Rahvasta Leviaatan_

joobunud Baabüloni viinast, tunneksid rahvahulgad oma süüd ja tuleksid pöördumisele
Jumala Sõna selgete teravate tõdede läbi. Kuid nüüd näib usk olevat nii segane ja
vastuoluline asi, et inimesed ei tea, mida tõena võtta. Maailma paadumus on patt, mille eest
vastutab kirik. {SV 291.3}
Ilmutuseraamatu 14. peatüki teise ingli kuulutust hakati kuulutama 1844. a. suvel ja siis
pöörduti sellega otseselt Ühendriikide poole, kuna Ameerikas kuulutati kohtukuulutust
kõige laialdasemalt ja seal heideti see ka kõige üldisemalt ära ning seetõttu oli langus
sealsetes kirikutes ka kõige kiirem. Ent teise ingli kuulutus ei täitunud täielikult 1844. aastal.
Tollased kirikud kogesid moraalset allakäiku Kristuse teise tuleku kuulutuse äralükkamise
tõttu, kuid see langus polnud täielik. Jätkates pidevalt käesoleva aja jaoks antud eritõdede
äralükkamist, on nad langenud üha sügavamale ja sügavamale. Ent ikka veel ei saa öelda, et
„langenud on... Baabülon, kes oma hooruskiima viinaga on jootnud kõiki rahvaid.“ Ta ei ole
veel pannud kõiki rahvaid joobuma. Maailmaga kohandumise meelsus ning ükskõiksus
nende tõdede suhtes, mis panevad proovile meie aja inimesi, võidab pinda kõigis
protestantliku usu kirikutes üle kristliku maailma. Teise ingli pühalik ja kohutav hukkamõist
puudutab neid kogudusi. Ent usust ärataganemine pole jõudnud veel oma kõrgpunkti. {SV
291.4}
Piibel teatab, et enne Issanda tulekut tegutseb Saatan „igasuguses valeväes ja
valetunnustähtedega ja valeimetegudega ja igasuguse ülekohtu pettuses“ ning need, kes „ei
võtnud vastu tõe armastust, et nad oleksid võinud pääseda“, võtavad vastu“ vägeva ekistuse,
et nad hakavad uskuma valet“. 2. Tess. 2, 8—11. Baabüloni langemine ei saa olla lõplik
enne, kui jõutakse sellise olukorrani, ning kiriku liit maailmaga sõlmub täielikult. See tõsiasi
ligineb samm-sammult ja seega on Ilm. 14, 8 täielik täitumine veel meie ees. {SV 292.1}
Vaatamata vaimulikule pimedusele ja Jumalast võõrdumisele, mis eksisteerib kirikutes,
kes moodustavad Baabüloni, leidub neis veel suurel hulgal Kristuse tõelisi järelkäijaid.
Nende hulgas on paljusid, kes pole kunagi mõistnud erilisi tõdesid käesoleva aja jaoks.
Paljud on rahulolematud oma praeguse olukorraga ja igatsevad suuremat valgust. Nad
püüavad asjatult saavutada Kristuse sarnasust kirikutes, millesse nad kuuluvad. Sedamööda,
kuidas need kirikud kaugenevad üha enam tõest ja ühinevad ikka tihedamini maailmaga,
suureneb erinevus kahe klassi vahel veelgi, kuni tuleb lõplik lahknemine. Tuleb aeg, mil
need, kes armastavad Jumalat üle kõige, ei saa kauemaks jääda ühendusse nendega, kes on
„rohkem lõbuarmartajad kui jumalaarmastajad, kelledel on jumalakartuse nägu, aga kes
salgavad Tema väge.“ {SV 292.2}
Ilmutuse 18. peatükk viitab ajale, mil kogudused, kes on hüljanud Ilmutuse 14, 6—12
kolmekordse hoiatuse, on jõudnud täielikult olukorda, millest kõneles teine ingel ja Jumala
rahvas, kes viibib veel Baabülonis, peab sealt lahkuma. See kuulutus on viimane, mis
maailmale antakse, see teostab oma ülesande. Sel ajal kui need, kes „ei ole uskunud tõde,
vaid kellel on olnud hea meel ülekohtust“ (2. Tess. 2, 12), jäetakse vägeva eksituse
237