Rahvasta Leviaatan_

bibliomaniapublications
from bibliomaniapublications More from this publisher
12.07.2024 Views

hukatus... ja nad ei pääse mitte pakku.“ Kuid Ta lisab neid silmas pidades, kes on pannud tähele Päästja hoiatust: „Aga teie, vennad, ei ole mitte pimeduses, nii et see päev teid saaks haarata kui varas. Teie kõik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed. Meie ei ole mitte öö ega pimeduse lapsed.“ Tess. 5, 2-5. {SV 278.1} Pühakiri ei anna inimestele mingit õigust olla teadmatuses Kristuse tulemise lähedusest. Ent need, kes otsisid lihtsalt vabandust tõe äraheitmiseks, sulgesid sellisele seletusele kõrvad ja korrutasid pidevalt: „Sellest päevast ja tunnist ei tea ükski.“ Kui inimesed ärkasid ja hakkasid küsima pääsetee järele, seisid usuõpetajad nende ja tõe vahele ning püüdsid vaigistada inimeste ohutunnet Jumala Sõna väära tõlgendamise abil. Ustavusetud vahimehed ühinesid suure petja tööga ja hüüdsid: „Rahu, rahu,“ kuigi Jumal ei olnud rahust rääkinud. Sarnaselt Kristuseaegsetele variseridele keeldusid paljud ise sisenemast taevariiki ja takistasid ka neid, kes tahtsid minna. Nende inimeste verd nõutakse takistajate käest. {SV 278.2} Esimeste hulgas võtsid kuulutuse enamasti vastu kõige alandlikumad ja pühendunumad liikmed. Need, kes uurisid Piiblit enda jaoks, nägid paratamatult, et rahvahulgas levinud prohvetikuulutuste seletused olid ebapiibellikud. Seal, kus inimesed polnud vaimulikkonna mõju all, kus nad ise uurisid Jumala Sõna, seal piisas adventistide õpetuse võrdlemisest Pühakirjaga, et mõista selle jumalikku autoriteeti. {SV 278.3} Paljusid kiusasid taga nende uskmatud vennad. Selleks, et säilitada oma koht koguduses, olid mõned nõus avalikkuse ees tagasi tõmbuma, kuid teised tundsid, et ustavus Jumala vastu ei lubanud neil varjata tõdesid, mis Tema oli nende kätte usaldanud. Paljud lahutati kogudustest üksnes selle tõttu, et nad tunnistasid oma usku Kristuse tulemisse. Neile, kelle usku sel moel läbi katsuti, olid väga kallid prohveti sõnad: „Teie vennad, kes teid vihkavad, kes teid ära tõukavad minu nime pärast, ütlevad: „Jehoova ilmutagu oma auhiilgust, et saaksime näha teie rõõmu!“ Aga nad peavad häbenema!“ Jes. 66, 5. {SV 278.4} Jumala inglid jälgisid suurima huviga Kristuse teise tuleku kuulutuse tagajärgi. Kui kogudus üldiselt kuulutuse ära heitis, pöördusid inglid kurvalt kõrvale. Kuid paljusid ei olnud veel adventtõe suhtes läbi proovitud. Mitmed olid sattunud eksiteele oma mehe, naise või laste mõjutusel ning hakanud uskuma, et sellist ketserlust kuulata, mida õpetasid adventistid, oli iseenesest juba patt. Inglid said käsu selliseid inimesi ustavalt valvata, sest Jumala troonilt pidi neile paistma veel valgust. {SV 279.1} Väljendamatu igatsusega ootasid need, kes olid kuulutuse vastu võtnud, oma Päästja tulekut... Aeg, mil nad lootsid Teda kohata, oli käes. Nad lähenesid sellele tunnile kaine pühalikkusega. Nad olid kindlas osaduses Jumalaga ning tundsid rahu, mis pidi kuuluma neile igaveses tulevikus. Mitte keegi, kes koges seda lootust ja usaldust, ei suuda unustada neid kalleid ootusetunde. Mõned nädalad enne tähtaja saabumist loobuti enamasti ilmalikust tegevusest. Siirad usklikud kaalusid hoolega iga oma mõtet ja südametunnet otsekui surivoodil, mil mõne tunni pärast tuleb sulgeda silmad kõigele maisele. Mitte keegi ei 226

kavatsenud valmistada endale „taevaseid riideid“ (vaata lisa), kuid kõik tundsid vajadust sisemise kinnituse järele, et nad olid valmis kohtuma Päästjaga. Nende valgeks rüüks oli hinge puhtus — iseloom, mis oli patust puhastatud Kristuse lepitava vere läbi. Oh oleks neil, kes nimetavad end Jumala rahvaks ka praegu sama südant läbi katsuv meelsus, seesama tõsine, kindlameene usk! Oleksid inimesed jäänud alandlikkusesse Issanda ees ning pidevalt saatnud oma palved armujärje ette, oleks nende kogemus jäänud palju rikkamaks, kui neil nüüd oli Liiga vähe palvetatakse, liiga vähe on tõelist patutundmist ja seepärast jätab elava usu puudumine paljud ilma armust, millega meie Lunastaja meid nii rikkalikult varustada tahab. {SV 279.2} Jumal otsustas proovida oma rahvast. Tema käsi kattis vea prohvetlike perioodide arvestuses. Adventistid ei avastanud eksitust, ka ei leidnud seda nende kõige haritumad vastased. Vastuseisjadki ütlesid: „Teie prohvetlike perioodide arvestus on õige. Mingi tähtis sündmus sel ajal ilmselt toimub, kuid mitte see, mida mr. Miller ennustab. Tõenäolisem on maailma ümberpööramine, aga mitte Kristuse teine tulek.“ (vaata lisa.) {SV 279.3} Ooteaeg möödus, kuid Kristus ei tulnud oma rahvast vabastama. Need, kes siira usu ja armastusega olid Päästjat oodanud, kogesid kibedat pettumust. Kuid Jumala plaanid täitusid. Ta oli nimelt soovinud läbi katsuda neid, kes tunnistasid, et nad ootavad Tema ilmumist. Nende hulgas oli küllalt selliseid, keda oli ajendanud kahetsusele ainult hirm. Usu tunnistamine polnud mõjutanud nende südant ega elu. Kui oodatud sündmus ei tõdenenud, teatasid sellised inimesed, et nad ei olnudki pettunud, kuna nad polnud te-gelikult kunagi uskunud, et Kristus tuleb. Nemad hakkasid esimeste hulgas pilkama usklike kurvastust. {SV 280.1} Ent Jeesus ja kõik taevased väed vaatasid armastuse ja kaastundega neile, kelle lootused olid purunenud, kuid kes ustavalt tegid läbi selle raske katsumuse. Kui kate, mis eraldab nähtavat maailma nähtamatust, oleks paotunud, oleks nähtud ingleid nende ustavate inimeste kõrval, et kaitsta neid Saatana noolte eest. {SV 280.2} 227

kavatsenud valmistada endale „taevaseid riideid“ (vaata lisa), kuid kõik tundsid vajadust<br />

sisemise kinnituse järele, et nad olid valmis kohtuma Päästjaga. Nende valgeks rüüks oli<br />

hinge puhtus — iseloom, mis oli patust puhastatud Kristuse lepitava vere läbi. Oh oleks neil,<br />

kes nimetavad end Jumala rahvaks ka praegu sama südant läbi katsuv meelsus, seesama<br />

tõsine, kindlameene usk! Oleksid inimesed jäänud alandlikkusesse Issanda ees ning pidevalt<br />

saatnud oma palved armujärje ette, oleks nende kogemus jäänud palju rikkamaks, kui neil<br />

nüüd oli Liiga vähe palvetatakse, liiga vähe on tõelist patutundmist ja seepärast jätab elava<br />

usu puudumine paljud ilma armust, millega meie Lunastaja meid nii rikkalikult varustada<br />

tahab. {SV 279.2}<br />

Jumal otsustas proovida oma rahvast. Tema käsi kattis vea prohvetlike perioodide<br />

arvestuses. Adventistid ei avastanud eksitust, ka ei leidnud seda nende kõige haritumad<br />

vastased. Vastuseisjadki ütlesid: „Teie prohvetlike perioodide arvestus on õige. Mingi tähtis<br />

sündmus sel ajal ilmselt toimub, kuid mitte see, mida mr. Miller ennustab. Tõenäolisem on<br />

maailma ümberpööramine, aga mitte Kristuse teine tulek.“ (vaata lisa.) {SV 279.3}<br />

Ooteaeg möödus, kuid Kristus ei tulnud oma rahvast vabastama. Need, kes siira usu ja<br />

armastusega olid Päästjat oodanud, kogesid kibedat pettumust. Kuid Jumala plaanid täitusid.<br />

Ta oli nimelt soovinud läbi katsuda neid, kes tunnistasid, et nad ootavad Tema ilmumist.<br />

Nende hulgas oli küllalt selliseid, keda oli ajendanud kahetsusele ainult hirm. Usu<br />

tunnistamine polnud mõjutanud nende südant ega elu. Kui oodatud sündmus ei tõdenenud,<br />

teatasid sellised inimesed, et nad ei olnudki pettunud, kuna nad polnud te-gelikult kunagi<br />

uskunud, et Kristus tuleb. Nemad hakkasid esimeste hulgas pilkama usklike kurvastust. {SV<br />

280.1}<br />

Ent Jeesus ja kõik taevased väed vaatasid armastuse ja kaastundega neile, kelle lootused<br />

olid purunenud, kuid kes ustavalt tegid läbi selle raske katsumuse. Kui kate, mis eraldab<br />

nähtavat maailma nähtamatust, oleks paotunud, oleks nähtud ingleid nende ustavate<br />

inimeste kõrval, et kaitsta neid Saatana noolte eest. {SV 280.2}<br />

227

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!