Rahvasta Leviaatan_
hukatus... ja nad ei pääse mitte pakku.“ Kuid Ta lisab neid silmas pidades, kes on pannud tähele Päästja hoiatust: „Aga teie, vennad, ei ole mitte pimeduses, nii et see päev teid saaks haarata kui varas. Teie kõik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed. Meie ei ole mitte öö ega pimeduse lapsed.“ Tess. 5, 2-5. {SV 278.1} Pühakiri ei anna inimestele mingit õigust olla teadmatuses Kristuse tulemise lähedusest. Ent need, kes otsisid lihtsalt vabandust tõe äraheitmiseks, sulgesid sellisele seletusele kõrvad ja korrutasid pidevalt: „Sellest päevast ja tunnist ei tea ükski.“ Kui inimesed ärkasid ja hakkasid küsima pääsetee järele, seisid usuõpetajad nende ja tõe vahele ning püüdsid vaigistada inimeste ohutunnet Jumala Sõna väära tõlgendamise abil. Ustavusetud vahimehed ühinesid suure petja tööga ja hüüdsid: „Rahu, rahu,“ kuigi Jumal ei olnud rahust rääkinud. Sarnaselt Kristuseaegsetele variseridele keeldusid paljud ise sisenemast taevariiki ja takistasid ka neid, kes tahtsid minna. Nende inimeste verd nõutakse takistajate käest. {SV 278.2} Esimeste hulgas võtsid kuulutuse enamasti vastu kõige alandlikumad ja pühendunumad liikmed. Need, kes uurisid Piiblit enda jaoks, nägid paratamatult, et rahvahulgas levinud prohvetikuulutuste seletused olid ebapiibellikud. Seal, kus inimesed polnud vaimulikkonna mõju all, kus nad ise uurisid Jumala Sõna, seal piisas adventistide õpetuse võrdlemisest Pühakirjaga, et mõista selle jumalikku autoriteeti. {SV 278.3} Paljusid kiusasid taga nende uskmatud vennad. Selleks, et säilitada oma koht koguduses, olid mõned nõus avalikkuse ees tagasi tõmbuma, kuid teised tundsid, et ustavus Jumala vastu ei lubanud neil varjata tõdesid, mis Tema oli nende kätte usaldanud. Paljud lahutati kogudustest üksnes selle tõttu, et nad tunnistasid oma usku Kristuse tulemisse. Neile, kelle usku sel moel läbi katsuti, olid väga kallid prohveti sõnad: „Teie vennad, kes teid vihkavad, kes teid ära tõukavad minu nime pärast, ütlevad: „Jehoova ilmutagu oma auhiilgust, et saaksime näha teie rõõmu!“ Aga nad peavad häbenema!“ Jes. 66, 5. {SV 278.4} Jumala inglid jälgisid suurima huviga Kristuse teise tuleku kuulutuse tagajärgi. Kui kogudus üldiselt kuulutuse ära heitis, pöördusid inglid kurvalt kõrvale. Kuid paljusid ei olnud veel adventtõe suhtes läbi proovitud. Mitmed olid sattunud eksiteele oma mehe, naise või laste mõjutusel ning hakanud uskuma, et sellist ketserlust kuulata, mida õpetasid adventistid, oli iseenesest juba patt. Inglid said käsu selliseid inimesi ustavalt valvata, sest Jumala troonilt pidi neile paistma veel valgust. {SV 279.1} Väljendamatu igatsusega ootasid need, kes olid kuulutuse vastu võtnud, oma Päästja tulekut... Aeg, mil nad lootsid Teda kohata, oli käes. Nad lähenesid sellele tunnile kaine pühalikkusega. Nad olid kindlas osaduses Jumalaga ning tundsid rahu, mis pidi kuuluma neile igaveses tulevikus. Mitte keegi, kes koges seda lootust ja usaldust, ei suuda unustada neid kalleid ootusetunde. Mõned nädalad enne tähtaja saabumist loobuti enamasti ilmalikust tegevusest. Siirad usklikud kaalusid hoolega iga oma mõtet ja südametunnet otsekui surivoodil, mil mõne tunni pärast tuleb sulgeda silmad kõigele maisele. Mitte keegi ei 226
kavatsenud valmistada endale „taevaseid riideid“ (vaata lisa), kuid kõik tundsid vajadust sisemise kinnituse järele, et nad olid valmis kohtuma Päästjaga. Nende valgeks rüüks oli hinge puhtus — iseloom, mis oli patust puhastatud Kristuse lepitava vere läbi. Oh oleks neil, kes nimetavad end Jumala rahvaks ka praegu sama südant läbi katsuv meelsus, seesama tõsine, kindlameene usk! Oleksid inimesed jäänud alandlikkusesse Issanda ees ning pidevalt saatnud oma palved armujärje ette, oleks nende kogemus jäänud palju rikkamaks, kui neil nüüd oli Liiga vähe palvetatakse, liiga vähe on tõelist patutundmist ja seepärast jätab elava usu puudumine paljud ilma armust, millega meie Lunastaja meid nii rikkalikult varustada tahab. {SV 279.2} Jumal otsustas proovida oma rahvast. Tema käsi kattis vea prohvetlike perioodide arvestuses. Adventistid ei avastanud eksitust, ka ei leidnud seda nende kõige haritumad vastased. Vastuseisjadki ütlesid: „Teie prohvetlike perioodide arvestus on õige. Mingi tähtis sündmus sel ajal ilmselt toimub, kuid mitte see, mida mr. Miller ennustab. Tõenäolisem on maailma ümberpööramine, aga mitte Kristuse teine tulek.“ (vaata lisa.) {SV 279.3} Ooteaeg möödus, kuid Kristus ei tulnud oma rahvast vabastama. Need, kes siira usu ja armastusega olid Päästjat oodanud, kogesid kibedat pettumust. Kuid Jumala plaanid täitusid. Ta oli nimelt soovinud läbi katsuda neid, kes tunnistasid, et nad ootavad Tema ilmumist. Nende hulgas oli küllalt selliseid, keda oli ajendanud kahetsusele ainult hirm. Usu tunnistamine polnud mõjutanud nende südant ega elu. Kui oodatud sündmus ei tõdenenud, teatasid sellised inimesed, et nad ei olnudki pettunud, kuna nad polnud te-gelikult kunagi uskunud, et Kristus tuleb. Nemad hakkasid esimeste hulgas pilkama usklike kurvastust. {SV 280.1} Ent Jeesus ja kõik taevased väed vaatasid armastuse ja kaastundega neile, kelle lootused olid purunenud, kuid kes ustavalt tegid läbi selle raske katsumuse. Kui kate, mis eraldab nähtavat maailma nähtamatust, oleks paotunud, oleks nähtud ingleid nende ustavate inimeste kõrval, et kaitsta neid Saatana noolte eest. {SV 280.2} 227
- Page 183 and 184: elaksid nüüd, oleksid nad valmis
- Page 185 and 186: vastutavale kohale valimise tingimu
- Page 187 and 188: selle asemel, et võidelda „püha
- Page 189 and 190: lähevad sinna su valguse noolte, s
- Page 191 and 192: Prohvetikuulutused ei kõnele üksn
- Page 193 and 194: Dr. Nathanael Whittaker, Tabernocle
- Page 195 and 196: Prohvet Jeremija hüüatas seda koh
- Page 197 and 198: aus, mis oli Temale kohane. Nad oot
- Page 199 and 200: Peatükk 18—Ameerika Reformaator
- Page 201 and 202: Laulja sõnade tõde: „Kui su sõ
- Page 203 and 204: nädalat ja üks nädal, ühtekokku
- Page 205 and 206: Käsk anti välja lõplikul kujul a
- Page 207 and 208: julgusega armuaujärje ette, et me
- Page 209 and 210: kui jumalakartmatuid mõjuvalt hoia
- Page 211 and 212: õpetlane pole rääkinud ega kirje
- Page 213 and 214: töö ei olnud veel tehtud ja Saata
- Page 215 and 216: vaikne tunnistus oli pidevaks etteh
- Page 217 and 218: Peatükk 19—Välgus Läbi Pimedus
- Page 219 and 220: ütlused Tema kannatuste ja surma k
- Page 221 and 222: Vana Testamendi Pühakirja väärtu
- Page 223 and 224: kuulutaksid; ja mõlemad pettusid o
- Page 225 and 226: 300 aastat edasi. Alates a. 1798 on
- Page 227 and 228: 4. Peale selle ei taha meie Issand
- Page 229 and 230: meestel enne ja pärast teda, tuli
- Page 231 and 232: olid alaealised, ei saanud riigisea
- Page 233: tuleku tõendeid, kuulasid suured r
- Page 237 and 238: talitust ilma, et vähemal või suu
- Page 239 and 240: Kuid kogudused üldiselt ei võtnud
- Page 241 and 242: Kristuse järelkäijaid? Kahtlemata
- Page 243 and 244: Usu tunnistamine on maailmas saanud
- Page 245 and 246: joobunud Baabüloni viinast, tunnek
- Page 247 and 248: Peatükk 22—Täitunud Ettekuuluts
- Page 249 and 250: Nad olid läinud Issandale vastu t
- Page 251 and 252: õppigu tundma tõde, nagu see on J
- Page 253 and 254: julgusega armuaujärje ette, et me
- Page 255 and 256: äratama neid, kes olid araks muutu
- Page 257 and 258: tulekut. Esimese ja teise ingli kuu
- Page 259 and 260: 251
- Page 261 and 262: Ent Jumal oli juhtinud rahvast suur
- Page 263 and 264: moodustas lae ja millesse olid kuns
- Page 265 and 266: šaljandeid enne 2300-aastase perio
- Page 267 and 268: Kristus pärast taevaminekut vastu
- Page 269 and 270: Peatükk 24—Kõige Pühamas Paiga
- Page 271 and 272: õõmuga Issanda tulemist ja valmis
- Page 273 and 274: Üks osa oli lõppenud lihtsalt sel
- Page 275 and 276: Peatükk 25—Jumala Käsk on Muutm
- Page 277 and 278: iga inimese kohus!“ Kog. 12, 13.
- Page 279 and 280: tõusid, kui „neli taeva tuult pa
- Page 281 and 282: Kui varajane kogudus kaotas evangee
- Page 283 and 284: tehti. Selliselt muutub kuulekus pa
kavatsenud valmistada endale „taevaseid riideid“ (vaata lisa), kuid kõik tundsid vajadust<br />
sisemise kinnituse järele, et nad olid valmis kohtuma Päästjaga. Nende valgeks rüüks oli<br />
hinge puhtus — iseloom, mis oli patust puhastatud Kristuse lepitava vere läbi. Oh oleks neil,<br />
kes nimetavad end Jumala rahvaks ka praegu sama südant läbi katsuv meelsus, seesama<br />
tõsine, kindlameene usk! Oleksid inimesed jäänud alandlikkusesse Issanda ees ning pidevalt<br />
saatnud oma palved armujärje ette, oleks nende kogemus jäänud palju rikkamaks, kui neil<br />
nüüd oli Liiga vähe palvetatakse, liiga vähe on tõelist patutundmist ja seepärast jätab elava<br />
usu puudumine paljud ilma armust, millega meie Lunastaja meid nii rikkalikult varustada<br />
tahab. {SV 279.2}<br />
Jumal otsustas proovida oma rahvast. Tema käsi kattis vea prohvetlike perioodide<br />
arvestuses. Adventistid ei avastanud eksitust, ka ei leidnud seda nende kõige haritumad<br />
vastased. Vastuseisjadki ütlesid: „Teie prohvetlike perioodide arvestus on õige. Mingi tähtis<br />
sündmus sel ajal ilmselt toimub, kuid mitte see, mida mr. Miller ennustab. Tõenäolisem on<br />
maailma ümberpööramine, aga mitte Kristuse teine tulek.“ (vaata lisa.) {SV 279.3}<br />
Ooteaeg möödus, kuid Kristus ei tulnud oma rahvast vabastama. Need, kes siira usu ja<br />
armastusega olid Päästjat oodanud, kogesid kibedat pettumust. Kuid Jumala plaanid täitusid.<br />
Ta oli nimelt soovinud läbi katsuda neid, kes tunnistasid, et nad ootavad Tema ilmumist.<br />
Nende hulgas oli küllalt selliseid, keda oli ajendanud kahetsusele ainult hirm. Usu<br />
tunnistamine polnud mõjutanud nende südant ega elu. Kui oodatud sündmus ei tõdenenud,<br />
teatasid sellised inimesed, et nad ei olnudki pettunud, kuna nad polnud te-gelikult kunagi<br />
uskunud, et Kristus tuleb. Nemad hakkasid esimeste hulgas pilkama usklike kurvastust. {SV<br />
280.1}<br />
Ent Jeesus ja kõik taevased väed vaatasid armastuse ja kaastundega neile, kelle lootused<br />
olid purunenud, kuid kes ustavalt tegid läbi selle raske katsumuse. Kui kate, mis eraldab<br />
nähtavat maailma nähtamatust, oleks paotunud, oleks nähtud ingleid nende ustavate<br />
inimeste kõrval, et kaitsta neid Saatana noolte eest. {SV 280.2}<br />
227