Rahvasta Leviaatan_

kuulutaksid; ja mõlemad pettusid oma ootustes selle pärast, et nad mõistsid vääriti kuulutust,
mida nad ise kuulutasid. {SV 263.2}
Ometi saavutas Jumal oma eesmärgi, kui ta lubas kuulutada hoiatuskuulutust kohtutunni
kohta just sellisena, nagu seda esitati. Suur päev oli tulemas ja fumalik ettenäge vus laskis
asjadel minna nii, et inimesed pandi proovile kindla ajaga, selleks, et ilmutada neile nende
südame mõtteid. Kuulutus oli mõeldud koguduse läbikatsumiseks ja pu-hastamiseks.
Inimestele pidi saama selgeks, kas nad on kiindunud sellesse maailma või Kristusesse ja
taevasse. Nad tunnistasid, et armastavad Päästjat, nüüd pidid nad tõestama oma armastust.
Kas nad olid valmis loobuma oma maisetest lootustest ja taotlustest ning rõõmuga tervitama
oma Issanda tulekut? Kuulutuse eesmärgiks, mille Jumal oma armus andis, oli anda
inimestele võimalus mõista oma tõelist vaimulikku seisukorda ja äratada nad otsima
Issandat meeleparanduses ja alanduses. {SV 263.3}
Kuigi pettumus oli kuulutuse vääriti mõistmise tagajärg, soovis Jumal nende lootuste
purunemist kasutada ära nende kasuks. Sel viisil prooviti läbi need, kes tunnistasid, et nad
uskusid hoiatuskuulutust. Kes olid valmis loobuma järelemõtlematult oma senisest
kogemusest ja usaldusest Jumala Sõnasse? Kes püüavad palves ja hingealanduses aru saada
sellest, milles nad prohvetikuulutuse mõistmises eksisid? Kelle usu ajendiks oli olnud hirm
või hetkeline tundepuhang? Kes olid tegelikult ükskõiksed ja uskumatud? Suured hulgad
tunnistasid, et nad armastasid Issanda ilmumist. Kelle usk oli aga valmis taluma ka pilget ja
maailma etteheidet, viivitust ja pettumust? Kes olid valmis heitma ära tõed, mida Jumala
Sõna nii selgelt tunnistas, seetõttu, et nad kohe ei mõistnud, miks Jumal neid selliselt
kohtles? {SV 264.1}
See proov pidi ilmutama nende kindlameelsuse, kes tõelises usus olid järginud tõendeid,
mida nad uskusid olevat Jumala Sõna ja Vaimu õpetuse. See pidi õpetama neile nii nagu
ainult selline kogemus õpetada sai, kui ohtlik on vastu võtta inimeste teooriaid ja tõlgendusi
selle asemel, et lasta Piiblil ennast ise tõlgendada. Tõelistele usklikele pidi see nõutus ja
kurvastus, mis tulenes nende eksitusest, saama vajalikuks edasiminekuks. See pidi suunama
neid prohvetliku sõna sügava uurimise juurde; õpetama hoolikamalt kaaluma oma usu alust
ja hülgama kõike, mis ei rajanenud Pühakirjas väljendatud tõele, ükskõik, kui laialdaselt
kristlik maailm seda siis tunnistaks. {SV 264.2}
Nende usklikega toimus sama, mis jüngritega. See, mis katsumusetunnil näis
arusaamatuna, selgines hiljem. Kui nad oleksid tol hetkel mõistnud tulemust, milleni Issand
tahtis neid viia, oleksid nad näinud, et Tema armastusväärsed plaanid olid kõiges nende
suhtes täitunud, hoolimata ki bedast kogemusest, mis oli nende eksituse tulemus. Nad pidid
selle õnnistusttoova läbielu kaudu õppima, et Issand on väga halastaja ja armuline,“ et kõik
Tema teed on arm ja tõde neile, „kes peavad ta lepingut ja mõtlevad tema kor-raldustele“.
Laul 25. 10. {SV 264.3}
215