Rahvasta Leviaatan_

Paavstlus oli äratanud kuningates eelarvamuse reformatsiooni vastu. Vastased olid esitanud
usupuhastust kuningavõimu vaenlasena, tüliõunana, rahvaste rahu ja heaolu häiriva
nähtusena. Kooma meelsus oli selliste vahendite kaudu õhutanud kuningaid
kohutavaimatele julmustele ja kibedaimatele rõhumistele. {SV 204.5}
Piibliga koos kadus vabaduse vaim. Seal, kus evangeelium vastu võeti, ärkasid inimeste
meeled tardumusest ning rahvas hakkas heitma ära ahelaid, mis hoidsid teda harimatuses,
pa-hede ja ebausu kütkeis. Senised tuimad käsutäitjad hakkasid ise mõtlema ja tegutsema.
Isevalitsejad nägid seda ja varisesid. {SV 205.1}
Rooma püüdis nende kartusele viivitamatult hoogu juurde anda. Paavst ütles Prantsusmaa
asevalitsejale juba 1525. aastal: „See maania (protestantism) ei hävita mitte ainult religiooni,
vaid peale selle kõik võimud ja valitsused, seisused, seadused, korra ja klassid.“ (G. de
Felice „History of the Protestants of France“, kd. I, ptk. 2, lõik 8). Mõned aastad hiljem
hoiatas paavsti saadik kuningat nii: „Majesteet, ärge laske end petta! Protestandid hävitavad
nii religioosse kui ka tsiviilkorra.,. Troon on sama palju ohus kui altargi... Uus usk toob
tingimata endaga kaasa ka uue valitsuse.“ (D’Aubigne, „History of the Reformation in
Europe in the Time of Calvin“, kd. II, ptk. 36). Teoloogid tegid panuse inimeste
eelarvamustele ja väitsid, et protestantlik õpetus „meelitab inimesi uudsusele ja veidrustele;
see röövib kuningailt nende alamate pühendunud kiindumuse ning hävitab nii kiriku kui
riigi,“ Niiviisi õnnestus Roomal Prantsusmaa reformatsiooni vastu üles kihutada.
„Tagakiusamiste mõõk paljastati esmalt just Prantsusmaa trooni kinnitamiseks, aadliseisuse
ja seaduste säilitamiseks. (Wylie, kd. 13, ptk. 4). {SV 205.2}
Riigivalitsejad ei suutnud ette näha selle saatusliku poliitika tagajärgi. Piibli õpetused
oleksid istutanud rahva meeltesse ja südamesse õigluse, mõõdukuse, tõe, võrdsuse ja
heategevuse põhimõtted, mis on rahvuse õitsengu nurgakiviks. „Õiglus ülendab rahvast.“
(Õp. s. 14, 34). Õigluse kaudu on „Aujärg kinnitatud“. (Õp. s. 16, 12). „Ja õigluse vili on
rahu. õigluse tulemuseks püsiv rahulik elu ning julgeolek!“ (Jes. 32, 17). See, kes kuuletub
jumalikule käsule, suudab paremini austada ka oma maa seadusi ja olla nendele kuulekas.
See, kes kardab Jumalat, austab ka kuningat kõiges, milles valitseja oma autoriteeti õiglaselt
ja seaduslikult rakendab, Õnnetu Prantsusmaa sulges rahvale Piibli ja kiusas taga selle
jüngreid. Sajandist sajandisse tuli põhimõttekindlatel ja vagadel meestel, kel jätkus mõistuse
teravust ja moraalset jõudu ning julgust avalikult tunnistada oma veendumusi, ja usku,
kannatada tõe eest, töötada orjadena galeeridel, hukkuda tapalaval või kõduneda
vangikongides. Tuhandeid päästis põgenemine ja kõike seda veel kakssada viiskümmend
aastat pärast reformatsiooni algust. {SV 205.3}
Vaevalt oli selle pika perioodi kestel Prantsusmaal suguvõsa, kes poleks osanud kõnelda
sellest, kuidas evangeeliumi uskujad põgenesid tagakiusajate hullumeelse viha eest ning
viisid endaga kaasa teadmised, käsitööoskused ja korraarmastuse, milles reeglina oli nende
tase väga kõrge. Oma võimetega rikastasid nad maid, kus nad pelgupaiga leidsid.
165