Rahvasta Leviaatan_

kangekaelsed. (David Laing, „The Collected Works of John Knox“, kd. 2, lk. 181,
284.) {SV 185.1}
Selliseid tõdesid kõneles kartmatu reformaator oma elu hädaohtu pannes kuninglikule
kõrgusele. Samasuguse kartmatu julgusega, palve ja hingevõitlusega jätkas Knox oma tööd
seni, kuni Šotimaa vabanes paavstlusest. {SV 185.2}
Kui protestantism Inglismaal rahvuslikuks usuks kuulutati, vähenesid tagakiusamised
küll, kuid ei lõppenud täiesti. Kuigi paljudest rooma-katoliku kiriku õpetustest loobuti,
säilisid siiski mitmed selle vormid. Paavsti ülemvõim heideti kõrvale, kuid selle asemel
tõsteti kirikupeaks monarh. Jumalateenistus läks ikka veel paljus lahku evangeeliumi
puhtusest ja lihtsusest. Religioosse vabaduse suurt põhimõtet ei mõistetud endiselt. Ehkki
protestantlikud valitsejad kasutasid ketserluse suhtes harva selliseid kohutavaid julmusi
nagu oli tarvitanud Rooma, ei tunnistanud nad ikkagi iga inimese vabadust kummardada
Jumalat vastavalt südametunnistuse häälele. Kõigilt nõuti kiriku poolt ettekirjutatud õpetuste
ja jumalateenistuse vormide heakskiitmist. Teisitimõtlejaid saatis aastasadade jooksul
suurem või väiksem vaen. {SV 185.3}
17. sajandil kõrvaldati kohtadelt tuhanded pastorid. Inimestel keelati range karistuse ja
pagenduse ähvardusel käia vaimulikel koosolekutel, mida polnud organiseerinud kirik. Need
ustavad hinged, kes ei saanud nõustuda ametlike jumalateenistustega, olid sunnitud
kogunema pimedates tagahoovides, varjatud katusekambrites ja mõnel aastaajal isegi
südaöises metsas. Metsasalude kaitsvasse rüppe, sellesse templisse, mille Jumal ise oli
rajanud, kogunesid laialipillutatud ja tagakiusatud jumalalapsed selleks, et oma hing palves
ja kiituses välja puistata. Äärmisele ettevaatlikkusele vaatamata tuli paljudel oma usu pärast
kannatada. Vanglad olid tulvil; perekonnad purustatud ja paljud pagendatud võõrastesse
maadesse. Ometi oli Jumal oma rahvaga ja tagakiusamine ei suutnud nende tunnistust
päriselt vaikima sundida. Paljud pagesid üle ookeani Ameerikasse, kus nad panid aluse
sellele kodanikuja usuvabadusele, mis on olnud Ühendriikide kantsiks ja uhkuseks. {SV
185.4}
Nii nagu apostlite päevil, nii aitas tagakiusamine ka nüüd kaasa evangeeliumi edule.
Räpases vangikongis kesk kurjategijaid ja pahelisi inimesi viibis John Bunyan mõtetes siiski
taevases õhkkonnas ning just seal kirjutas ta oma imepärase allegoorilise poeemi
palveränduri teekonnast siit hävingumaalt taevalinna. Üle kahesaja aasta on need Bedfordi
vanglas sündinud mõtted kütkestanud inimsüdameid. Bunyani teosed „Pilgarims Progress“
/e. k. „Ristiinimese teekond taeva linna poole“/ ja „Grace Abounding to the Chief of
Sinners“ /“Ülevoolav arm suurimale patusele“/ on juhtinud paljude jalad elu teerajale. {SV
186.1}
Baxter, Flavel, Alleine ja teised talendikad, haritud ning sügava kristliku kogemusega
mehed astusid vapralt välja „pühadele kord antud“ usu eest. Töö, mille teostasid need
pagendatud ja selle maailma valitsejate poolt lindpriiks kuulutatud mehed, ei hävi iialgi.
149