Rahvasta Leviaatan_

tuleku tõendeid, kuulasid suured rahvahulgad hingetus vaikuses pühalikke sõnu. Näis nagu
oleks taevas ja maa lähenenud üksteisele; vanad, noored ja keskealised tajusid Jumala väge.
Inimesed läksid koju kiituslaulud huulil, ja rõõmsad hääled kajasid läbi õhtuvaikuse. Ükski,
kes külastas neid koosolekuid, ei saanud unustada seda sügavat hardust. {SV 276.3}
Kristuse teise tulemise kindla aja kuulutamine kutsus esile suure vastuseisu nii
usuõpetajate kui kõigi hoolimatumate ja jumalakartmatumate patuste poolt. Tõdenesid
prohvetlikud sõnad: „Viimseil päevil tuleb pilkesõnadega pilkajaid, kes elavad iseeneste
himude järele ning ütlevad: „Kus on tema tulemise tõotus? Sest sellest ajast, kui isad läksid
hingama, jääb kõik nõnda nagu loomise algusest!“ 2. Peetr. 3, 3. 4. Paljud, kes tunnistasid,
et nad armastavad Päästjat, teatasid, et neil pole midagi Kristuse teise tulemise õpetuse
vastu, küll aga Kindla aja vastu. Ent Jumala kõikenägev silm luges seda, mis oli nende
südames. Nad ei tahtnud tegelikult kuulda jutlusi sellest, et Kristus tuleb maailma üle kohut
mõistma õiguses. Nad olid olnud ustavusetud sulased, nende teod ei talnud Jumala
südantuurivat pilku ja nad kartsid kohtuda oma Issandaga. Nii nagu juudid Kristuse esimese
tuleku ajal, polnud ka nemad valmis Kristusele tere tulemast ütlema. Vähe sellest, et nad ise
keeldusid kuulmast selgeid argumente Piiblist, nad naeruvääristasid otseselt neid, kes
ootasid Issandat. Saatan ja tema inglid juubeldasid ja parastasid Kristust ja pühi ingleid selle
pärast, et nad ei soovinudki Tema ilmumist. {SV 277.1}
Kristuse teise tuleku õpetuse äraheitjate põhiargumendiks oli väide: „Ükski ei tea seda
päeva ega tundi.“ Piiblitekst ütleb: „Aga sellest päevast ja tunnist ei tea ükski, ei inglidki
taevas ega ka Poeg, muud kui Isa üksi.“ Matt. 24, 36. Need, kes ootasid Issandat, andsid
kõnealuse teksti kohta selge ja Pühakirjakcihase lahtimõtestuse ning näitasid, et vastased
toetusid sellele tekstile õigustamatult. Kristus ütles need sõnad jüngritele tolle
mälestusväärse vestluse ajal Õlimäel pärast oma viimast templiskäiku. Jüngrid küsisid: „Mis
on su tulemine ja maailma-ajastu lõpetuse tunnus?“ Jeesus nimetas neile märgid ja ütles:
„Kui te näete seda kõike, siis teadke, et see on ligi ukse ees.“ Salmid 3, 33. Ühte Päästja
ütlust ei saa kasutada teise tühistamiseks. Kuigi ükski ei tea Tema tulemise päeva ega tundi,
nõuab Jeesus meilt ikkagi seda, et me teaksime, millal Tema tulemine on ukse ees. Ta paneb
meile südamele mitte jätta tähele panemata Kristuse manitsusi ja mitte keelduda kuulmast
ning vastu võtmast Tema tulemise sõnumeid, nagu tegid need, kes elasid Noa ajal. Tollased
inimesed hülgasid teadmise veeuputuse tulemisest. Samas peatükis esitatud tähendamissõna
ustavast ja ustavusetust sulasest näitab ilmekalt selle sulase käekäiku, kes ütleb oma
südames: „Mu isand viibib tulles.“ See looke illustreerib Kristuse suhtumist neisse, keda Ta
leiab valvamas ja Tema tulemist kuulutamas, ning neisse, kes seda eitavad. „Siis valvake,“
ütleb Ta. „Õnnis on sulane, keda ta isand tulles leiab nõnda tegevat.“ Salmid 42, 46. „Kui sa
nüüd ei valva, tulen ma kui varas ja sina ei tea, mil tunnil ma su peale tulen.“ Ilm. 3, 3. {SV
277.2}
Paulus räägib rahvaklassist, kellele Issanda päev saabub ootamatult: „Issanda päev tuleb
nagu varas öösel. Kui nad ütlevad: „Nüüd on rahu ja julgeolek!“ tabab neid äkiline
225