mis areneb siis, kui
protestantlikud kirikud otsivad riigivõimu toetust oma dogmade kehtestamiseks. Jääb veel
defineerida „metsalise märk“. {SV 333.3}
Pärast hoiatust mitte kummardada metsalist ja tema kuju teatab prohvetikuulutus: „Siin
on need, kes peavad Jumala käske ja Jeesuse usku!“ Kuna neid, kes peavad Jumala käske,
vastandatakse neile, kes kummardavad metsalist ja tema kuju ning võtavad vastu tema
märgi, siis järeldub siit, et kuulekus Jumala käsule ühelt poolt ja sellest üleastumine teiselt
poolt toob esile erinevuse Jumala kummardajate ja metsalise kummardajate vahel. {SV
333.4}
Seepärast on metsalise ja tema kuju eriliseks iseloomustavaks tunnuseks Jumala
käskudest üleastumine. Taaniel ütleb väikese sarve ehk paavstluse kohta: „Ja ta püüab
muuta aegu ja seadusi.“ Taan. 7, 25. Paulus nimetas sedasama võimu „patu inimeseks“, kes
ülendab enese üle Jumala, Üks prohvetikuulutus täiendab teist. Paavstlus ei saanud tõsta end
üle Jumala mingil muul viisil kui ainult Jumala käskude muutmise kaudu. See, kes teadlikult
peab selliselt muudetud käsku, annab ülimat austust sellele võimule, kelle kaudu see muutus
274