Rahvasta Leviaatan_
Koguduse ustavusetust Kristuse vastu, Tema rahva usalduse ja kiindumuse pöördumist maailmalike asjade poole ning armastust nende vastu võrreldakse abielutõotuse murdmisega. Iisraeli pattu, lahkumist Issandast, illustreeritakse sellise kujundiga. Jumala imelist armastust, mida Tema omad südametult põlgasid, kirjeldatakse liigutavalt: „Ja ma vandusin sulle ja tegin sinuga lepingu, ütleb Issand Jehoova, ja sa said minu omaks.“ „Sa kasvasid üpris väga ilusaks ja olid kõlvuline armueluks. Su nimi sai kuulsaks paganate seas su ilu pärast, sest see oli täiuslik kaunistuste tõttu, mille ma olin sulle ümber pannud. Aga sina olid kindel oma ilus ja armatsesid oma kuulsuse varal.“ „Abielurikkuja naine, kes oma mehe asemel võtad vastu võõraid!“ „Aga otsekui naine on truuduseta oma eluseltsilise vastu, nõnda olete teie, Iisraeli sugu, olnud truuduseta minu vastu, ütleb Jehoova!“ Hesek 16, 8. 13-15; Jer. 3, 20. {SV 285.3} Uues Testamendis pöördutakse sarnaste väljenditega kristlaste poole, kes otsivad maailma sõprust rohkem kui Jumala heakskiitu. Apostel Jakoobus ütleb: „Te abielurikkujad, eks te tea, et maailma sõprus on vaen Jumala vastu? Kes nüüd tahab olla maailma sõber, see saab Jumala vaenlaseks.“ Jak. 4, 4. {SV 285.4} Ilmutuseraamatu 17. peatükis kujutatakse Baabüloni naisena, kes oli „riietatud purpuriga ja helkjaspunase riidega ning ehitud kulla, kalliskivide ja pärlitega, ja temal oli käes kuldkarikas täis jälkusi ja oma hooruse saasta. Ja tema otsaesisele oli kirjutatud nimi, saladus „Suur Baabülon, ilmamaa hoorade ja jälkuste ema.“ Prohvet lisab: „Ja ma nägin naise olevat joobnud pühade verest ja Jeesuse tunnistajate verest. Baabüloni kohta teatatakse veel, et ta „on suur linn, kelle käes on valitsus ilmamaa kuningate üle.“ Ilm. 17, 4-6. 18. Võimuks, mis nii paljudeks sajanditeks säilitas despootliku valitsuse kristlasikonna monarhide üle, oli rooma-katoliku kirik. Purpur ja helkjaspunane riie, kalliskivid ja pärlid kujutavad ilmekalt toredust, mis oli suurem kuningate hiilgusest ja millega Rooma troon oli üle külvatud. Ühegi teise võimu kohta ei saa nii kindlalt väita, et ta oli „joobnud pühade ve-rest“, kui selle kiriku kohta, kes oli nii halastamatult taga kiusanud Kristuse järelkäijaid. Baabüloni süüdistati keelatud ühenduses „ilmamaa kuningatega“. Issandast lahkumise ja paganatega liitu astumise tõttu sai juuda kogudus hooraks. Rooma-katoliku kirik langes sama hukkamõistu alla, kuna temagi rüvetas ennast ilmalike võimude toetuse otsimisega. {SV 286.1} Baabüloni nimetatakse „hoorade ja jälkuste emaks“. Tema tütardega sümboliseeritakse kogudusi, kes hoiavad kinni tema õpetustest ja traditsioonidest ning järgivad tema eeskuju: ohverdavad tõe ja Jumala heakskiidu, et astuda keelatud liitu maailmaga. Ilm. 14. peatükis leiduv kuulutus, mis kuulutab Baabüloni langust, peab silmas usulisi rühmitusi, kes kord olid laitmatud, kuid nüüd on langenud. Kuna see kuulutus järgneb kohtukuulutusele, saab jutt olla ainult lõpuajast ja seega ei saa tähendada ainult rooma-katoliku kirikut, sest see kirik on olnud langenud olukorras palju sajandeid. Pealegi kutsutakse Ilmutuseraamatu 18. peatükis Jumala rahvast Baabülonist välja. Vastavalt sellele kirjatekstile peavad paljud Jumala lapsed olema veel Baabülonis. Millistes usulistes organisatsioonides leidub palju 232
Kristuse järelkäijaid? Kahtlemata mitmesugustes kirikutes, kes tunnistavad protestantlikku usku. Noil aegadel, kui need kogudused sündisid, oli nende suhtumine Jumalasse ja tõesse puhas, ning Tema õnnistus oli nendega. Isegi uskmatu maailm pidi tunnustama häid tagajärgi, mis tulenesid evangeeliumi põhimõtete vastuvõtmisest. Nende kohta võis tollal kasutada Iisraelile öeldud prohveti sõnu: „Su nimi sai kuulsaks paganate seas su ilu pärast, sest see oli täiuslik kaunistuste tõttu, mille ma olin sulle ümber pannud, ütleb Issand Jehoova.“ Kuid langemine tuli samal põhjusel, mis tõi kord needuse ja hävingu Iisraelile — hakati jäljendama jumalakartmatute inimeste eluviisi ja otsima sõprust nendega. „Aga sina olid kindel oma ilus ja armastasid oma kuulsuse varal.“ Hesek. 16, 14. 15. {SV 286.2} Paljud protestantlikud kirikud järgivad rooma-katoliku kiriku eeskuju ülekohtuse ühenduse loomises „ilmamaa kuningatega“. Riigikirikud on liitunud ilmalike valitsustega ja ka teised kogudused otsivad maailma heakskiitu. Sõna „Baabülon“ — segadus — võib tabavalt kasutada nende kirikute kohta, kes kõik tunnistavad, et nende õpetus põhineb Piiblil, kuid ometi on jagunenud lausa arvutuiks vastuolulise usutunnistuse ja teooriaga lahkudeks. {SV 287.1} Need kogudused, kes on eraldunud rooma-katoliku kirikust, kannavad siiski mitmes suhtes samu tunnuseid. Patune ühendus maailmaga on vaid üks iseloomulik joon. {SV 287.2} Ühes rooma-katoliku teoses väidetakse: „Kui te ütlete, et rooma kirik on süüdi pühakute kummardamises, siis teadke, et tema tütar, inglise kirik, on süüdi samas asjas, kuna iga Kristusele pühendatud kiriku kohta tuleb tal kümme Maarjale pühendatud kirikut.“ — Richard Challoner, „The Catholik Christian Instructed“, eessõna lk. 21, 22. {SV 287.3} Ja dr. Hopkins ütleb raamatus „A Treatise on the Millesnium“: „Pole mingit põhjust arvata, et antikristlik vaim ja tegevus piirdub ainult rooma-katoliku kirikuga. Protestantlikes kirikutes on samuti väga palju antikristlikku; nad on kaugel sellest, et olla täiesti reformeeritud kõlbelisest laostumisest ja ebajumalateenistusest.“ — Samuel Hopkins, „Works“, kd. 2, lk. 328. {SV 287.4} Prebüteriaanliku kiriku lahkulöömise kohta rooma-katoliku kirikust kirjutas dr. Guthrie: „Kolmsada aastat tagasi marssis meie kirik välja rooma-katoliku kiriku väravaist, lipuks avatud Piibel ja motoks „Uuri Pühakirja“. Edasi aga esitab ta mõtlemapaneva küsimuse: „Kas ta tuli tervenisti välja Baabülonist?“ — Thomas Guthrie, „The Gospel in Ezekiel“, ik. 237. {SV 287.5} „Inglise kirik,“ ütleb Spurgeon, „näib olevat läbi ja läbi imbunud sakramentismiga, kuid ka teisi uskkondi näib sama palju vaevavat filosoofiline ebausk. Need, keda me paremaks pidasime, pöörduvad üksteise järel kõrvale usu alustõdedest. Ma usun, et kogu Inglismaa on läbi imbunud hukkamõistu väärivast ebausust, mis julgeb astuda ikkagi kantslisse ja nimetada ennast kristlikuks.“ {SV 287.6} 233
- Page 189 and 190: lähevad sinna su valguse noolte, s
- Page 191 and 192: Prohvetikuulutused ei kõnele üksn
- Page 193 and 194: Dr. Nathanael Whittaker, Tabernocle
- Page 195 and 196: Prohvet Jeremija hüüatas seda koh
- Page 197 and 198: aus, mis oli Temale kohane. Nad oot
- Page 199 and 200: Peatükk 18—Ameerika Reformaator
- Page 201 and 202: Laulja sõnade tõde: „Kui su sõ
- Page 203 and 204: nädalat ja üks nädal, ühtekokku
- Page 205 and 206: Käsk anti välja lõplikul kujul a
- Page 207 and 208: julgusega armuaujärje ette, et me
- Page 209 and 210: kui jumalakartmatuid mõjuvalt hoia
- Page 211 and 212: õpetlane pole rääkinud ega kirje
- Page 213 and 214: töö ei olnud veel tehtud ja Saata
- Page 215 and 216: vaikne tunnistus oli pidevaks etteh
- Page 217 and 218: Peatükk 19—Välgus Läbi Pimedus
- Page 219 and 220: ütlused Tema kannatuste ja surma k
- Page 221 and 222: Vana Testamendi Pühakirja väärtu
- Page 223 and 224: kuulutaksid; ja mõlemad pettusid o
- Page 225 and 226: 300 aastat edasi. Alates a. 1798 on
- Page 227 and 228: 4. Peale selle ei taha meie Issand
- Page 229 and 230: meestel enne ja pärast teda, tuli
- Page 231 and 232: olid alaealised, ei saanud riigisea
- Page 233 and 234: tuleku tõendeid, kuulasid suured r
- Page 235 and 236: kavatsenud valmistada endale „tae
- Page 237 and 238: talitust ilma, et vähemal või suu
- Page 239: Kuid kogudused üldiselt ei võtnud
- Page 243 and 244: Usu tunnistamine on maailmas saanud
- Page 245 and 246: joobunud Baabüloni viinast, tunnek
- Page 247 and 248: Peatükk 22—Täitunud Ettekuuluts
- Page 249 and 250: Nad olid läinud Issandale vastu t
- Page 251 and 252: õppigu tundma tõde, nagu see on J
- Page 253 and 254: julgusega armuaujärje ette, et me
- Page 255 and 256: äratama neid, kes olid araks muutu
- Page 257 and 258: tulekut. Esimese ja teise ingli kuu
- Page 259 and 260: 251
- Page 261 and 262: Ent Jumal oli juhtinud rahvast suur
- Page 263 and 264: moodustas lae ja millesse olid kuns
- Page 265 and 266: šaljandeid enne 2300-aastase perio
- Page 267 and 268: Kristus pärast taevaminekut vastu
- Page 269 and 270: Peatükk 24—Kõige Pühamas Paiga
- Page 271 and 272: õõmuga Issanda tulemist ja valmis
- Page 273 and 274: Üks osa oli lõppenud lihtsalt sel
- Page 275 and 276: Peatükk 25—Jumala Käsk on Muutm
- Page 277 and 278: iga inimese kohus!“ Kog. 12, 13.
- Page 279 and 280: tõusid, kui „neli taeva tuult pa
- Page 281 and 282: Kui varajane kogudus kaotas evangee
- Page 283 and 284: tehti. Selliselt muutub kuulekus pa
- Page 285 and 286: avaldab austust roomakatoliku kirik
- Page 287 and 288: Prohvet juhib tähelepanu korraldus
- Page 289 and 290: inimesi, kellel on vähe koolitarku
Kristuse järelkäijaid? Kahtlemata mitmesugustes kirikutes, kes tunnistavad protestantlikku<br />
usku. Noil aegadel, kui need kogudused sündisid, oli nende suhtumine Jumalasse ja tõesse<br />
puhas, ning Tema õnnistus oli nendega. Isegi uskmatu maailm pidi tunnustama häid<br />
tagajärgi, mis tulenesid evangeeliumi põhimõtete vastuvõtmisest. Nende kohta võis tollal<br />
kasutada Iisraelile öeldud prohveti sõnu: „Su nimi sai kuulsaks paganate seas su ilu pärast,<br />
sest see oli täiuslik kaunistuste tõttu, mille ma olin sulle ümber pannud, ütleb Issand<br />
Jehoova.“ Kuid langemine tuli samal põhjusel, mis tõi kord needuse ja hävingu Iisraelile —<br />
hakati jäljendama jumalakartmatute inimeste eluviisi ja otsima sõprust nendega. „Aga sina<br />
olid kindel oma ilus ja armastasid oma kuulsuse varal.“ Hesek. 16, 14. 15. {SV 286.2}<br />
Paljud protestantlikud kirikud järgivad rooma-katoliku kiriku eeskuju ülekohtuse<br />
ühenduse loomises „ilmamaa kuningatega“. Riigikirikud on liitunud ilmalike valitsustega ja<br />
ka teised kogudused otsivad maailma heakskiitu. Sõna „Baabülon“ — segadus — võib<br />
tabavalt kasutada nende kirikute kohta, kes kõik tunnistavad, et nende õpetus põhineb<br />
Piiblil, kuid ometi on jagunenud lausa arvutuiks vastuolulise usutunnistuse ja teooriaga<br />
lahkudeks. {SV 287.1}<br />
Need kogudused, kes on eraldunud rooma-katoliku kirikust, kannavad siiski mitmes<br />
suhtes samu tunnuseid. Patune ühendus maailmaga on vaid üks iseloomulik joon. {SV<br />
287.2}<br />
Ühes rooma-katoliku teoses väidetakse: „Kui te ütlete, et rooma kirik on süüdi pühakute<br />
kummardamises, siis teadke, et tema tütar, inglise kirik, on süüdi samas asjas, kuna iga<br />
Kristusele pühendatud kiriku kohta tuleb tal kümme Maarjale pühendatud kirikut.“ —<br />
Richard Challoner, „The Catholik Christian Instructed“, eessõna lk. 21, 22. {SV 287.3}<br />
Ja dr. Hopkins ütleb raamatus „A Treatise on the Millesnium“: „Pole mingit põhjust<br />
arvata, et antikristlik vaim ja tegevus piirdub ainult rooma-katoliku kirikuga. Protestantlikes<br />
kirikutes on samuti väga palju antikristlikku; nad on kaugel sellest, et olla täiesti<br />
reformeeritud kõlbelisest laostumisest ja ebajumalateenistusest.“ — Samuel Hopkins,<br />
„Works“, kd. 2, lk. 328. {SV 287.4}<br />
Prebüteriaanliku kiriku lahkulöömise kohta rooma-katoliku kirikust kirjutas dr. Guthrie:<br />
„Kolmsada aastat tagasi marssis meie kirik välja rooma-katoliku kiriku väravaist, lipuks<br />
avatud Piibel ja motoks „Uuri Pühakirja“. Edasi aga esitab ta mõtlemapaneva küsimuse:<br />
„Kas ta tuli tervenisti välja Baabülonist?“ — Thomas Guthrie, „The Gospel in Ezekiel“, ik.<br />
237. {SV 287.5}<br />
„Inglise kirik,“ ütleb Spurgeon, „näib olevat läbi ja läbi imbunud sakramentismiga, kuid<br />
ka teisi uskkondi näib sama palju vaevavat filosoofiline ebausk. Need, keda me paremaks<br />
pidasime, pöörduvad üksteise järel kõrvale usu alustõdedest. Ma usun, et kogu Inglismaa on<br />
läbi imbunud hukkamõistu väärivast ebausust, mis julgeb astuda ikkagi kantslisse ja<br />
nimetada ennast kristlikuks.“ {SV 287.6}<br />
233