Rahvasta Leviaatan_

Varsti pärast seda teatas üks õpetatud katoliku doktor, kes astus Tyndalega vaidlusse:
„Meil on parem olla ilma Jumala käskudeta kui ilma paavsti seadusteta!“ Tyndale vastas:
„Ma ei hooli paavstist ja kõigist tema seadustest! Ja kui Jumal hoiab minu elu, siis ma
hoolitsen selle eest, et mõne aasta pärast tunneb poiss adra taga Pühakirja paremini kui
teie!“ (Anderson, „Annals of the Englich Bible“, lk. 19.) {SV 181.3}
Mõte, mida Tyndale oli silmas pidanud, nimelt anda rahvale Uue Testamendi kirjad
nende oma keeles, oli nüüd küps ja otsekohe asus jumalasulane tööle. Kui tagakiusajad ta
kodunt välja kihutasid, suundus õpetlane Londonisse, kus ta mõnda aega segamatult töötada
sai. Tõsi küll, ka sealt oli ta sunnitud varsti põgenema ning kuna kogu Inglismaa näis olevat
tema ees suletud, otsustas ta otsida varjupaika Saksamaalt. Seal alustas ta ingliskeelse Uue
Testamendi trükkimist. Kaks korda jäi töö seisma, kuna ühes ja teises linnas keelati
trükkimine, kuid Tyndale suundus järgmisse. Nii jõudis ta lõpuks Wormsi, kus Luther mõni
aasta tagasi oli kaitsnud evangeeliumi Riigipäeva ees. Selles vanas linnas oli palju
reformatsiooni sõpru ja Tyndale sai jätkata seal oma tööd ilma suuremate takistusteta. Kolm
tuhat Uue Testamendi eksemplari oli peagi valmis ja kordustrükkki ilmus veel sa-mal
aastal. {SV 181.4}
Tyndale jätkas pingeliselt tööd. Sellest hoolimata, et Inglismaa valitsusvõimud valvasid
kodusadamaid väga hoolikalt, toimetati Jumala Sõna erinevaid teid pidi salaja Londonisse,
kust ta levis üle kogu maa. Paavstlased püüdsid tõde maha suruda, kuid asjatult. Ükskord
näiteks ostis Durhami piiskop ühelt raamatukaupmehelt, kes oli Tyndale’i sõber, küllalt hea
hinna eest ära kogu piiblitagavara, et need hävitada ja sel viisil evangeeliumi levikut
takistada. Kuid piiskopilt saadud raha eest osteti materjale uue ja parema trüki tarvis, mida
ilma selle summata poleks saadud välja anda. Kui Tyndaie hiljem vangistati ja sel
tingimusel vabaks lasta lubati, kui ta nimetab isikud, kes olid aidanud Piibli trükkimise
kulusid katta, ütles ta, et Durhami piiskop oli abistanud rohkem kui keegi teine, kuna just
tema oli maksnud seismajäänud raamatute eest kõrget hinda ja niiviisi võimaldanud
trükkalil tööd jätkata. {SV 182.1}
Tyndale jäi vangi paljudeks kuudeks. Lõpuks tunnistas ta oma usku märtrisurmaga, kuid
relv, millega ta oli inimesi varustanud, on läbi sajandite võimaldanud paljudel sõjameestel
võita. {SV 182.2}
Latimer kuulutas kantslist, et Piiblit tuleb lugeda rahva keeles. „Pühakirja autor,“ ütles ta,
„on Jumal ise ning see Raamat saab oma võimsuse ja igikestvuse Temalt. Ei ole kuningat,
keisrit, magistraati ega valitsejat... kes ei peaks kuuletuma ... Tema Pühale Sõnale. Ärgem
käigem kõrvalteid, vaid laskem end juhtida Jumala otsekohesel Sõnal. Ärgem käigem... oma
esiisade järel, ärgem nõudkem taga seda, mida nemad tegid, vaid seda, mida nad oleksid
pidanud tegema.“ (Hugh Latimer, „First Sermon Preached Before King Edward VI“.) {SV
182.3}
146