Rahvasta Leviaatan_

Flavel’i „Fountain of Life“ /“Eluallikas“/ ja „Method of Grace“ /“Armu korraldus“/ on
õpetanud paljusid, kuidas usaldada end Kristuse hooleks. Baxter! „Reformed Pastor“
/“Reformeeritud hingekarjane“/ on osutunud õnnistuseks paljudele, kes soovivad Jumala
tööd alustada ning tema teos „Saints Everlasting Rest“ /“Pühade igavene hingamine“/ on
juhtinud lugematuid selle „hingamise“ juurde, mida Jumala rahvas ootab. {SV 186.2}
Sada aastat hiljem, kui Euroopat oli haaranud suur usuline pimedus, kerkisid esile
Whitefield ja vennad Wesleyd. Ametliku kiriku ülemvõimu all oli Inglismaa rahvas
vaimulikult alla käinud ja jõudnud olukorrani, mis erines väga vähe paganlusest. Kuna
vaimulikkonna lemmikuurimisaineks oli loodususund, jättis see oma pitseri suuremale osale
teoloogiast. Ülakihid irvitasid vagaduse üle ja olid uhked, et nad on kõrgemal sellest, mida
nad nimetasid fanatismiks. Alamkihid olid enamasti harimatud ja pahelised, kuna kirikul ei
olnud enam julgust ega usku toetada alla käinud tõekuulutust. {SV 186.3}
Lutheri poolt nii selgesti esile toodud õpetus õigeksmõistmisest usu läbi oli peaaegu et
silmist kadunud ning asendunud rooma-katoliku kiriku põhimõtetega loota
õndsakssaamiseks oma headele tegudele. Whitefield ja vennad Wesleyd, kes olid riigikiriku
liikmed, püüdsid siiralt otsida Jumala heakskiitu. Neid oli õpetatud taotlema seda voorusliku
elu ja usukommete täitmise kaudu. {SV 187.1}
Kord kui Charles Wesley nii rängalt haige oli, et surm näis liginevat, küsiti temalt,
millele ta rajab oma igavese elu lootuse. „Ma olen püüdnud oma parimate võimete kohaselt
teenida Jumalat,“ vastas haige. Taibanud, et sõber, kes talle selle küsimuse esitas, ei jäänud
tema vastusega täiesti rahule, mõtiskles Wesley endamisi: „Mis? Kas mu püüdlused ei ole
siis küllaldaseks tagatiseks? Tahad sa öelda, et mu püüdlused ei maksa midagi? Mul ei ole
midagi muud millele loota!“ (John Whitehead, „Life of the Rev. Charles Wesley“, lk. 102.)
Nii tihe oli kirikule laskunud pimedus, et see varjas lunastuse, röövis Kristuselt Tema au ja
pööras inimmeeled ära nende ainukeselt pääsemislootuselt — ristilöödud Lunastajalt. {SV
187.2}
Wesley ja tema kaaslased hakkasid tasapisi mõistma, et tõeline usk on südameusk ja et
Jumala käsk ulatub niihästi inimese mõteteni kui sõnade ja tegudeni. Veendunud nii
südamepuhtuse kui välise käitumise korrektsuse vajalikkuses, hakkasid nad püüdlema uue
elu poole. Hoolsate ja rohkete palvete varal püüdsid nad maha suruda loomuliku südame
kurje kalduvusi. Nad elasid ennastsalgavat, heategevat ja alandust täis elu ning järgisid väga
rangelt ja täpselt igat võimalust, mis nende arvates võis kaasa aidata palavalt igatsetud
pühaduse saavutamisele, mis kindlustaks neile Jumala poolehoiu. Nende jõupingutused
vabastada end patust ja sellest tingitud süüst osutusid ikka asjatuiks. See oli sama heitlus,
mida oli läbi elanud Luther oma kongis Erfurt’is. Sama küsimus oli piinanud temagi hinge:
„Kuidas saab inimene õigeks Jumala ees!“ (Iiobi 9, 2.) {SV 187.3}
Protestantismi altaritel peaaegu kustunud jumaliku tõe tuli tuli süüdata uuesti Böömimaa
kristlaste poolt käest kätte antud vanast tõrvikust. Pärast reformatsiooni tallati protestantism
150