Rahvasta Leviaatan_

Peatükk 20—Suur Usuline Ärkamine
Esimese ingli sõnumit sisaldavas prohvetikuulutuses Ilmutuseraamatu 14. peatükis
kõneldakse suurest usulisest ärkamisest seoses Kristuse peatse tuleku kuulutamisega.
Prohvet nägi inglit lendavat „kesktaeva kohal; sellel oli igavene evangeelium, et
armuõpetust kuulutada neile, kes elavad maa peal ja kõigile rahvahõimudele ja suguharudele
ja keel-tele ja rahvastele“. Ta ütles suure häälega: „Kartke Jumalat ja andke temale austust,
sest on tulnud tema kohtutund, ja kummardage teda, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja
veteallikad!“ Salmid 6, 7. {SV 265.1}
Tõsiasi, et kuulutuse kandjana kujutatakse inglit, on täbendusrikas. Taevase käskjala
puhtuse, au ja väe kaudu on Jumal arvanud heaks esitada selle töö ülevat olemust, mida see
kuulutus pidi teostama, ja väge ning au, mis pidi seda saatma. Ingli lend „kesktaeva kohal“,
„suur hääl“, millega hoiatust antakse, ja selle kuulutamine kõigile, „kes elavad maa peal“ —
„kõigile rahvahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele“, tunnistavad selle
liikumise kiirusest ja ülemaailmsest ulatusest. {SV 265.2}
Kuulutus isa csutab ajale, mil see üleskutse esitatakse. Kuulutus, mis teatab kohtu
algusest, on osa „igavesest evangeeliumist“. Evangeeliumi ehk päästmiskuulutust on
kuulutatud kõigil ajastutel, kuid seda osa evangeeliumist, mida see kuulutus sisaldab, polnud
võimalik kuulutada enne kui viimastel päevadel; sest alles siis on õige üleskutse, et
kohtutund on tulnud“. Prohvetikuulutused esitavad sündmuste rea, mis ulatub kohtuaja
alguseni. Seda eelkõige Taanieli raamatu põhjal. Kuid see osa prohvetikuulutusest, mis on
viimaste päevade jaoks, kästi Taanielil sulgeda ja pitseerida „lõpuajaks“. Alles sellesse aega
jõudmisel pidi kõlama kuulutus kohtust, mis pidi täitma need prohvetikuulutused.
„Lõpuajal“, ütleb prohvet, „uurivad paljud seda ja arusaamine kasvab!“ Taan. 12, 4. {SV
265.3}
Apostel Paulus hoiatas kogudust, et usklikud ei ootaks Kristuse tulekut tema päevil. „See
päev ei tule mitte enne“, ütles ta, „kui on tulnud ärataganemine ja saanud avalikuks ülekohtu
inimene.“ 2-Tess. 2, 3. Niisiis ei olnud aeg oodata Issandat enne suurt ärataganemist ja
„ülekohtu inimese pikka valitsusperioodi. „Ülekohtu inimene“, keda nimetatakse ka
„ülekohtu saladuseks“, „ärakaotamise pojaks“, „seadusemurdjaks“, esitab paavstlust, kes
pidi prohvetikuulutuses öeldu järgi valitsema 1260 aastat. See periood lõppes a. 1798.
Kristuse tulek ei saanud seega toimuda enne seda aega. Pauluse hoiatus hõlmab niisiis tervet
kristlikku ajajärku kuni aastani 1798. Pärast seda aega pidi hakatama kuulutama Kristuse
teise tuleku kuulutust. {SV 266.1}
Sellist kuulutust ei kuulutatud tõepoolest kunagi varem. Paulus, nagu nägime, ei
kuulutanud seda. Ta seletas oma vendadele, et Issanda tulek toimub kauges tulevikkus.
Reformaatorid ei kuulutanud seda. Martin Luther asetas kohtu tema päevist arvatuna umbes
216