Rahvasta Leviaatan_

Jumala poolt kirjutatud Sõna, Tema käsk mõõdab iga inimest ja mõistab hukka, kõik, kes ei
vasta eksimatule õiguse mõõdupuule. {SV 198.2}
„Kui nad oma -tunnistuse on lõpetanud...“ Periood,, mil kaks tunnistajat pidid
prohvetlikult kuulutama kotiriidesse riietatuina, lõppes 1798. aastal. Kui nende varjatud töö
hakkas lõpule jõudma, pidi nendega võitlusse astuma võim, mida on esitatud sügavusest
tõusva metsalisena. Paljudes Euroopa riikides oli saatan paavstluse vahendusel sajandeid
valitsenud kirikut ja riiki, kuid siin esitatakse saatana võimutsemist uuel kujul. Rooma
eesmärgiks oli olnud Piiblit aukartuse sildi alla tundmatusse keelde suletuna rahva eest
varjul hoida. Sellise ülemvõimu all olid need kaks tunnistajat kuulutanud „kotiriidesse
riietatuina“. Kuid nüüd pidi tõusma teine võim — metsaline sügavusest — et pidada
avalikku sõda Jumala Sõna vastu. {SV 198.3}
„Suurt linna“, mille uulitsail need tunnistajad tapeti ja kus nende surnukehad lebasid,
„hüütakse vaimulikuks Egiptuseks“. Kõigist rahvastest, keda Piibli ajalugu nimetab,
salgasid egiptlased kõige jultunumalt elava Jumala olemasolu ning eirasid Tema käske.
Ükski monarh polnud julgenud teeva autoriteedile avalikumalt ja ülbemalt vastu hakata kui
hakkas Egiptuse vaarao. Kui Mooses Issanda nimel vaaraole sõnumi tõi, vastas valitseja
ülbelt: „Kes on Jehoova, et peaksin ta sõna kuulma? Mina ei tunne Jehoovat ega lase ka
Iisraeli ära minna!“ (2, Moos. 5, 2). See oli jumalaeitus, ateism, ning see võim, keda
prohvetikuulutus Egiptusena esitab, pidi muistse riigi sarnaselt eitama elava Jumala nõudeid
ning ilmutama samasugust uskmatust ja trotsivaimu. „Suurt linna“ võrreldakse vaimulikult
ka Soodomaga. Soodoma rikutus ja Jumala käskude halvustamine avaldus eriliselt
liiderlikkuses; sama patt pidi silma torkama ka selle rahva juures, kes pidi täitma
Ilmutuseraamatu ettekuulutuse üksikasjad. Niisiis pidi prohveti sõnade kohaselt veidi enne
1798. aastat kerkima esile mingi saatanliku päritolu ja iseloomuga võim, kes pidi sõdima
Piibli vastu. Maal, kus Jumala kaks tunnistajat selliselt vaikima sunniti, pidi ilmnema
vaarao-sarnane jumalasalgamine ja Soodoma lüderlikkus. {SV 199.1}
Nimetatud prohvetikuulutus täitus väga täpselt ja tabavalt Prantsusmaa ajaloos.
Revolutsiooni ajal 1793. aastal „kuulis maailm esimest korda, kuidas tsiviliseeritud
maailmas sündinud ja hariduse saanud meestest koosnev rahvakogu, kes pides oma õiguseks
valitseda üht Euroopa arenenumat rahvast, eitas ühel häälel kõige pühalikumat tõde, mida
inimhing võib vastu võtta. Üksmeelselt loobuti usust Jumalasse ja Tema kummardamisest.“
(Walter Scott, „Life of Napoleon“, 1 kd. ptk. 17). Prantsuse rahvas on maailmas ainus
rahvas, kelle kohta on olemas usaldusväärne aruanne selle kohta, et ta tõstis rahvana oma
käe avalikuks mässuks universumi Looja vastu. Inglismaal, Saksamaal, Hispaanias ja mujal
on ikka olnud ja on ka praegu hulgaliselt jumalateotajaid ja uskmatuid, kuid Prantsusmaa on
maailma ajaloos tähelepanuväärne selle poolest, et see oli ainus riik, kelle seadusandliku
kogu. dekreet kuulutas, et Jumalat ei ole olemas ning kelle pealinna elanikkond ja suurem
osa rahvast üle maa tantsis ja laulis rõõmu pärast, kui see teatavaks sai.“ (Bladkwood’s
Magazine, nov. 1870. a.). {SV 199.2}
160