Rahvasta Leviaatan_

julgusega armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks
ajaks. (Heebrealased 4:14-16)
„Paljude meelest ei hooli ta lepingust ühe aastanädale jooksul.“ {SV 244.1}
Siin esile toodud „nädal“ on viimane seitsmekümnest; viimased seitse aastat perioodist,
mis oli eriliselt juutidele määratud. Selle aja vältel, nimelt a. 27 m. a. j. kuni a. 34 m. a. j.,
esitas Kristus evangeeliumi algul isiklikult, hiljem oma jüngrite kaudu eelkõige juutidele.
Kui apostlid läksid välja heade sõnumitega kuningriigist, juhendas Päästja: „Ärge minge
paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna, vaid minge ennemini Iisraeli koja kadunud
lammaste juurde.“ Matt. 10, 5. 6. {SV 244.2}
„Ta lõpetab pooleks aastanädalaks tapaja roaohvri.“ Aastal 31 m. a. j., kolm ja pool aastat
pärast ristimist, löödi meie Issand risti. Kolgatal toodud suure ohvriga lõppes
ohvriteenistussüsteem, mis oli neli tuhat aastat osutanud ette Jumala Tallele. Sümbol kohtus
tegelikkusega ning kogu tseremooniasüsteemi tapaja roaohvrid pidid lõppema. {SV 244.3}
Seitsekümmend aastanädalat ehk 490 aastat, mis olid eriliselt määratud juutidele,
lõppesid, nagu nägime, a. 34 m. a. j. Tol ajal pitseeris juudi rahvas evangeeliumi hülgamise
Sanhedrini otsuse kaudu, mis mõistis Stefanose märtrisurma ja Kristuse järelkäijad
tagakiusatavaiks. Tollest ajast alates ei piirdunud päästekuulutus enam valitud rahvaga, vaid
haaras kogu maailma. Jüngrid, kes olid sunnitud tagakiusamise tõttu Jeruusalemmast
põgenema, „käisid... mööda maad ja kuulutasid evangeeliumi sõna.“ „Aga Filippus tuli
Samaaria linna ja kuulutas neile Kristust.“ Peetrus avas Jumala poolt juhituna evangeeliumi
Caesarea pealikule, jumalakartlikule Korneeliusele. Innukale Paulusele, kes pöördus
Kristuse usku, tehti ülesandeks viia rõõmsad sõnumid „kaugele paganate sekka.“ Ap. t. 8, 4.
5; 22, 21. {SV 244.4}
Siiani oli prohvetikuulutuse iga üksikpunkt täitunud täpipealt ja oli selge, et
seitsmekümne aastanädala algus oli kahtlemata a. 457 e. m. a. ja selle lõpp a. 34 m. a. j.
Toetudes eelnevale, pole raske leida 2300 päeva lõppu. Kui seitsekümmend aastanädalat —
490 päeva — lõigata ära 2300-st, jääb alles 1810 päeva. Pärast 490 päeva lõppemist jäi
järele veel 1810 päeva. Liites a. 34 m. a. j. 1810 aastat, jõuame aastani 1844. Järelikult
lõpevad Taanieli 8, 14 antud 2300 päeva a. 1844. Selle suure prohvetliku perioodi lõpul,
vastavalt Jumala ingli tunnistusele, „saab pühamu puhastatud“. Niisiis oli pühamu
puhastamise aeg — mida üldiselt usuti toimuvat Kristuse teisel tulekul — täpselt kindlaks
määratud. {SV 244.5}
Miller ja tema kaaslased uskusid algul, et 2300 päeva lõpevad 1844. a. kevadel, kuid
prohvetikuulutus osutas selle aasta sügisele. {SV 245.1}
Valearvestus selles punktis tõi pettumust ja hämmeldust neile, kes olid Issanda tulemise
aja varasemale tähtajale kindlaks määranud. Ent see ei vähendanud mingil määral
199