Rahvasta Leviaatan_

Märtrite veri andis liikumisele uue tõuke. Paavstlikud juhid, kes ärkasid äkki mõistma
ohtu, mis ähvardas nende üritust, viisid tuleriidale mõned kõige suursugusemad ja
lugupeetavamad Sotimaa pojad. Tegelikult püstitasid nad niiviisi kantsli, millest märtrite
sõnad kõlasid üle kogu maa ning kutsusid inimesi üles vankumatu otsustavusega Rooma
ahelaid maha raputama. {SV 184.2}
Hamilton ja Wishart, suursugused mehed nii päritolult kui iseloomult, andsid oma elu
tuleriidal koos paljude lihtsate kristlastega. Kuid Wisharti põleva tuleriida juures hakkas
selginema mees, keda leegid ei suutnud vaikima sundida, mees, kes Jumala abiga pidi lööma
paavstlusele Sotimaal surmakella. {SV 184.3}
John Knox pöördus ära kiriku traditsioonidest ja müstitsismist, et toituda Jumala Sõna
tõdedest. Wisharti jutlused olid kinnitanud tema otsust katkestada ühendus Roomaga ja
ühineda tagakiusatud reformaatoritega. Nüüd õhutasid kaaslased Knoxi jutlustajaametit
vastu võtma, kuid tohutu vastutus heidutas teda ja alles pärast paljusid üksilduse ja iseendaga
peetud võitluse päevi ta nõustus. Võtnud kord juba selle ameti vastu, püüdles Knox
vankumatu otsusekindluse ja kohkumatu julgusega edasi niikaua, kuni elas. See
sirgjooneline reformaator ei kartnud inimesi. Tema ümber leegitsevad tuleriidad õhutasid
teda veelgi suuremale agarusele. Hirmuvalitseja giljotiin rippus ähvardavalt Knoxi pea
kohal, kuid tema seisis vankumatult ja andis tugevaid lööke ebajumalakummardamise pihta
nii paremale kui vasakule. {SV 184.4}
Kui Knox viidi Sotimaa kuninganna ette, kelle pilgu all oli vaibunud paljude
protestantlike juhtide innukus, tunnistas julge mees vankumatult tõde. Teda ei saanud võita
meelitustega ega hirmutada ähvardustega. Kuninganna süüdistas teda ketserluses ja väitis, et
Knox oli õpetanud rahvast riigi poolt keelatud usus. Selliselt toimides aga, tähendas
kuninganna, oli ta üle astunud Jumala käsust, mis kohustas aiamaid vürstidele kuuletuma.
Knox vastas kindlalt: „Kuna õige usk pole saanud alguse ja autoriteedi ilmalikelt vürstidelt,
vaid igaveselt Jumalalt endalt, ei ole alamad kohustatud oma tõekspidamisi kujundama
vürstide maitse kohaselt, sest vürstid on sageli Jumala õige usu suhtes täiesti võhikud..
Öelge palun, Teie armulikkus, milline usk oleks maailmas siis, kui kogu Aabrahami sugu
oleks olnud vaarao usku, kelle ala-mad nad pikka aega olid? Või kui apostlite päevil oleksid
kõik inimesed olnud Rooma imperaatorite usku? Teie armulikkus võib seega näha, et Jumal
ei kohusta alamaid uskuma sama, mis vürstid, ehkki nad on kohustatud neid austama.“ {SV
184.5}
„Teie tõlgendate Pühakirja ühel, nemad (rooma-katoliku õpetajad) aga teisel viisil: keda
ma peaksin uskuma ja kes peaks olema kohtunik?“ küsis seepeale kuninganna Mary. *Te
peate uskuma Jumalat, kes oma Sõna kaudu selgesti kõneleb,“ vastas reformaator, „Jah,
uskuda tuleb ainult seda, mida Jumala Sõna õpetab. Jumala Sõna on selge ja kui mõni koht
peakski ebaselgeks jääma, siis selgitab Püha Vaim, kes ei ole iial iseenesega vastuolus, seda
teistes kohtades ära nii, et kellelgi ei tarvitse kahelda, välja arvatud need, kes tahtlikult on
148