Rahvasta Leviaatan_

Annetuskontserdid, auhinnapakid, loteriid jne. tõsi küll, mõnikord misjonitööks või
heategevaks ostatrbeks mõeldud üritused, mida sageli siiski vähem väärtuslikel eesmärkidel
kasutatakse, on kõik ettevõtted, mis õpetavad raha ilma teenimata saama. Miski pole
õigupoolest nii demoraliseeriv või joovastav, eriti noortele, kui raha või varanduse
omandamine ilma tööta. Lugupeetud lapsevanemad tegelevad sageli ise selliste
ettevõtmistega ja rahustavad oma südametunnistust mõttega, et raha läheb heaks otstarbeks.
Niiviisi annavad nad oma laste harjumustele suuna, mida sellised õnneloosid neis
juurutavad.“ {SV 290.2}
Ilmalikkus tungib kristlikesse kirikutesse üle maailma. Robert Atkins maalib ühes oma
Londonis peetud jutluses tumeda pildi vaimulikust langusest, mis valitseb Inglismaal:
„Tõeliselt õiged kaovad maa pealt ja keegi ei võta seda südamesse. Käesoleva aja
usutunnistajad on kõigis kirikuis maailma armastajad, kes armastavad mugavust, kehalisi
mõnusid ja au. Neid kutsutakse koos Kristusega raskusi taluma, kuid nad ei talu isegi
väikseimat laitust... Ärataganemine, ärataganemine, ärataganemine on kirjutatud iga kiriku
fassaadile. Kui nad seda teaksid, siis oleks neil veel lootust, kuid oh häda, nad hüüavad:
„Me oleme rikkad ja meil on vara küllalt ega ole meil midagi vaja.“ — (Second Advent
Library, traktaat nr. 39). {SV 290.3}
Suur patt, milles süüdistatakse Baabüloni, on see, et ta’ „hooruse viinast on ilmamaa
elanikud joobnuks saanud“. Joovastav karikas, mida prohvetikuulutuses kujutatud hoor
pakub, esitab valeõpetusi, mida langenud naine on heaks kiitnud keelatud ühenduse tõttu
selle ilma vägevatega. Sõprus maailmaga on laostanud usu ning see omakorda on
mõjustanud maailma, kuna on hakatud õpetama selliseid õpetusi, mis on vastuolus Pühakirja
kõige selgemate väidetega. {SV 291.1}
Rooma-katoliku kirik ei andnud inimeste kätte Piiblit ja nõudis, et kõik inimesed
võtaksid selle asemel vastu tema õpetused. Reformatsiooni eesmärgiks oli anda inimestele
tagasi Jumala Sõna. Kuid tõsi on seegi, et kaasaja kirikutes õpetatakse inimesi rajama oma
usku pigem kiriku usutunnistusele ja õpetusele kui Pühakirjale! Charles Beecher ütles
protestantlikest kirikutest kõneldes: „Nad on iga nende usutunnistuse aadressil lausutud
karmi sõna suhtes sama tundlikud, nagu pühad isad on olnud pühakute ja märtrite teenimise
suhtes... Protestantlikud evangeelsed ususektid on sidunud üksteise käed nii, et nende
ringkondades ei saa keegi jutlustajaks, kui ta ei tunnusta veel mõnda raamatut peale Piibli.
Väide, et usutunnistuse võim hakkab nüüd keelustama Piiblit samamoodi või isegi
teravmeelsemal viisil, kui seda tegi kord rooma-katoliku kirik, ei ole midagi ebatõenäolist.“
Jutlus teemal „The Bible a Sufficient Greed“, peetud Fort Wayne’is Indianas, 22. veebr.
1846. {SV 291.2}
Kui ustavad õpetajad seletavad Jumala Sõna, siis tõusevad üles õpetatud mehed,
jutlustajad, kes tunnistavad, et nad mõistavad Pühakirja, kuid kes kuulutavad terve õpetuse
maailma ees ketserluseks ja juhivad tõeotsijad eksiteele. Kui maailm ei oleks lootusetult
236