Rahvasta Leviaatan_

bibliomaniapublications
from bibliomaniapublications More from this publisher
12.07.2024 Views

pühitsemine on tõelisele Jumalale sõnakuulelikuks jäämise märgiks; Temale, „kes on teinud taeva ja maa ja mere ja veteallikad“. Sellest järeldub, et kuulutus, mis käsib inimesi kummardada Jumalat ja pidada Tema käske, kutsub neid eelkõige pidama neljandat käsku. {SV 327.2} Vastandina neile, kes peavad Jumala käske ja kellel on Jeesuse usk, osutab kolmas ingel teisele inimklassile, kelle eksituste kohta antakse pühalik ja kohutav hoiatus: „Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ja võtab tema märgi oma otsaesisele või oma käe peale, siis see saab ka Jumala kange viha viinast juua.“ Ilm. 14, 9. 10. Selleks, et mõista õigesti nimetatud kuulutust, tuleb õigesti tõlgendada kasutatud sümboleid. Mida kujutab endast metsaline, metsalise kuju ja metsalise märk? {SV 328.1} Prohvetikuulutuste sari, milles need sümbolid esinevad, algab Ilm. 12. peatükiga, lohega, kes püüdis hävitada Kristust kohe, kui Ta oli sündinud. Öeldakse, et lohe on Saatan (Ilm. 12, 9). Tema oligi see, kes õhutas Heroodest Päästjat tapma. Kuid Saatana tõhusaimaks relvaks võitluses Kristuse ja Tema rahvaga kristliku ajastu esimestel sajanditel oli Rooma impeerium, mille valitsevaks religiooniks oli paganlus. Kuigi lohe esitab peamiselt Saatanat, on ta teises plaanis ka paganliku Rooma sümboliks. {SV 328.2} 13. peatükis (salmid 1-10) kirjeldatakse teist metsalist, kes „oli pantri sarnane“, kellele lohe andis „oma väe ja oma aujärje ja suure võimu“. See sümbol, nagu enamik protestante on uskunud, esitab paavstlus, mis võttis üle vana Rooma impeerimi väe, aujärje ja võimu. Pantrisarnast metsalist iseloomustatakse nii: „Ja temale anti suu rääkida suurustamise ja jumalapilke sõnu ... ja ta avas oma suu pilka-miseks Jumala vastu, et pilgata tema nime ja tema telki, ja neid, kes taevas elavad. Ja temale anti võimus pidada sõda pühadega ja nad ära võita; ja temale anti meelevald iga suguharu ja rahva ja keele ja rahvahõimu üle.“ See prohvetikuulutus, mis on peaaegu sama Taan. 7. peatüki väikese sarve kirjeldusega, osutab kahtlemata paavstlusele. {SV 328.3} „Ja temale anti meelevald tegutseda nelikümmend ja kaks kuud.“ Prohvet ütleb: „Ja ma nägin ühe tema peadest olevat nagu surmavalt haavatud,“ ja veel: „Kui keegi viib vangi, siis ta ise satub vangi; kui keegi tapab mõõgaga, siis tapetakse teda ennast mõõgaga.“ Nelikümmend kaks kuud tähendavad sedasama, mis „aeg, ajad ja pool aega“ Taanieli 7. peatükis; seega siis kolme ja poolt aastat ehk 1260 päeva — aega, mille vältel paavstlik võim pidi rõhuma Jumala rahvast. See periood, nagu eelnenud peatükkides tõdesime, algas a. 538 m. a. j., kui paavstluse ülemvõim kinnistus, ja lõppes a. 1798. Sel ajal vangistas Prantsuse armee paavsti, paavstlik võim sai surmavalt haavatud ja täitus ettekuulutus: „Kui keegi viib vangi, siis ta ise satub vangi.“ {SV 328.4} Kohe seejärel esitatakse järgmine sümbol. Prohvet ütleb: „Ja ma nägin teist metsalist tõusvat maa seest; ja sel oli kaks sarve otsekui tallel.“ Salm 11. Nii selle metsalise väli-mus kui tema ilmumise viis näitavad, et rahvas, keda ta esitab, ei sarnane rahvastega, keda esitasid eelnenud sümbolid. Suuri maailmariike esitati prohvet Taanielile kiskjate-na, kes 270

tõusid, kui „neli taeva tuult pani voogama suure mere.“ Taan. 7, 2. Ilm. 17. peatükis seletab ingel, et veed „on rahvad ja rahvahulgad ja rahvahõimud ja keeled.“ Ilm. 17, 15. Tuuled on võitluse sümboliks. Neli taeva tuult, mis panid voogama suure mere, esitavad kohutavaid võitlusi ja revolutsioone, mille abil riigid võimule said. {SV 329.1} Ent talle sarvedega metsalist nähti „tõusvat maa seest“. Kuna see riik ei kukutanud enda maksmapanemiseks teisi valitsusvõime, pidi sellega sümboliseeritud riigivõim tekkima senini asustamata maa-alal ja kasvama järk-järgult ning rahulikult. Ta ei saanud seetõttu ilmuda Vana Maailma kokkusurutud ja võitlevate rahvaste seast, sellest „rahvaste, rahvahulkade, rahvahõimude ja keelte“ tormisest merest. Teda tuleb otsida läänepoolkeralt. {SV 329.2} Milline Uue Maailma rahvas tõusis võimule a. 1798 ning tõotas saada tugevaks ja suureks ja tõmbas kohe maailma tähelepanu? Sümboli lahtimõtestamine ei tekita mingit probleemi. Üks ja ainult üks rahvas vastab selle prohvetikuulutuse iseloomustusele, nimelt Ameerika Ühendriigid. Ikka ja jälle on kõnelejad ja ajaloolased ebateadlikult kasutanud püha kirjutaja mõtteid ja isegi peaaegu täpseid sõnu selle rahva tekkimise ja kasvamise kirjeldamisel. Prohvet nägi seda metsalist „tõusvat maa seest“. Algkeeles märgib sõna, mida siin on tõlgitud „tõusvat“, sõna-sõnalises mõttes: „üles kasvama või tärkama nagu taim“. Ja nagu tähendasime, pidi see rahvas esile kerkima varem asustamata maa-alal. Üks väljapaistev kirjanik räägib ühendriikide sündimist kirjeldades „tema esilekerkimise saladusest tühjast ruumist“, ja ütleb: „Vaikse pilliroona kasvasime impeeriumiks“. G. A. Towusend, „The New World Compared With the Old“, lk. 462. Aastal 1850 kirjutas üks Euroopa ajakiri Ühendriikidest kui imetlusväärsest impeeriumist, mis „kerkis esile“ ja millele iga päev lisandus „keset maa vaikust“ võimu ja uhkust.“ —„Dublin Nation“. Edward Everett ütles ühes oma kõnes maa esimeste asunike, usurändureist asutajate kohta: „Kas nad leidsid üksildase koha, mis haaranud oma silmapaistvusega, kuid oli kaugel türannide valitsuspaikadest; koha, kus Leydeni väike kogudus võis tunda südametunnistuse vabadust? Vaadake suuri maa-alasid, mille üle nad rahuliku vallutuse teel... on heisanud ristilipu!“ — Plymouth’is Massachusettsis peetud kõne, 22. dets. 1824, lk. 11. {SV 329.3} „Ja sel oli kaks sarve otsekui tallel.“ Talle sarved — nagu neid prohvetile näidati — märgivad noorust, süütust ja vagus ust ning iseloomustavad sobivalt „tõusvaid“ Ühendriike 1798, aastal. {SV 330.1} Kristlike pagulaste seas, kes esimeste hulgas olid põgenenud Ameerikasse, et leida varjupaika kuninga rõhumise ja vaimulikkonna sallimatuse eest, leidus paljusid, kes otsustasid rajada valitsuse kodaniku ja usulise vabaduse avarale alusele. Nende vaated leidsid väljenduse sõltumatuse deklaratsioonis, mis teatab, et „kõik inimesed sünnivad üheõiguslikena“ ja on varustatud võõrandamatu õigusega „elule, vabadusele ja õnnelikkusele“. Konstitutsioon tagas rahvale õiguse riiklikule omavalitsusele rahva hääletamisel valitseva esindajatekogu kaudu, kes töötab välja ja kehtestab seadusi. Fikseeriti 271

pühitsemine on tõelisele Jumalale sõnakuulelikuks jäämise märgiks; Temale, „kes on teinud<br />

taeva ja maa ja mere ja veteallikad“. Sellest järeldub, et kuulutus, mis käsib inimesi<br />

kummardada Jumalat ja pidada Tema käske, kutsub neid eelkõige pidama neljandat<br />

käsku. {SV 327.2}<br />

Vastandina neile, kes peavad Jumala käske ja kellel on Jeesuse usk, osutab kolmas ingel<br />

teisele inimklassile, kelle eksituste kohta antakse pühalik ja kohutav hoiatus: „Kui keegi<br />

kummardab metsalist ja tema kuju ja võtab tema märgi oma otsaesisele või oma käe peale,<br />

siis see saab ka Jumala kange viha viinast juua.“ Ilm. 14, 9. 10. Selleks, et mõista õigesti<br />

nimetatud kuulutust, tuleb õigesti tõlgendada kasutatud sümboleid. Mida kujutab endast<br />

metsaline, metsalise kuju ja metsalise märk? {SV 328.1}<br />

Prohvetikuulutuste sari, milles need sümbolid esinevad, algab Ilm. 12. peatükiga, lohega,<br />

kes püüdis hävitada Kristust kohe, kui Ta oli sündinud. Öeldakse, et lohe on Saatan (Ilm. 12,<br />

9). Tema oligi see, kes õhutas Heroodest Päästjat tapma. Kuid Saatana tõhusaimaks relvaks<br />

võitluses Kristuse ja Tema rahvaga kristliku ajastu esimestel sajanditel oli Rooma<br />

impeerium, mille valitsevaks religiooniks oli paganlus. Kuigi lohe esitab peamiselt Saatanat,<br />

on ta teises plaanis ka paganliku Rooma sümboliks. {SV 328.2}<br />

13. peatükis (salmid 1-10) kirjeldatakse teist metsalist, kes „oli pantri sarnane“, kellele<br />

lohe andis „oma väe ja oma aujärje ja suure võimu“. See sümbol, nagu enamik protestante<br />

on uskunud, esitab paavstlus, mis võttis üle vana Rooma impeerimi väe, aujärje ja võimu.<br />

Pantrisarnast metsalist iseloomustatakse nii: „Ja temale anti suu rääkida suurustamise ja<br />

jumalapilke sõnu ... ja ta avas oma suu pilka-miseks Jumala vastu, et pilgata tema nime ja<br />

tema telki, ja neid, kes taevas elavad. Ja temale anti võimus pidada sõda pühadega ja nad ära<br />

võita; ja temale anti meelevald iga suguharu ja rahva ja keele ja rahvahõimu üle.“ See<br />

prohvetikuulutus, mis on peaaegu sama Taan. 7. peatüki väikese sarve kirjeldusega, osutab<br />

kahtlemata paavstlusele. {SV 328.3}<br />

„Ja temale anti meelevald tegutseda nelikümmend ja kaks kuud.“ Prohvet ütleb: „Ja ma<br />

nägin ühe tema peadest olevat nagu surmavalt haavatud,“ ja veel: „Kui keegi viib vangi, siis<br />

ta ise satub vangi; kui keegi tapab mõõgaga, siis tapetakse teda ennast mõõgaga.“<br />

Nelikümmend kaks kuud tähendavad sedasama, mis „aeg, ajad ja pool aega“ Taanieli 7.<br />

peatükis; seega siis kolme ja poolt aastat ehk 1260 päeva — aega, mille vältel paavstlik<br />

võim pidi rõhuma Jumala rahvast. See periood, nagu eelnenud peatükkides tõdesime, algas<br />

a. 538 m. a. j., kui paavstluse ülemvõim kinnistus, ja lõppes a. 1798. Sel ajal vangistas<br />

Prantsuse armee paavsti, paavstlik võim sai surmavalt haavatud ja täitus ettekuulutus: „Kui<br />

keegi viib vangi, siis ta ise satub vangi.“ {SV 328.4}<br />

Kohe seejärel esitatakse järgmine sümbol. Prohvet ütleb: „Ja ma nägin teist metsalist<br />

tõusvat maa seest; ja sel oli kaks sarve otsekui tallel.“ Salm 11. Nii selle metsalise väli-mus<br />

kui tema ilmumise viis näitavad, et rahvas, keda ta esitab, ei sarnane rahvastega, keda<br />

esitasid eelnenud sümbolid. Suuri maailmariike esitati prohvet Taanielile kiskjate-na, kes<br />

270

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!