Rahvasta Leviaatan_

taastada samasuguse kuju nagu oli inglitel, kes pole kunagi lange-nud, ja panna nad elama
igavesti Jumala lähedusse. {SV 310.4}
Kristuse tööd inimese eestkostjana esitatakse kaunis Sakarja prohvetikuulutuses
„Võsust“. Prohvet ütleb: „Ta ehitab Jehoova templi ja temale saab osaks kuninglik au; ta
istub ja valitseb Jehoova aujärjel ja seal on preester oma aujärjel, ja nende mõlema vahel on
rahutahe!“ Salk. 6, 12, 13. {SV 311.1}
„Ta ehitab Jehoova templi.“ Oma ohvri ja vahendusteenistuse kaudu on Kristus ühtaegu
nii Jumala koguduse alus kui ehitusmeister. Apostel Paulus osutas Temale kui nurgaki-vile,
„milles kogu hoone on kokku liidetud, ja kasvab pühaks templiks Issandas, kelles teidki
„ühes üles ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus“. Ef 2, 20-22. {SV 311.2}
„Temale saab osaks kuninglik au.“ Kristusele kuulub kogu au langenud inimkonna
lunastamise eest. Läbi igaviku aegade kõlab lunastatute huulilt laul: „Temale, kes meid on
armastanud, ja meid on vabastanud meie pattudest oma verega ... olgu au ja vägi ajastute
ajastuteni.“ Ilm. 1, 5. 6. {SV 311.3}
„Ta istub ja valitseb Jehoova aujärjel; ja seal on preester oma aujärjel.“ Praegu veel mitte
„auriigi troonil,“ kuna auriik ei ole veel rajatud. Alles siis, kui Tema töö vahemehena lõpeb,
annab Jumal Talle „ta isa Taaveti aujärje“, kuningriigi, millel „ei ole otsa“. Luuka 1 : 32, 33.
Kristus istub praegu preestrina ühes oma Isaga Tema aujärjel. Ilm 3, 21. Ühes igavese,
iseeksisteeriva Isaga jagab trooni Tema, kes „võttis enese peale meie haigused ja kandis
meie valu-sid“, kes „kõiges on kiusatud otsekui meie, siiski ilma patu ta“, et Ta võiks
„aidata neid, keda kiusatakse“. „Ja kui keegi pattu teeb, siis on meil eestkostja Isa juures.“
Jes. 53, 4; Heebr, 4, 15; 2, 18; 1. Joh. 2, 1. Õiguse olla eestkostja annab Talle Tema läbi
pistetud ja murtud ihu, Tema plekitu elu. Haavatud käed, läbi torgatud külg, vigastatud jalad
kostavad langenud inimese eest, kelle lunastamine nõudis nii mõõtmatut hinda. {SV 311.4}
„Nende mõlema vahel on rahutahe.“ Niisama palju kui seda on Poja armastüs, niisama
palju on Isa armastus päästeallikaks langenud inimsoole. Jeesus ütles oma jüngritele enne,
kui Ta ära läks: „Ja ma ei ütle teile, et ma palun Isa teie eest. Sest Isa ise armastab teid.“ Joh.
16, 26. 27. „Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma iseenesega.“ 2. Kor. 5, 19.
Pühamuteenistuses üleval on „nende mõlema vahel rahutahe.“ „Sest nõnda on Jumal
maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub,
ei saaks hukka, vaid, et temal oleks igavene elu!“ Joh. 3, 16. {SV 312.1}
Piibel annab selge vastuse küsimusele: „Mis on pühamu?“ Termin „pühamu“ sellisena
nagu seda tarvitatakse Piiblis, osutab esiteks Moosese poolt ehitatud kogudusetelgile, kui
taevaste asjade koopiale; ja teiseks „tõelisele kogudusetelgile“ taevas, mida kujutas maine
pühamu. Kristuse surmaga lõppes sümboolne teenistus. „Tõeline kogudusetelk taevas on
uue lepingu pühamu“. Kuna Taan. 8, 14, prohvetikuulutus täitub uue lepingu ajal, siis peab
see pühamu, millest selles salmis kõneldakse, olema uue lepingu pühamu. Juba pikki
256