Rahvasta Leviaatan_

Kaljusel Patmosel kuulis armastatud jünger Issanda tõotust: „Tõesti, mina tulen varsti!“
ja tema igatsev vastus väljendas koguduse palvet kogu pika usurännaku kestel: „Aamen,
tule, Issand Jeesus!“ Ilm. 22, 20. {SV 224.3}
Läbi sajandite, põlvest põlve kandsid tõelised jumalalapsed südames seda usku ja lootust
ning tunnistasid tõde nii vangikongis, tuleriidal kui tapalaval. Nad uskusid, et Tema oli isiklikult
üles tõusnud, ja seega tõusevad nemadki kord Tema tulekul üles. „Sellepärast,“ ütles
üks tollane kristlane, „ei karda me surma ega pane seda mikski.“ — Daniel T. Taylor, „The
Regin of Christ on Earth or, The Voice of the Church in All Ages“, lk. 33. {SV 224.4}
Nad olid valmis minema hauda, et võida „tõusta vabadena“ — sealsamas, lk. 54. Nad
ootasid, et „Issand tuleb taevast oma Isa aus“ „tooma õiglastele kuningriiki“. Valdeslased
kandsid südames sedasama usku. — sealsamas, lk. 129—132. Wycliffe vaatas Lunastaja
ilmumisele kui koguduse lootuse täitumisele. Sealsamas, lk. 132—134. {SV 224.5}
Luther ütles „Ma olen kindel selles, et kohtupäev ei viibi üle kolmesaja aasta. Jumal ei
saa kauem selle patuse maailmaga kannatada.“ „Läheneb see suur päev, mil see
jälestusväärne kuningriik kukutatakse,“ sealsamas, lk. 158, 134. {SV 224.6}
„See vananenud maailm on lähedal oma Iõpule,“ ütles Melanchton. Calvin palus
kristlastel mitte kahelda, vaid igatseda palavalt Kristuse tulemise päeva kui kõige
õnnelikumat sündmust“, mida „kõik ustavad ootavad“. „Me peame Kristuse järele nälga
tundma, me peame otsima, uurima,“ ütles ta, „kuni selle päeva koiduni, mil meie Issand
ilmutab täielikult oma kuningriigi au.“ Sealsamas,lk. 158,134. {SV 225.1}
„Eks ole meie Issand Jeesus viinud inimihu üles taevasse,“ ütles Knox, Sotimaa
reformaator, „eks Ta tule tagasi? Me teame, et Ta tuleb tagasi ja see toimub pea.“ Ridley ja
Latimer, kes oma elu tõe pärast ohverdasid, vaatasid usus Is-sanda tulemisele. Ridley
kirjutas: „Kahtlemata läheb maailm seda ma usun, ja sellepärast ka ütlen — vastu oma
lõpule. Hüüdkem südamest koos jumalasulase Johannesega oma Päästja Kristuse poole:
„Tule, Issand Jeesus, tule!“ Sealsamas, lk. 151, 145. {SV 225.2}
„Kõige armsamad ja rõõmurohkemad,“ ütles Baxter, „on mulle mõtted Issanda
tulemisest“ — Richard Baxter, „Works“ kd. 17, lk. 555. {SV 225.3}
„Armastada Tema ilmumist ja igatseda seda õnnist lootust on usutegu ja pühadele
iseloomulik joon.“ „Kuna surm on viimane vaenlane, mis hävitatakse ülestõusmisel, siis
andku see teadmine meile indu tõsiselt igatseda Kristuse teist tulekut ja palvetada selle
pärast, mil saavutatakse täielik ja lõplik võit.“ Sealsamas, kd. 17, lk. 500. „See on päev,
mida peaksid igatsema ja ootama kõik usklikud kui oma lunastuse, kõikide südameigatsuste
ja püüdluste täitumise päeva.“ „Kiirendada, oh Issand, seda õnnistatud päeva.“ Sealsamas,
kd. 17. lk. 182, 183. Selline oli apostelliku koguduse, „kõrbekoguduse“ ja reformaatorite
lootus. {SV 225.4}
182