Rahvasta Leviaatan_

Teised, kes arvasid, et „äravalitud ei saa armust ära langeda ega jumalikku poolehoidu
kaotada“, tulid veel kohutavamale järeldusele, nimelt õpetasid nad, et pahad teod, mida
sellised „äravalitud tegid, polnudki tõeliselt patt ja neid ei tule lugeda Jumala käsuõpetuse
rikkumiseks ning järelikult ei ole vaja oma patte üles tunnistada ega neist ära pöörduda.“
(Mc Clintock and Strang, „Cyclopedia“, art. „Antinomians“.) Sellega seoses selgitasid nad,
et ükskõik milline kõige nurjatum patt, mida kogu maailm peab Jumala käsu rängaks
rikkumiseks, ei ole Jumala silmis patt siis, kui selle sooritab keegi äravalitutest, „sest
äravalitute oluline ja iseloomulik tunnus on see, et nad ei saa teha midagi,, mis on Jumalale
ebameeldiv või käsus keelatud.“ {SV 193.1}
See koletuslik õpetus on oma olemuselt sama õpetus, mida tänapäeva populaarsed
haritlased ja teoloogid esitavad — pole olemas muutmatut Jumala käsuseadust kui õiguse
mõõdupuud; kõlbluse mõõdupuu seatakse üles ühiskonna enda poolt ja on pidevalt muutuv.
Kõik need ideed osutavad ühisele vaimsele allikale, temale, kes juba patuta taevaelanike
keskel püüdis maha murda Jumala seaduse õiglasi tõkkeid. {SV 193.2}
Õpetus, nagu oleks Jumal lõplikult määranud kindlaks iga inimese olemuse, on viinud
paljusid Jumala seaduse põlgamiseni. Wesley astus kindlalt välja antinominalistlike
õpetajate eksituse vastu ja näitas, et õpetus, mis juhib antinominalismile, on vastuolus
Pühakirjaga. „Sest Jumala õndsakstegev arm on ilmunud kõigile inimestele.“ „Sest see on
hea ja armas Jumala, meie Õnnistegija meelest, kes tahab, et kõik inimesed õndsaks saaksid
ja tõe tunnetusele tuleksid. Sest Jumal on üks, ka vahemees üks Jumala ja inimeste vahel,
inimene Jeesus Kristus, kes andis iseenese lunastushinnaks kõikide eest.“ (Tiit. 2, 11; 1.
Tim. 2, 3-6). Jumala Vaim on vabalt kättesaadav iga inimese jaoks, et võimaldada igal
inimesel haarata kinni pääsemise vahendeist. Niisiis valgustab Kristus, „Tõeline valgus, igat
inimest, kes maailma tuleb“ (ingl. k. Joh. 1. 9 . Inimesed ei pääse ainult sel juhul, kui nad
eluanni ise tahtlikult tagasi lükkavad. {SV 193.3}
Vastuseks väitele, et Kristuse surmaga muudeti koos tseremoniaalseadusega ära ka
kümme käsku, ütles Wesley: „Kümnes käsus sisalduvat moraaliseadust, mida kinnitasid
prohvetid, ei kõrvaldanud Jeesus. Ta ei tulnud selleks, et muuta ühtegi osa sellest. See on
seadus, mida iial ei muudeta, mis „seisab kindlalt kui ustav tunnistaja taevas... See on olnud
olemas maailma algusest ja on kirjutatud mitte kivilaudadele, vaid inimlaste südamesse, kui
nad tulid välja Looja kätest. Ja kuigi need tähed, mida Jumal kord oma sõrmega kirjutas, on
nüüd patu läbi suurel määral moonutatud, ei saa neid täielikult ikkagi hävitada, sest meil on
südametunnistuses olemas arusaamine heast ja kurjast. Selle seaduse iga osa jääb kogu
inimsoole kehtivaks kõikide aegade jooksul. See ei sõltu ajast, kohast ega ühestki teisest
muutuvast olukorrast, kuna see rajaneb Jumala ja inimese olemusel ning nendevahelisel
muutmatul suhtel. {SV 194.1}
„Ma ei tulnud kaotama, vaid täitma“. Tema mõte siin kohal on kahtlemata kooskõlas
kõige muu öelduga: „Ma olen tulnud kinnitama Jumala Sõna täiuslikkust hoolimata sellest,
155