Rahvasta Leviaatan_

vaikne tunnistus oli pidevaks etteheiteks pealiskaudsetele ja maailmameelsetele
koguduseliikmetele. Neid ei huvitanud lõbustused ja maailmalik au. Selle tõttu tekkisid
vaenulikkus ja opositsioon adventusu ja selle kuulutajate vastu. {SV 253.4}
Kuna vastased mõistsid, et prohvetlike perioodide arvestus oli vääramatu, püüdsid nad
prohvetikuulutuste uurimist maha laita õpetusega, et need olevat pitseeritud. Selliselt
toimides astusid protestandid robma-katoliiklaste jälgedes, vahe oli vaid selles, et paavsti
kirik ei andnud rahvale Piiblit (vaata lisa), protestantlikud kirikud aga väitsid, et tähtsaimat
osa Fühakirjast —osa, mis esitab eriliselt meie aja jaoks vajalikke tõdesid, pole võimalik
mõista. {SV 254.1}
Jutlustaja ja liikmed teatasid, et Taanieli ja Johannese poolt kirja pandud
prohvetikuulutused kuuluvad äraseletamgtute saladuste hulka. Kuid pöörake tähelepanu
tõsiasjale, et Kristus ise juhtis oma jüngrite tähelepanu prohvet Taanielile, kui Ta kõneles
sündmustest, mis pidid toimuma nende silme all. „Kes seda loeb, see pangu tähele,“ ütles
Kristus. Matt. 24, 15. Väide, et Ilmutuseraamat on salapärane raamat, mida ei ole võimalik
mõista, on vastuolus juba raamatu pealkirjaga: „Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal
temale andis, et ta näitaks tema sulastele, mis varsti peab sündima... Õnnis on see, kes loeb,
ja need, kes kuulevad selle prohvetliku kuulutuse sõnu ja peavad tallel, mis sellesse on kirja
pandud; sest aeg on ligidal.“ Ilm. 1, 1-3. {SV 254.2}
Prohvet ütleb: „Õnnis on see, kes loeb“ — järelikult leidub ka neid, kes ei taha lugeda
ning seetõttu pole õnnistus nende jaoks. „Ja need, kes kuulevad“ — samas aga leidub ka
neid, kes keelduvad kuulamast prohvetikuulutusi ja nemadki ei kuulu õnnistuse saajate
hulka. „Ja peavad tallel, mis sellesse on kirja pandud“ — paljud aga keelduvad võtmast
südamesse neid hoiatusi ja õpetusi, millest kõneleb IImutuseraamat ja järelikult ei saa keegi
neist nõuda tõotatud õnnistust. Kõik need, kes naeruvääristavad prohvetikuulutusi ja
pilkavad selles raamatus pühalikult esitatud sümboleid; ning ka kõik need, kes ei taha muuta
oma elu ja valmistuda Inimese Poja tulekuks, jäävad ilma õnnistusest. {SV 254.3}
Kuidas julgeb keegi õpetada, et Ilmutuseraamat on saladus, milleni inimene ei küüni, kui
Vaimust juhendatud Pühakirja sõnad tunnistavad vastupidist? See on ilmutatud saladus,
avatud raamat. Ilmutuseraamatu uurimine juhib mõtted Taanieli prohvetikuulutuste juurde ja
selgub, et mõlemad kirjad esitavad äärmiselt tähtsaid õpetusi, mida Jumal on inimestele
andnud nende sündmuste mõistmiseks, mis toimuvad selle maailma ajaloo lõpul. {SV
255.1}
Issand näitas Johannesele sügavaid ja olulisi sündmusi koguduse käekäigu kohta. Prohvet
nägi rahva olukorda, ohte, konflikte ja lõplikku pääsemist; ta kirjeldab lõpukuulutusi, mis
küpsetavad maailma lõikuse: ühed viljavihuks taevaaida tarvis, teised aga aganateks
hävitustule jaoks. Johennesele näidati tohutult sügavaid probleeme, mis on mõeldud eriliselt
viimase koguduse jaoks. Selle raamatu leheküljed räägivad eesseisvatest ohtudest ja
207