Rahvasta Leviaatan_

Kristus pärast taevaminekut vastu võttis. Preestri tööks igapäevases teenistuses oli patuohvri
vere esitamine Jumalale ühes suitsutamisrohuga, mille suits tõusis üles koos Iisraeli
palvetega. Nii viis Kristus oma vere tunnistuseks Isale patuste eest ja esitas Temale koos
oma õiguse kalli lõhnaga kahetsevate usklike palveid. Selline oli teenistus taevase pühamu
esimeses osas. {SV 315.1}
Sinna suundusid ka Kristuse jüngrite pilgud usus siis, kui Ta nende nähes taevasse läks.
Sinna keskendusid nende lootused, „mis meile on“, nagu Paulus ütles, „otsekui hinge ankur,
kindel ja tugev, ning ulatub sissepoole eesriide taha, kuhu esijooksjana meie heaks on läinud
sisse Jeesus, kui ta sai ülempreestriks igavesti.“ „Ka mitte sikkude ega vasikate verega, vaid
iseenese verega, läks ükskord sinna pühasse paika ning saavutas igavese lunastuse.“ Heebr.
6, 19. 20; 9, 12. {SV 315.2}
Teenistus pühamu esimeses osas kestis kaheksateist sajandit. Kristuse veri, mille Ta
esitas kahetsevate usklike eest Isale, kindlustas neile andestuse ja vastuvõtu Isa juures, kuid
hoolimata sellest jäid nende patud siiski taevastesse raamatutesse. Nii nagu sümboolses
teenistuses toimus lepitustöö aasta lõpul, nii toimub lepitustöö patu kõrvaldamiseks
pühamust enne, kui Kristuse töö inimeste lunastamiseks lõpeb. Just see teenistus algas 2300
päeva lõpul. Sel ajal, nagu prohvet Taaniel kirjeldas, sisenes meie Ülempreester kõige
pühamasse paika, et teostada viimane osa pühast teenistusest, nimelt pühamu puhastamine.
Täpselt samuti nagu vanasti asetati rahva patud usu kaudu patuohvrile ja tema vere kaudu
kanti sümboolselt üle maisele pühamule, nii asetatakse uue lepingu ajal patukahetseja patud
usu kaudu Kristusele ja tegelikult kantakse üle taevasele pühamule. Ja nii nagu maise
pühamu sümboolne puhastus teostati pattude kõrvalda-misega, millega see oli rüvetatud, nii
tuleb teostada taevase pühamu tegelik puhastus nende pattude kõrvaldamise ehk
kustutamisega, mis on sinna üles märgitud. Kuid enne, kui see saab toimuda, tuleb läbi
vaadata aruanderaamatud, mis näitavad, kes omab patukahetsuse ja usu kaudu Kristuse
õiguse. Seepärast sisaldab pühamu puhastamine uurimiskohut, mis tuleb teostada enne, kui
Kristus tuleb oma rahvast lunastama, sest siis, kui Ta tuleb, on Tema tasu Temaga, et anda
igale inimesele vastavalt tema tegudele. Ilm. 22, 12. {SV 315.3}
Niisiis mõistsid need, kes järgisid prohvetliku sõna kasvavat valgust, et maa peale
tulemise asemel sisenes Kristus 2300 päeva lõpul a. 1844 taevase pühamu kõige pühamasse
paika teostama lepituse lõputööd enne oma tulekut. {SV 316.1}
Mõisteti ka seda, et kuna patuohver osutas Kristusele kui ohvrile ja ülempreester esindas
Kristuse vahendajaametit, siis patusikk, sikk Asaselile sümboliseeris Saatanat, patu
algatajat, kellele lõpuks asetatakse tõelise kahetseja patud. Kui ülempreester kõrvaldas
patuohvri vere teenete kaudu pühamult patud, asetas ta need patusikule. Kui Kristus oma
vere teenetega kõrvaldab oma rahva patud taevaselt pühamult oma teenistuse lõpul, siis
asetab Ta need Saatanale, kes kohtuotsuse täideviimisel kannab lõplikku karistust. Sikk
Asasel saadeti asustamata maale ning ta ei pidanud enam kunagi tulema tagasi Iisraeli
259