Rahvasta Leviaatan_
Share Embed Flag
Download ePaper

Rahvasta Leviaatan_

bibliomaniapublications
from bibliomaniapublications More from this publisher
12.07.2024 Views

ei saanud Jumal neid arvata inimeste hulka, keda kirjeldab apostel Paulus: „Aga teie, vannad, ei ole mitte pimeduses, nii et see päev teid saaks haarata kui varas. Teie kõik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed. Meie ei ole mitte öö ega pimeduse lapsed!“ 1. Tess. 5, 4.5. {SV 234.3} Valvurid Siioni müüridel oleksid pidanud olema esimesed kõnelema Õnnistegija tulemisest, esimesed kutsuma rahvast üles valmistuma Temaga kohtuma. Kuid nad olid muretud, unistasid rahust ja julgeolekust ning lasksid rahval magada pattudes. Jeesus võrdles oma kogudust viljatu viigipuuga, kes uhkeldas küll lehtedega, kuid oli ilma hinnalise viljata Peeti hooplevalt kinni küll religiooni välistest vormidest, kuid puudus õige alandlikkus, meeleparandus ja usk, mis ainsatena võisid muuta teenistuse Jumalale vastuvõetavaks. Vaimu viljade asemel ilmutati uhkust, vormilikkust, edevust, isekust ja rõhumist. Tagasilibisev kogudus sulges silmad ajamärkidele. Jumal ei hüljanud noid ega vähendanud oma ustavus:, kuid kogudus ise eemaldus Temast ja lahutas end Tema armastusest,. Kuna nemad lõid käega lepingu tingimustele, siis ei täitunud Issanda tõotused nende suhtes. {SV 234.4} Selline on Jumala poolt antud valguse ja eesõiguste alahindamise ja hooletusse jätmise vältimatu tagajärg. Kui kogudus ei võta vastu igat valguskiirt ega täida igat teadaolevat kohustust, siis muutub usk paratamatult vormiteenistuseks ja tõeline jumalakartus kaob. Seda tõde on koguduse ajalugu korduvalt kinnitanud. Jumal nõuab oma rahvalt usutegusid ja sõnakuulelikkust vastavalt antud õnnistustele ja eesõigustele. Sõnakuulmine nõuab ohvrit; sellega aga kaasneb rist ning seetõttu ei soovigi paljud Kristuse järelkäijad järgida taeva valgust. Sarnaselt vanadele juutidele ei tunne nad oma armukatsumise aega. Luuka 19, 44. Juhtivate vaimulike uhkuse ja uskmatuse pärast läks Issand neist mööda ja ilmutas oma tõde neile, kes Petlemma karjaste ja Hommikumaa tarkade sarnaselt pöörasid tähelepanu kogu valgusele, mida nad olid saanud. {SV 235.1} 190

Peatükk 18—Ameerika Reformaator Õiglane ja ausameelne farmer, kes oli hakanud kahtlema Pühakirja jumalikus autoriteedis, kuid kes siiski soovis tõde tunda, oli mees, keda Jumal sai eriliselt kasutada Kristuse teise tuleku kuulutamisel. Sarnaselt paljudele teistele reformaatoritele oli William Millergi maadelnud nooruses vaesusega ja õppinud selle kaudu püsivust ja enesesalgamist. Suguvõsa, kust ta põlvnes, oli tuntud sõltumatuse, vabadusearmastuse, visaduse ja suure patriotismi poolest. Need iseloomujooned paistsid silma ka Williami juures. Tema isa oli koloniaalarmee kapten ja ohvrite tõttu, mida isa oli toonud tolle tormilise perioodi võitlustele ja kannatustele, pidi Miller oma nooruses elama viletsates oludes. {SV 236.1} Miller oli füüsiliselt terve ja juba lapseeas avaldus tema tavalisest suurem vaimujõud. Sedamööda, kuidas ta vanemaks sai, kasvas tema taiplikkus veelgi. Tal oli aktiivne ja hästiarenenud mõistus, mis janunes teadmiste järele. Kuigi tal polnud õnne saada kõrgemat haridust, sai temast tänu õpihimule, hoolikale analüüsivõimele ja teraselt elu jälgivale pilgule terve otsustusvõime ja avarate vaadetega mees. Millerit tunti laitmatu kõlbelise iseloomu ja kadestusväärse noormehena, keda hinnati kõikjal otsekohesuse, kokkuhoidlikkuse ja heatahtlikkuse tõttu. {SV 236.2} Energia ja usinuse varal omandas ta varakult väikese varanduse, kuid jätkas endiselt enesetäiendamist. Ta töötas tunnustustväärivalt mitmesugustel riigija sõjaväe ametikohtadel ning tulevik näis avavat tee rikkusele ja. aule. {SV 236.3} Milleri ema oli väga jumalakartlik naine. Lapsepõlves oli ka William olnud usulise mõju all, kuid noorukieas sattus ta deistide seltskonda, kelle mõju süvendas veelgi nende kodanikujulgus, haritus ja heatahtlik suhtumine inimestesse. Ümbritsev kristlik keskkond oli kujundanud paljuski nende iseloomu. Lugupidamist ja usaldust pälvinud omaduste eest olid nad tegelikult tänuvõlgu Piiblile, kuid just neid häid ande kasutati selliselt, et need avaldasid mõju Piibli vastu. Seltsinud deistidega, võttis Miller vastu nende vaated. Üldiselt tunnustatud Fühakirja tõlgitsused tundusid Millerile tollal vastuoluliste ja kooskõlastamatutena. Uued tõekspidamised jätsid Piibli hoopis kõrvale, kuid ei pakkunud selle asemele ka midagi paremat ja nii ei rahuldanud noormeest päriselt ka deism, kuigi ta jäi nende seisukohtade juurde umbes kaheteistkümneks aastaks. Kolmekümne neljandal eluaastal sai Püha Vaim mõjutada Milleri südant nii, et ta tundis ennast patusena. Senine maailmavaade ei pakkunud mingit kindlusetunnet elu lõpuks. Tulevik näis pimeda ja süngena. Vihjates hiljem oma tolleaegsetele tunnetele, ütles ta: „Mõte tulevasest kohtust oli külm ja masendav ning õpetus isiklikust vastutusest Jumala ees tähendas minu meelest vältimatut hävingut. Taevas oli otsekui vask mu pea kohal ja maa kui raud mu jalge all. Igavik — mis see oli? Ja surm — miks see oli? Mida rohkem ma endamisi arutlesin, seda segasemaks see minu arust läks. Mida rohkem ma mõtlesin, seda rohkem puntrasse jooksid mu järeldused. Püüdsin mitte mõelda, kuid ma ei suutnud valitseda oma mõtteid. Ma oigasin 191

ei saanud Jumal neid arvata inimeste hulka, keda kirjeldab apostel Paulus: „Aga teie,<br />

vannad, ei ole mitte pimeduses, nii et see päev teid saaks haarata kui varas. Teie kõik olete<br />

ju valguse lapsed ja päeva lapsed. Meie ei ole mitte öö ega pimeduse lapsed!“ 1. Tess. 5,<br />

4.5. {SV 234.3}<br />

Valvurid Siioni müüridel oleksid pidanud olema esimesed kõnelema Õnnistegija<br />

tulemisest, esimesed kutsuma rahvast üles valmistuma Temaga kohtuma. Kuid nad olid<br />

muretud, unistasid rahust ja julgeolekust ning lasksid rahval magada pattudes. Jeesus<br />

võrdles oma kogudust viljatu viigipuuga, kes uhkeldas küll lehtedega, kuid oli ilma<br />

hinnalise viljata Peeti hooplevalt kinni küll religiooni välistest vormidest, kuid puudus õige<br />

alandlikkus, meeleparandus ja usk, mis ainsatena võisid muuta teenistuse Jumalale<br />

vastuvõetavaks. Vaimu viljade asemel ilmutati uhkust, vormilikkust, edevust, isekust ja<br />

rõhumist. Tagasilibisev kogudus sulges silmad ajamärkidele. Jumal ei hüljanud noid ega<br />

vähendanud oma ustavus:, kuid kogudus ise eemaldus Temast ja lahutas end Tema armastusest,.<br />

Kuna nemad lõid käega lepingu tingimustele, siis ei täitunud Issanda tõotused<br />

nende suhtes. {SV 234.4}<br />

Selline on Jumala poolt antud valguse ja eesõiguste alahindamise ja hooletusse jätmise<br />

vältimatu tagajärg. Kui kogudus ei võta vastu igat valguskiirt ega täida igat teadaolevat<br />

kohustust, siis muutub usk paratamatult vormiteenistuseks ja tõeline jumalakartus kaob.<br />

Seda tõde on koguduse ajalugu korduvalt kinnitanud. Jumal nõuab oma rahvalt usutegusid<br />

ja sõnakuulelikkust vastavalt antud õnnistustele ja eesõigustele. Sõnakuulmine nõuab ohvrit;<br />

sellega aga kaasneb rist ning seetõttu ei soovigi paljud Kristuse järelkäijad järgida taeva<br />

valgust. Sarnaselt vanadele juutidele ei tunne nad oma armukatsumise aega. Luuka 19, 44.<br />

Juhtivate vaimulike uhkuse ja uskmatuse pärast läks Issand neist mööda ja ilmutas oma tõde<br />

neile, kes Petlemma karjaste ja Hommikumaa tarkade sarnaselt pöörasid tähelepanu kogu<br />

valgusele, mida nad olid saanud. {SV 235.1}<br />

190

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!